Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maapealne" - 354 õppematerjali

Teleskoobid
2
docx

Teleskoobid

Teleskoobid Kosmoseteleskoop Hubble´i kosmoseteleskoop Lainepikkuse määrajad lahutavad kosmoseteleskoopi jõudva valguse laiali erinevateks lainepikkusteks. Niisugused pildid teevad võimalikuks määrata kosmoseobjektide keemilist koostist, temperatuuri, magnetvälju. Arvutite kaudu saab kosmose teleskoobile anda 24 tundi kestvaid vaatlusülesandeid mõne kosmoseobjekti jälgimiseks. Vaatlustulemused salvestatakse ja saadetakse edasi Maale. Tänu neile suudab teleskoop teha teravaid pilte kosmoseobjektidest, mida maapealsed teleskoobid ei suuda. Hubble´i kosmoseteleskoop tiirleb ümber Maa umbes 500 km kõrgusel maapinnast. Astronoomide meeskond töötab temaga kaugjuhtimise abil. Kui võimalik, kasutab kosmoseteleskoop ühe kosmoseobjekti vaatlemiseks mitut erinevat instrumenti. Raadioteleskoop Raadioteleskoop on seade (teleskoop), mis registreerib Maa-välistest raadiolainete allikatest lähtuvaid elektromagne...

Füüsika → Astronoomia ja astroloogia
9 allalaadimist
Kirjandus RENESSANS
8
doc

Kirjandus RENESSANS

RENESSANSS Rebessabsiks (prantsuse keeles renaissance ``taassünd``) nim. Keskajal järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vainuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14-16 sajandil. Keskajal sisendas kirik inimestele, et ta on patune olnud ja , et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õudsusele või igavesele huumatusele.Renessansiaja mõtlejaid ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest holimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja hormoonilis isikuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmaade ja seisulike normide kommitsaist.Oluliseks sai inimese individuaalsus-isikupära Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati

Kirjandus → Kirjandus
21 allalaadimist
Keskaeg ja renessanss kirjanduses
3
doc

Keskaeg ja renessanss kirjanduses

Keskaeg ja renessanss Varajane keskaeg 5-10. saj kõrgkeskaeg 12-14. saj Hiliskeskaeg 16-17. Saj. ' Ristiusu ja kiriku võim · Võeti üle ladina keel · Paganliku Rooma riigi asemel Jumala riik · Paavst maapealne Jumala asemik · Kõige rangem karistus oli kiriku vande alla panek · Maapealne elu on ettevalmistus igaveseks eluks · Selge käsitlus taevast ja põrgust · Tähtis on inimese hing · Keha on patune · Patt · Kiriku müüdid Dante - ,,Jumalik komöödia" · 1265 ­ 1321 · 1. uus mahe stiil ­ rohkete metafooridega armastusluule ­ vulgaar ladina keeles ­ kõnekeeles · 2. ,,Uus elu" proosa + luule raamat + Beatrice · 3. ,,Jumalik komöödia (näitab, et lool on õnnelik lõpp)

Kirjandus → Kirjandus
71 allalaadimist
Bioloogia kontrolltöö
5
docx

Bioloogia kontrolltöö

lehtedesse, kus taim seda kasutab. Mida kuivem on pinnas, seda sügavamale lähevad juured. Mida niiskem on pinnas seda maalähedasem on juurestik, et saada hapniku. Säilitusjuured-Juured, mis on enamasti kahe- ja mitmeaastastel taimedel. Seal täituvad sügiseks pea-külgjuured säilitusainetega. -Peajuur muutub lihakaks. (peet,kaalikas,porgand). - Külgjuured paksenevad.(daalial,kanakoomel). - varuainetega külgjuured-juuremugulad - varuainete arvel kasvab järgmisel aastal taime maapealne osa. Sellel arenevad õied ja valmivad viljad. Tõmbjuured- Juured, mis on mitmeaastastel rohttaimedel(krookusel,liiliatel,nurmenukul,jänesek apsal). -Vananedes lühenevad. -Tõmbavad talvitudes talvituva osa(sibula, risoomi) sügavamale mulda *kaitseb taime pungi sellega. Õhujuured-Juured, mis õhus,puutüvedel.(orhidee, monsteral) - vajaliku vee saavad õhus olevast veeaurust. - Troopikametsades. Ronijuured- Juured taimedel millel on pikk ja nõrk vars.

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
Võsu
6
doc

Võsu

Kõik külgpungad siiski ei paisu ja ei avane. Osa külgpungadest jäävad püsima, ilma et nad edasi areneksid. Neid pungi nimetatakse uinupungadeks. Maa-alused muundunud võsud ehk võsu muudendid on iseloomulikud vaid mitmeaastastele rohttaimedele ehk püsikutele. Sügisel kuivavad nende maapealsed varred ja lehed ära. Püsikutel talvitub siis ainult maa-alune võsu muudend. Maa- alune võsu muudend on ka varuainete säilituspaigaks. Nende varuainete mõjul kasvab kevadel uus maapealne võsu. Vastavalt maa-aluse võsu muudendi väliskujule ja siseehitusele eristatakse risoomi, sibulat ja mugulat. Risoom asetseb maapinnaga suhtes rööbiti või püstiselt. Risoom on varuainete säilitamise kohaks ja enamasti ka taime vegetatiivseks paljunemiseks. Ebasobivad kasvutingimused ­põuase suve või külma talve ­elavad need taimed üle risoomina. Risoom meenutab väliselt juurt, kuid selle tipus puudub kasvukuhik ning tal on

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
Renessanss- keskaeg
2
odt

Renessanss + keskaeg

dets Tuuli Varik Kordamine kirjanduse kontrolltööks 1. Renessanss, mõiste. Taassünd Keskaeg Renessanss Inimene on patune Inimene on hea maapealne elu on ettevalmistus hauataguseks eluks esmatähtis on maapealne elu Eitab antiiki Inimest tuleb arendada Huvitub antiigist, võtab eeskujuks 2. Dante - ,,Jumalik komöödia" 1265 ­ 1321 1

Kirjandus → Kirjandus
102 allalaadimist
Seened esitlus
29
ppt

Seened esitlus

Seened 3.klassile Koostas Anneli Valgre 2008 Seene osad Seeneniidistik Viljakeha - Jalg - Kübar Seeneniidistik Seeneniidistik on seeneniitide kogumik Seeneniidid elavad maa all väga kaua. Seeneniitidest kasvab seene maapealne osa. (Enamasti sügisel) Viljakeha Viljakeha on seene maapealne osa. Viljakeha koosneb kübarast ja jalast. Seente paljunemine Seened paljunevad eostega. Kübara alumisel poolel on väikesed lehekesed (näiteks riisikal) või torukesed (puravikul). Lehekestelt ja torukestest variseb maapinnale pisikesi eoseid, millest kasvavad uued seened. Seened ei ole taimed ega loomad. Seente toitumine Paljud seened toituvad taime surnud osadest. Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid.

Loodus → Loodusõpetus
32 allalaadimist
Seened
58
ppt

Seened

Seened 3.klassile Koostas Anneli Valgre 2008 Seene osad  Seeneniidistik  Viljakeha  Jalg  Kübar Seeneniidistik  Seeneniidistik on seeneniitide kogumik  Seeneniidid elavad maa all väga kaua.  Seeneniitidest kasvab seene maapealne osa. (Enamasti sügisel) Viljakeha  Viljakeha on seene maapealne osa.  Viljakeha koosneb kübarast ja jalast. Seente paljunemine  Seened paljunevad eostega.  Kübara alumisel poolel on väikesed lehekesed (näiteks riisikal) või torukesed (puravikul).  Lehekestelt ja torukestest variseb maapinnale pisikesi eoseid, millest kasvavad uued seened. Seened ei ole taimed ega loomad. Seente toitumine  Paljud seened toituvad taime surnud osadest. 

Loodus → Loodusõpetus
6 allalaadimist
Läti Henriku kroonika
3
docx

Läti Henriku kroonika

2) Aletamine-algeline maaharimisviis, mille käigus kasutatakse maad mõnda aega, kuni see muutub viljatuks. 3) Kaheväljasüsteem-maaharimisviis, mille käigus põld jaotatakse kahte ossa- ühel kasvatatkse teravilja ja teine jäeti puhkama. Mõisted. 4) Kolmeväljasüsteem-maaharimisviis,mille käigus põld jagati kolmeks. Eri aegadel kasvatatakse talivilja, suvivilja ja osa on jäetud kesaks. 5) Kivikirstkalme-maapealne matmispaik, mis kujutab endast kirstu ja selle ümber laoti 1-3 kivist ringi. 6) Tarandkalme-maapealne matmispaik, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõuna suunalist tarandit. 7) Linnus-muistne kaitseehitis, mis koosneb mullast,palkidest ja kividest. 8) Kaali meteoriit põhjustas Saaremaale Kaali Kraatri. Millised muudatused toimusid Eestis peale vallutust? 1

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist
Soklid
6
pptx

Soklid

SOKLID TIMMO PALTSMAR SOKKEL, MIS SEE ON? · Sokkel on hoone alusmüüri(vundamendi) maapealne osa, mis on harilikult ehitatud eenduvana jämedamast materjalist 1. SOKKEL RAE 9 2. SOKKEL PAKRI 4 3. SOKKEL SADAMA 9 4. SOKKEL MAJAKA TEE 39

