Raud, koobalt, nikkel
Jacques Thenard, Joseph Louis Proust ja J.J.Berzelius. Maakoores on koobalt
levimuselt 32. kohal. Peamised leiukohad on Aafrikas ja Kanadas. Looduses
esineb üle 30 koobaltimineraali. Koobalti esineb ka merepõhja raua- ja
mangaankonkretsioonides. Koos raua ja nikliga esineb teda ka meteoriitides.
Nime sai algselt Saksa kaevurite käest,kes kutsusid teda kobaldiks, mis
tähendab paharetti.
aatomi ehitus:
Koobalt paikneb VIIIB rühmas.
Aatomimass Ar(Co)=58,933 ja maasiarv A=59.
Järjenumber tabelis Z=27.
Koobalti aatomi tuumas on 27 prootonit ja 32 neutronit.
füüsikalised omadused:
Koobalt on hõbevalge värvusega raskmetall. Koobalt on ferromagnetiline ning ka
suure kõvaduse ja tugevusega metall. Tema tihedus =8,900g/cm3. Koobalt on
sulamistemperatuuriga 1495oC ja keemistemperatuuriga 2927oC. Tüüpolekuna
on koobalt tahke 25oC juures.
keemilised omadused:
1. metall+hapnik=oksiid
2Co+O2=2Co
2. metall+ hape=sool+vesinik
Co+2HCl=CoCl2+H2
Co+H2SO4=CoSO4+H2
annaabi.ee 
