Võib olla ka kaks tähendust esiteks lahutuspind kahe õhumassi vahel ja teiseks selle lahutuspinna lõikejoon maapinna või mõne muu pinnaga. Front tekib ja kaob kiiresti. Frontogenees (frondi tekkimine) ja frontolüüs ( kadumine ). Jaotatakse soojadeks ja külmadeks frontideks, peafrontideks ja sekundaarseteks fronditeks. Pilet nr 7. Muldade soojenemine ja jahtumine. Termilised karakteristikud. Eesti klimaatilised iseärasused. Temperatuur muutub pinnases sama perioodiga nagu maapinnalgi ehk aastane ja ööpäevane periood. Temperatuuri kõikumine pinnases kahaneb sügavuse suurenedes ja sõltub pinnase soojusjuhtivusest. Temp ööpäevane kõikumine ulatub umbes 0.5m sügavuseni ja aastane 10- 20m sügavusele. Termilised karakteristikud. Ruumerisoojus soojushulk kalorites, mis kulub ühe ruumiühiku (cm3) pinnase soojendamiseks 1C võrra. Iseloomustab pinnase soojusmahutavust. Mida rohkem on pinnases vett ja vähem õhku, seda suurem on tema ruumerisoojus ja vastupidi.
kuivendamist öökülmad tugevnevad ja sagenevad pinnase pealmine kiht muutus kuivendamise tõttu õhurikkamaks. Pinnase vajumisel muld tiheneb ja seega muutub ka paremaks soojusjuhiks;kaob esialgne öökülmade tugevnemise oht. 12) Tegevkihi energiabilanss (?) tegevkiht on kiht, mis praktiliselt täielikult neelab kihile langenud kiirguse, va tagasipeegeldunud osa. 13) Pinnase temperatuuri muutumise seaduspärasused - - Temperatuur muutub pinnases sama perioodiga nagu maapinnalgi (ööpäevane ja aastane periood) - Temperatuuri kõikumine pinnases kahaneb sügavuse suurenedes ja sõltub suuresti pinnase soojusjuhtivusest. Kiht on konstantne kui temperatuur on püsiv - Temperatuuri ööpäevane kõikumine ulatub umbes 0,5 m ja aastane 10-20 m sügavusele. Temperatuur loetakse püsivaks kui miinimumi ja maksimumi vahe ei ületa 0,1 C° - Sügavuse suurenedes hilineb miinimumi ja maksimumi esinemise aeg