Ehitus → Ehitus
1 allalaadimist
Muinasaeg
2
docx

Muinasaeg

arheoloogiline kultuur ­ sarnaste leidudega kultuur, soorauamaak ­ pruunikas roostekänkraid meenutav maak, aletamine ­ alepõllu tegemine ehk põllu saamine metsa maha rajumise ja puude põletamise teel, söödiviljelus ­ põlluharimissüsteem, kus osa põllust olu söödi all e puhkas ja teine osa vilja all, kolmeviljasüsteem ­ põlluharimissüsteem, kus osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all, kivikirstkalme ­ ringikujuliste müüridega piiratud eriline maapealne hauarajatis, tarandkalme ­ nelinurksete müüridega piiratud maapealne hauatisaraj, linnus ­ järskudele nõlvadele ja suurtele küngastele rajatud kaitseehitis, tsuudid ­ eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates, adramaa ­ ühe adraga haritav maa, malev ­ maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism ­ elusa ja eluta looduse hingestamine,

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
Platon-Politeia
1
docx

Platon „Politeia“

tõelisem, kui neile tuttavad varjud. Koopast välja pääsemine idee maailma põhjustab inimeses esialgu pimedust, uute asjadega harjumine võtab aega. See protsess toimub sammhaaval, mille käigus inimese maailmapilt endise elu suhtes muutub. Viimaks mõistab inimene koopas veedetud aja negatiivset mõju ja hakkab oma endistele kaasvangidele kaasa tundma ning jõuab järeldusele, et ükskõik kui kehval elujärjel on maapealne elu parem koopas valitsevatest arvamustest. Selle põhjuseks on koopa ja maapealse elu erinevus teineteisest. Koopas on vabadus piiratud, inimene on ahelais ning ei näe muud, kui varje, millega ta peab leppima kui tegelikkusega. Maapealne elu võimaldab inimesel näha tõelist reaalsust ja terviklikku, nii öelda suur pilti, näha, et päikene on see, mis koopasse varje heidab. Kui inimene, kes on näinud päikest ja käinud koopast väljas, peaks naasema pimedasse

Filosoofia → Filosoofia
30 allalaadimist
Keskaeg & Renessanss
4
doc

Keskaeg & Renessanss

luule · linnakirjandus · draama Hiline keskaeg e. Renessanss 16. saj Ristiusu ja kiriku tegevvõim · Võeti üle ladina keel · Paganliku Rooma riigi asemel Jumala riik · Paavst maapealne Jumala asemik · Kõige rangem karistus oli kiriku vande alla panek · Memento mori- pea meeles, et sa sured · Maapealne elu on ettevalmistus igaveseks eluks · Selge käsitlus taevast ja põrgust · Pattudest lunastas A) kirikule meelepärane elu B) klooster C) kerjusmunk D) osavõtt ristiretkedest E) indulgents(patukahetsuskiri) · Tähtis on inimese hing · Keha on patune · Patt (üleastumine piiridest)

Kirjandus → Kirjandus
63 allalaadimist
Lõuna-Aasia turismiobjektid
8
ppt

Lõuna-Aasia turismiobjektid

LÕUNA-AASIA TURISMIOBJEKTID PAKISTAN Badshahi mosee (17. saj) Dharmarajika, Taxila linnas K2 "Metsik mägi"(8611m) INDIA TAJ MAHAL Agre linnas, ehitati 17. sajandil Bodh Gaya Kõige tähtsam pühapaik. Peamiseks kloostriks ­ Mahabodhi Tempel Bodhimanda ­koht ümber Bodhi-puu JAISALMERI KINDLUS - "kuldne linn" Ehitatud 12. sajandil Kollasest liivakivist NEPAL KATHMANDU Taleju tempel - pühendatud jumalanna Taleju Bhawani'le Kathmandu's EKSTREEMSPORT: Mount Everest (8848m) Mägironimine Paragliding Benji-hüpe MALDIIVID "Robinson Crusoe saared" "Maapealne paradiis" Laguunid, korallid Aitäh!

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
Lennutransport - spikker
6
docx

Lennutransport - spikker

· Saadetise sihtkoht · Saadetise kohtade arv · Saadetise kaal · Saadetise pakkeüksuste mõõdud · Soovitud väljalend(lennud) või transiitaeg · Erilepingute puhul (kliendid ja hinnad) ka spetsiaalviide Nimeta lennukauba saatmise põhilised osapooled. · Kauba tegelik Saatja · Ekspedeerija · Lennufirma või volitatud esindaja ( GSSA ) · Lennufirma terminali käsitleja · Lennujaama turvakontroll · Toll · Lennufirma lennuki maapealne käsitleja · Kauba tegelik Saaja Nimeta tegevused, mis on seotud kaubasaadetisega. · Ekspedeerija saadab vormikohase broneeringu lennufirmale · Lennufirma broneerib ja annab lennuinformatsiooni antud andmetel · Ekspedeerija koostab lennupileti, komplekteerib dokumendid (TOLL) · Ekspedeerija markeerib kauba ning viib lennujaama · Lennufirma käsitlusagent kontrollib saadetise ja aktsepteerib veoks · Saadetis läbib vajadusel eksport tolli

