Geoloogia !
Ainult vanim osa ladestust
on esindatud terrigeensete, mittekarbonaatsete kivimitega (aleuroliitne
liivakivi, aleuroliit, argilliit, savi, glaukoniitliivakivi, glaukoniitlubiliivakivi).
Vastavad setted kujunesid mandrile pealetungivas madalmeres.
Ordoviitsiumi ladestu kogupaksus kõigub 70-183 m piires, olles suurim
Kesk-Eestis ja vähenedes sealt edela, lõuna ning ida suunas.
Ordoviitsiumi ladestul on Eestis suur rakenduslik tähtsus - ta peidab endas
meie olulisimaid maardeid.
Ehituskivina on leidnud hindarnist eeskätt Väo, Vasalemma ja Voore
kihistu lubjakivid
Tsemendi tooraineks on lubjakive murtud möödunud sajandi
seitsmekümnendaist aastaist. Lubjakivist tehakse killustikku.
SILURI
Siluri ladestu koosneb peamiselt karbonaatsetest kivimitest -lubjakividest,
dolomiitidest ja merglitest.
Ladestu kogupaksus on suurim Saaremaal Sõrve säärel, ulatudes
Ohesaare puuraugus 436 meetrini.
Pikima kasutamisajalooga on ehituskivi. Veel praegu võib Varbola