Insenergeneetika -geenide DNA jarjestuse muutmine ja muudetud geenide voi uute geenide viimine rakkudesse ja organismi. Organismide geneetiline modifitseerimine. Restriktsiooni-ehk piiravad ensuumid 1970. a. avastati, et paljudel bakteritel on omadus lohustada bakterirakku tunginud voorast DNA-d (peamiselt bakterviiruseid) fragmentideks. Ensuume e nukleaase, mille abil viiruste DNA lohkumine toimus hakati nimetama restriktsiooniensuumideks, kuna nad olid maaravaks teguriks sellise nahtuse puhul nagu peremehepoolne bakterviiruste infitseerivuse piiramine (ingl.k. host restriction). Restriktsiooni nukleaasidel ehk restriktaasidel on omadus loigata DNA topeltahel labi kindlas piirkonnas (loikepiirkond-ingl. k. restriction site), mille maarab ara antud piirkonna DNA NH-jarjestus (aratundmisjarjestused; ingl. k. recognition sequenceskoosnevad 4-8 nukleotiidipaarist), kusjuures iga ensuumi jaoks on see erinev. Vordluseks -nt DNA-aasid
a. Kuna tegemist oli monel pool mujal. Eestis oli varem kasutusel analoogtehnoloogiaga, siis SECAM, viimasel vajati 1125-realise pildi edastamiseks ca 4 korda ajal on ka meil ule mindud PAL-susteemile. Nii suuremat PAL- kui SECAMsusteemi ribalaiust kui tavalise NTSC pildi puhul. See puhul on ridade arv ekraanil 625 (NTSC susteemi asjaolu saigi puhul maaravaks takistuseks analoog-HDTV levikule on see 525). Ka siin on kasutusel nn. ulerealaotus mujal maailmas, ja kuna kuigi proovisaateid anti eetrisse nii Euroopas kui vorgusagedus Euroopas on 50 Hz, siis kulub uhe USA-s. taiskaadri Alles digitelevisiooni areng andis voimaluse saamiseks 1/25 s. PAL ja NTSC susteemide kasutada
annaabi.ee 