Logistika → Logistika
55 allalaadimist
Eesti kirjanikud
2
doc

Eesti kirjanikud

,,Suveöö armastus" armastusnovell Kustas ,,Toome helbed" novell Leeni Tammsaare ,,Kõrboja peremees" talupojaromaan realism Kõrboja Anna; Katku maa, Villu peremeheküsimus ,,Põrgupõja uus romaan Vanapagan Jürka; maapealne ebaõiglus vanapagan" Kaval Ants ,,Juudit" draama Juudit; Olovernes piibliaineline ,,Elu ja armastus" romaan Irma; Rudolf mehe ja naisevaheline suhe

Kirjandus → Kirjandus
28 allalaadimist
Soovõhk
8
ppt

Soovõhk

Soovõhk (Calla palustris) seavõhk, raaked, ärjakõõrikas, ports, jooksva-rohi Koostajad: Juhendaja: Sisukord Taime kirjeldus Taime toitumine Taime tähtsus Lisaks taime kohta Kasutatud kirjandus Kirjeldus Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 10..40 cm. Õied moodustavad rullitaolise väikese õisiku. Maapealne vars puudub. Kuulub sugukonda võhalised, perekonda soovõhk. Lehed on südajad, pikarootsulised, kaarroodsed ja 5 kuni 12 cm laiad. Taime viljaks on erkpunased marjad Kogu taim, eriti marjad on mürgised. Toitumine Juured (risoomid) ulatuvad sügavale. Taime tähtsus Värskelt on kogu taim mürgine, eriti viljad. Risoom on tärkliserikas. Taim on dekoratiivne ja sobib veekogude kallaste haljastamiseks. Lisa

Loodus → Loodusõpetus
10 allalaadimist
Homo Habilis kirjeldus
1
docx

Homo Habilis kirjeldus

Nägu oli veel primitiivne kuid lõug oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal. Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem, siiski oli aju suurem varasematest inimese eellastest. Homo habilis oskas valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu, mida kasutas peamiselt koriluses, mitte kaitseks või küttimiseks. Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Tema põhitoidu moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukate vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad ja muud.

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Karst ja karstijärved
1
docx

Karst ja karstijärved

voolava vee toimel pikapeale lahustub. Nähtust, mille tulemusel lubjakividesse kõikvõimalikke pinnavorme tekib, hakati avastuskoha Karsti platoo järgi nimetama rahvusvahelise terminiga karst. Eesti Põhja osa koosneb samuti põhiliselt lubjakividest mille tõttu esineb siin palju karste millesse tekivad karstijärved. Karstijärved tekivad koobaste sisse langemisel ja nende kaudu voolab vesi karstidesse moodusdades maaaluseid jõgedesüsteeme. Kui koobas kokku vajub tekib maapealne karstijärv. Raplamaal esineb palju karstijärvi. Tuntumaid karstialasi on Tuhala piirkond. Karstiala võib tekkida kõikjale kus on lubjane pind ja voolav vesi.

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Tuuma- ja aatompomm
16
ppt

Tuuma- ja aatompomm

TUUMA- JA AATOMPOMM Jaanika Parm Katre Suits 11a Mis on tuumapomm? · Tuumapomm = tuumalõhkepea + kandur · Tuumapommi lõhkepea võimsust mõõdetakse kilotonnides (kT) või megatonnides (MT) Kuidas toimub plahvatus? Tuumapommi kandurid Tuumaplahvatus õhus Maapealne tuumaplahvatus Kahjustatavad mõjud · Valguskiirgus · Lööklaine · Läbistav kiirgus · Radioaktiivne saastumine · Elektromagnetimpulss Valguskiirgus Mõõtmed: · taktikaline tuumarelv - mõnisada meetrit · strateegiline tuumarelv - mitu kilomeetrit Temperatuur - üle 10 miljoni kraadi Kestus - 3-30 sekundit Lööklaine Purustusi ja vigastusi tekitava jõu määrab lööklaine ülerõhk (kPa) Ülerõhu mõju inimesele: · Üle 300 kPa ­ surmav

