Leib on toidu ema
teenima", ,,leivakõrvane". Ka meie tegudes on leiva austamine juurdunud sygavale, ehk nii
sygavale, et ei osata märgatagi, et asetades leivapätsi alati selle kõhupoolega ja mitte kunagi
selili lauale, järgime maarahva vana tava. Võiks ehk isegi öelda, et rukkileiva kypsetamine ja
söömine kannab endas olulist osa meie rahvuslikust omapärast ja maausust.
Leivaga seonduvaid uskumusi järgime eestlaste ja maarahvana yhel või teisel moel kõik. Tegin
sõprade ja sugulaste, noorte ja vanade seas väikse uurimistöö ning palusin jagada oma teadmisi
ning uskumusi, mis seostuvad leivaga. Eriti soovisin teada, milliseid tavasid järgivad vastajad
ise.
Jaga leiba sydamega
Vastanud ligi kolmekymnest inimesest järgisid kõik rangelt ja iseenesestmõistetavalt eespool
mainitud tava, et leiba ei panda kunagi selili. Põhjendusi teati tuua mitmeid: