Redoksreaktsioonide tasakaalustamine, osavõrrandid (poolreaktsioonide võrrandid). Tuntumad oksüdeerijad on hapnik ( O2) , kloor (Cl2) , lämmastikhape (HNO3) Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik, metallid, jodiidioonid (I.), sulfiidioonid (S2.) Koostame redoksvorrandi vase reageerimise kohta lahjendatud lammastikhappega, kui reaktsioonisaadusteks on vasknitraat ja lammastik(II)oksiid. 1) Kirjutame reaktsiooni skeemi ja maarame elementideoksudatsiooniastmed Cu0 + HINO3-II → CuII(NO3)2 + NIIO-II1 -6 Vase o.a on 0 (lihtaine), vasknitraadis on vask seotud kahe nitraatiooniga, s.t asendab valemis kahte vesinikku, jarelikult on tema o.a II. Maarame lammastiku o.a. lammastikhappes: vesinikul I, kolmel hapniku aatomil on 3*(-II)=-6, et o.a. summa vorduks nulliga, peab lammastiku o.a. olema V. Lammastikoksiidis on lammastiku o.a II (sest hapniku o.a. on –II). Seega: Cu0 → CuII, NV→ NII
oksudeerija) · Et oksudeerija poolt liidetud elektronide arv vorduks redutseerija poolt loovutatud elektronide arvuga · Vee molekulide arv maaratakse vorrandi tasakaalustamisel. Redoksreaktsiooni tasakaalustamine · Koostame redoksvorrandi vase reageerimise kohta lahjendatud lammastikhappega, kui reaktsioonisaadusteks on vasknitraat ja lammastik(II)oksiid. 1) Kirjutame reaktsiooni skeemi ja maarame elementideoksudatsiooniastmed Cu0 + HINO3 -II CuII(NO3)2 + NIIO-II 1 -6 Vase o.a on 0 (lihtaine), vasknitraadis on vask seotud kahe nitraatiooniga, s.t asendab valemis kahte vesinikku, jarelikult on tema o.a II. Maarame lammastiku o.a. lammastikhappes: vesinikul I, kolmel hapniku aatomil on 3*(-II)=-6, et o.a. summa vorduks nulliga, peab lammastiku o.a. olema V. Lammastikoksiidis on lammastiku o.a II (sest hapniku o.a. on II). Seega: Cu0 CuII NV NII
Polüamiid - Sisaldavad amiidrühma. Analüütiline keemia 65. Analüütilise keemia eesmärk. Analuutilise keemia eesmark on mitmesuguste objektide keemilise koostise maaramine. 66. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne analuus uurib, millised ained proovi sees on ning kvantitatiivne analuus uurib kui palju mingit ainet proovi sees on. 67. Analüüsiobjekt ja proov. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostis me keemilise analuusi teel maarame. Proov on osa analuusiobjektist, mida kasutatakse analuusil. 68. Analüüt ja maatriks. Analüüt on aine, mille sisaldust me analuusiobjektis maarata soovime Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analuut. Proov = Analuut + Maatriks 69. Analüüsimeetod ja metoodika. Analuusimeetod on pohimotteline menetlus teatud liiki objektides teatud analuudi sisalduse maaramiseks. Naiteks EDTA-ga tiitrimine. Analuusimetoodika on detailne eeskiri analuusi labiviimiseks.
annaabi.ee 