Füüsika → Füüsika
100 allalaadimist
Rooma ajaloo 12 klassi kokkuvõte
1
docx

Rooma ajaloo 12 klassi kokkuvõte

Magistraat - riigiametnik Provints ­ rooma allutatud alad väljaspool itaaliat Munitsiipium ­ linna staatus, elanikud said rooma kodakondsuse Foorum ­ turu- ja koosolekuplats Veto ­ riigipea õigus senati suhtes Pontifix ­ preester Augur ­ m ennustaja Sibüll ­ n ennustaja Latifundium - suurmaavaldus Gladiaator ­ mõõgavõitlja, esines avalikel mängudel Amfiteater ­ ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Term ­ avalik saun, meelelahutuskoht Akvedukt ­ maapealne veejuhe Kuulsaimad ehitised ­ forum romanum, ceasari foorum, venuse ja roma tempel, colosseum, circus maximus Puunia sõjad Etruskid Rooma tekke müüt Rooma laienemine, ida ja lääne provintsid Rooma sõjavägi ­ lk 154 Orjandus Meelelahutus roomas Colosseum ja gladiaatorid Rooma nõrgenemise põhjused

Ajalugu → Ajalugu - 7.klass
9 allalaadimist
Homo habilis ehk osav inimene
7
ppt

Homo habilis ehk osav inimene

tööriistade järgi. Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm) kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal Australopithecus africanus'el. Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Tema põhitoidu moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukate vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad ja muud. Mõnikord sattusid osavinimesed kiskjaist maha jäetud, vanadusse või haigustesse surnud loomade korjustele, mis andsid teretulnud toidulisa. Lisaks kütiti väiksemaid ja ohutumaid loomakesi, nagu närilisi, kilpkonni, linde.

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist
Bioloogia ülemineku eksami kordamismaterjal
1
docx

Bioloogia ülemineku eksami kordamismaterjal

kestagalülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed). Valmik ­ Moonde läbi teinud täiskasvanud putukas või ämblikulaadne Vastne ­ Moondelise arenguga loomade esimene arengujärk Nukk ­ Liblika arengujärk, kus ta on liikumatu Kookon ­ Selgrootute loomade mune või nukke ümbritsev kest Suised ­ Putukate toitumiseks vajalikud jätked suu ümber Hüüf ­ Seeneniit Mütseel ­ Seeneniidistik Viljakeha ­ Kübarseene maapealne osa, kus moodustuvad eosed Mükoriisa ­ Seenjuur Sümbioos ­ Seene ja taime vastastikune kooselu Looduslik tasakaal - Ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus Konkurents ­ Isendite vaheline võitlus Vaheperemees ­ Organism kellest arenevad parasiidi vastsed Parasitism ­ Kahe eri liiki toitumissuhe, kus üks pool saab kahju ja teine pool saab kasu Parasiit ­ Teise organismi arvel elav organism Peremees ­ Organism, kelle sees või peal parasiit elab ja kelle arvel toitub

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
Digitaal- ja analoogtelevisioon
1
docx

Digitaal- ja analoogtelevisioon

Digitaaltelevisioon DVB-T (Digital Video Broadcast ­ Terrestrial 'Digitaalne Video Ringhääling ­ Maapealne') on tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks maapealsete saatjate ("mastide") võrgustiku kaudu, sarnaselt seni edastatavale analoogtelevisiooni signaalile ning samades sagedusalades. DVB-H tehnoloogia on DVB-T süsteemist kohandatud maapealse digitaaltelevisiooni süsteem, mis on spetsiaalselt mõeldud kaasaskantavatele ja akutoitel olevatele vastuvõtjatele. DVB-H võimaldab kasutada suurekiiruselist allalaadimiskanalit, mida

Informaatika → Arvutiõpetus
25 allalaadimist
Ajaloo KT-10-klass-Eesti muinasajal
4
docx

Ajaloo KT, 10. klass, Eesti muinasajal

Korilus- tegevus, mille käigus tarvitati loodusande toiduks. Venekirves- muinasaegne tööriist, mis meenutab kujult venet, on hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirves. Kultus- tähistab organiseeritud religiooni ühte osa rühma, mille austusobjekt erineb teisest sama religiooni kuuluvast rühmast. Kindlustatud asula- asula, mille ümber rajati kaitseks paekividest või palkidest kaitsesein. Avaasula- asula, mille ümber pole rajatud kaitseehitisi. Kivikirstkalme- maapealne kalmeehitis ... Laevkalme- maapealne kalmeehitis ... Tarandkalme- kalmeehitised, mis koosnesid kiviridadest või ­müüridest, need piirasid nelinurkset tarandit. Surnud asetati tarandimüüride vahele. Lohukivi- kivi, mille sisse on hõõrutud palju väikeseid auke. Viimaste tähendus pole täpselt teada, kuid arvatakse, et need võisid olla hõõrutud surnute mälestuseks. Alepõld- põld, mis rajati nii, et esmalt raiuti mets maha, seejärel pandi põlema ning

Ajalugu → Ajalugu
54 allalaadimist
Kosmose koloniseerimine 
8
docx

Kosmose koloniseerimine 

tingimustes. Lisaks muudab koloonia ehitamise väga kalliks ka see, et materjalide saatmine kosmosesse on veel liiga kulukas. Näiteks hetkel maksab sateliidi saatmine maa madalale orbiidile ligikaudu 5000 dollarit kilogrammi kohta.[2] Kosmose asustamine toob kaasa ka vajaduse hakata täpsemalt määratlema, millisel kujul ja mis moodi hakkavad inimeste elud jätkuma. Kosmosesse koloonia rajamiseks on väljakäidud erinevaid ideid. Võimalik on ehitada maapealne baas, mis asuks eksoplaneedi pinnal või pinnases ning samuti on ka võimalik ehitada kosmosejaamasid, mis tiirleksid ümber päikese, kuu või eksoplaneedi orbiidi. Eksoplaneet on lühidalt öeldes planeet, mis asub väljaspool päikesesüsteemi ja ei tiirle ümber Päikese, vaid mõne teise tähe, tähe jäänuki või pruuni kääbuse.[3] Kosmose kolooniate toimimiseks on vaja suurtes kogustes: vett, toitu, ruumi, inimesi, ehitusmaterjale, energiat, transporti, sidet, elussüsteemi,

Astronoomia → Kosmograafia
4 allalaadimist
Nimetu
11
pptx

Nimetu

Sri Lanka Helena Keskpalu 8.C TKoG Sri Lanka üldandmed Saareriik Lõuna-Aasias Asub 6. ja 10. põhjalaiuse vahel Pealinn- Colombo Sri Lanka pindala- 65 610 km² Sri Lanka kliima Sri Lankal on lähistroopiline kliima Aastaringselt soe ja niiske õhk Temperatuur võib ulatuda kuni 35 kraadini Sademeid on aastas enam kui 2300mm Sri Lanka loodus Pärl India ookeanis ja maapealne paradiis Palju rahvusparke Mägine maapind(mäed ulatuvad kuni 2500m kõrguseks) Palju istandusi, kus kasvatatakse teed ja vürtse Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik Sri Lankal elab üle 21 miljoni inimese Peamiselt räägitakse singali ja tamili keelt Sõbralikud ja heatahtlikud inimesed Loomad

Varia → Kategoriseerimata
3 allalaadimist
Metspipar
1
doc

Metspipar

Metspipra rahvapärased nimed on varsakabi, kabjaleht, metshumur ja pruus. Metspipar on mitmeaastane ühekojaline rohttaim, vahel moodustab suuri vaibataolisi kogumikke. Vars tõuseb tal maapinnast kuni 5 cm,ning lehed kuni 15 cm kõrgusele. See taim on mandril tavaline, aga saartel haruldane. Lehed on nahkjad neerukujulised pikarootsulised lihtlehed, värvuselt on need tumerohelised, läikivad, karvased. Lehed püsivad üle talve. Risoom on metspipral peaaegu maapealne, roomav,ning harunenud. Lisajuuri on suhteliselt palju. Maapealsed varred kasvavad välja risoomi juurdunud sõlmekohtadest.Metspipar paljuneb seemnetega ja risoomi abil.Metspipar kasvad peamiselt salu- ja laanemetsades viljakal ja parajalt niiskel mullal, kuid metspipart võib leida ka linnaaedadest, sest tema lehed on ju väga ilusad, pealegi võib ta kasvada vahel päris suure vaibana.Oma nime sai ta sellest, et loomulikult kasvab ta metsas, ning ükskõik millist metspipra osa katki

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Nukkude ajalugu
2
docx

Nukkude ajalugu

Pekot kujutas puunukk, mille ees ja peal põletati küünlaid. Kuju hoiti valgesse linasse mähitult viljasalves ning toodi sealt välja erilistel puhkudel. Peko kultus püsis Setumaal elusana 20. sajandini, viimane teadaolev palve Pekole on üles tähendatud 1930. aastatest. Tänapäeval peavad setud Pekot oma rahvuskangelaseks ning kuningaks, kelle nime ja kujundit kasutatakse rahvussümbolina. Igal aastal toimuvate Setu Kuningriigi päevade ajal valitakse taevase kuningas Peko maapealne asemik ­ ülemsootska. Kultusnukud kuulusid täiskasvanute maailma. Nukumängu pühaduse kaotamise järel ei raatsinud suured inimesed nukkudest päriselt loobuda. Nii muutusid 15.sajandil Euroopa kuningakodades populaarseks moenukud. Need olid täisinimese pikkused viimase moe järgi riietadud nukud, mis rändasid moesaadikutena ühest riigist teise. Tegelikult kujutasid ka laste mängunukud kuni möödunud sajandi keskpaigani kaunilt riietatud täisealisi naisi

Muu → Referaat
5 allalaadimist
Inimese areng ja eelased
1
rtf

Inimese areng ja eelased

Nad valimistasid ise tööriistu. Esimesed säilmed koos tööriistadega leiti aafrikast oldurai orust. Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Homo habilis kasutas tööriistu põhiliselt koriluses (muuhulgas raibete liha tükeldamiseks), kuid mitte kaitseks ega küttimiseks. Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Homo erectus Ehk püstine inimene, elas umbes 1,8-0,3 aastat tagasi. Oli esimene hominiid kes lahkus aafrikast. Oli suurema aju ja kehaga ning kasutas tuld. Nad valmistasid varjualuseid, suhtlesid häälitsustega olid pikemad kui eelkäijad. Olid suure tõenäosusega mustanahalised. Neandentaarllane Aafrikas kujunes püstisest inimesest nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens)

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
Juhan Liiv
9
ppt

Juhan Liiv

Kõik vanad tut´vad on, Siin olen nõnda vaene ma Siin olgu suur või väikene- Ja nõnda rikas ka: Kõik vanad sõbrad on. Mu tut´vad kõik on minuga Ja mina nendega Kui mina olin veel väikene mees Üks helin mul helises rinna sees. Ja kui mina sirgusin suuremaks, Läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind Ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu hing, Tal kitsaks on jäänud maapealne ring Lumehelbeke Tasa,tasa Liugleb aknale Nagu viibiks ta Tasa...tasa... Tasa,tasa, Mõtleks tulles ka: Miks nii tuksud,rind? Tasa,tasa! Tasa,tasa! Rahu otsib sind- Tasa,tasa... Vaesusest tingituna polnud Juhan Liivil oma kodu. Ta elas kuni 1908. aastani vanemate talus, seejärel sugulaste ja tuttavate juures. Tema viimased eluaastad möödusid sugulaste juures Koosal.

Kirjandus → Kirjandus
80 allalaadimist
Tutvustus populaarsematest sihtkohtadest - ITAALIA
7
ppt

Tutvustus populaarsematest sihtkohtadest - ITAALIA

kaardi) alusel. Populaarsemad sihtkohad · Amalfi rannik · Veneetsia · Toskaana · Sardiinia · Milano · Rooma · Capri saar · Sitsiilia Reisipakett · Itaalia - põhjamaalase jaoks mõnusalt soe, sõbralik, joviaalne ja eksootiline. Rooma - igavene linn, kõigi teede algus- ja lõpp-punkt. Vatikan - pindalalt väikseim, kuid üks rikkaimaid riike maailmas. Terve unenäoline päev Capril - tõepoolest Vahemere pärl, maapealne paradiis. Veneetsia - võlulinn oma kanalitega. Salapära ja mõistatuslikkus seonduvad Veneetsiaga. See on omapärase auraga linn saarel, pärl meres, mis külastaja endasse haarab. Milaano ­ moekas ja stiilne · Milaano · Milanot teatakse eelkõige kui moe ja disainikeskust, ostuparadiisi ning suurlinna, kus asub La Scala ooperiteater. Kuid lisaks sellele on Milano ka renessanss stiili sünnipaik. Seal asub üks Leonardo

Infoteadus → Asjaajamine
18 allalaadimist
Elu teke Maale
1
doc

Elu teke Maale

meteoriiditükkidest algne planeet. See juhtus umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Algne Maa oli elutu ning oli pidevas kliimamuutumises. Toimusid sagedased vulkaanipursked ning planeeti pommitas veel suur hulk asteroide. Puudus mullakiht, sest ei eksisteerinud veel elu, mille tulemusena saaks üldse muld tekkida. Kuna atmosfääris puudus hapnik, siis asendasid seda igasugused vesinik- ning lämmastikühendid, mis tekkisid vulkaani gaasidest. Meie planeet nägi välja kui maapealne põrgu. See on ka üks põhjustest, miks elu siis tol hetkel veel ei eksisteerinud. Lihtsatest molekulidest hakkasid tekkima lõpuks keerulisemad orgaaniliste ainete kompleksid. Nendeks oli algul näiteks aminohapped ning nukleotiidid. Hiljem hakkasid tekkima polümerisatsiooni teel esimesed orgaanilised polümeerid ning need moodustasid omavahel kogumikke. Reaksioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist. Elu tekkis vees

Bioloogia → Bioloogia
42 allalaadimist
Hüdrosfäär
12
rtf

Hüdrosfäär

%. Inimkond saab kasutada ... % kogu mageveest. See ...% jaguneb järgmiselt : .... % järvedes, ....% mullas; .... % auruna atmasfääris ja .... % jõgedes. 6. Mis on veeringe ? ................................................................................................................ (Veeringe on vee pidev ja korduv liikumine põhilistes Maa sfäärides ja nende vahel) 7. Märgi joonisele õigetesse kohtadesse vastavad tähed. A) PÕHJAVESI B) SOOLANE VESI C) INFILTRATSIOON D) MAAPEALNE ÄRAVOOL E) TRANTSPIRATSIOON F) SUUR VEERINGE G) VÄIKE VEERINGE H) MERI I) AURUMINE 8. Täida lüngad  ................... energia toimel vesi aurustub ja kandub ..................... , seal jahtudes hakkab veeaur ...................... ja pilvi moodustama. V: (Päikese , atmosfääri , kondenseeruma)  ...................... toimel kukuvad piisad alla, moodustuvad ......................... V: (Raskusjõu , sademed)

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
Filosoofia loeng
2
docx

Filosoofia loeng

­ lääne ­ rooma langemine, sellest sündmusest algab keskaeg Aga millal lõpeb? On mitu erinevat pakkumist. 1453 on esimene pakkumine. Pea tuhat aastat. 1517 ­ protestantism, kristuse põhivorm 1640 ­ Oliver kombel Keskaja filosoofia põhilised tunnusjooned: 1.) Väga tihe seos religiooniga Teotsentrism ­ jumala kesksus. creatio ­ kõik on loodud jumalast, kreotsonism. Ka riik . Avitar dei ­ jumala riik ( jumla riik on hea ) Kivitas terraan - maapealne riik. (sõjad, vägivald, halvad valitsejad) Väljendub providentselt, ettenägemine. Keskaegse retrospektiivsus. Iseloomulik on tagasipööratus. Byblos Evangeelium ­ hea sõnum, selle sõnumi kuulutamine, piiblis on evangeelium teos jeesusest. (4) Markkuse, luca, Matteuse, johannes. Piibli tõlgendajad ­ hermeneutika, igasugune tõlgendamine. Eksegeetika- piibli tõlgendamine, kirikuisad tegelesid sellega, Pater ­ patristid ehk kirkuisad, keskaegne filosoofia on patristimine,

Filosoofia → Filosoofia
5 allalaadimist
Lennundus
4
doc

Lennundus

lennufirmadest, mis kasutavad oma kutsungites samuti sõna America ja West.. Lennupersonal Paljud lennuliinid kasutavad sellist meeskonda: · Lennuki meeskond, vastutab lennukiga opereerimisel. Lennuki meeskond sisaldab: o Piloot (Kapten ja esimene ohvitser, mõnes vanemas lennukis ka lennuinsener) o Lennuki teenindav personal o Lennukisisene turvapersonal mõnel lennuliinil · Maapealne meeskond, vastutab lennujaamas opereerimisel. Maapealne meeskond sisaldab: Atmosfääri insenerid, vastutavad karkassi, mootori ja elektrisüsteemi korrashoiu üle. Avioonika insenerid vastutavad lennundusseadmete ja -instrumentide üle Lennu dispetserid Pagasi paigutajad Väravaametnikud Piletiametnikud Reisijate teeninduse ametnikud · Reserveerimise ametnikud, kes on tavaliselt kontorites väljaspool lennujaama.

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
Arvestuslik töö Eestimaa Muinasaja kohta
5
docx

Arvestuslik töö Eestimaa Muinasaja kohta

+ Ülesanne nr.2 Selgita järgmised mõisted: Muinasaeg, maakond, linnus, kivikirstkalme, tarandkalme, kammkeraamika, venekirveskultuur, ohvrikivi, Maarjamaa, Mõõgavendade Ordu. Muinasaeg on aeg, mil kirjalikud allikad puuduvad. Infot selle aja kohta on võimalus saada vaid muististe uurimise teel. Maakond on territooriumi haldusjaotuse üksus. Linnus on kaitseehitis, kuhu varjuti vaenlaste kallaletungi korral. Kivikirstkalme on ringikujuline maapealne kalmeehitus, mille keskele laoti kividest kirst ja sinna asetati surnu. Tarandkalme on kivikalme, mille puhul rajati maapinnale ristkülikukujuliselt asetsevad suurematest kividest laotud müürid ja nende vahele puistati põletatud surnukeha. Kammkeraamika on soome-ugri hõimude savinõude valmistamise viis, mis jõudis Eestisse umbes 2500.a. eKr. Anuma välispind oli ilustatud lohukeste ja täkete ridadega, mida arvatakse tehtud olevat kammi meenutava riistaga. Venekirveskultuur 3

Ajalugu → 11.klassi ajalugu
70 allalaadimist
Koldnõges
14
ppt

Koldnõges

Ei kuulu kaitstavate abil ja vegetatiivselt taimede nimekirja. juurduvate võsunditega. Rahvapärased nimed koldnõges kollane nõges nõianõges kutsulilled 1.Levik ja ohtrus 2.Koht ökosüsteemis 1.Levinus peaaegu kogu 2.Tolmeldavad Euroopas putukad saavad Eestis on ta mendriosas nektarit. tavaline, läänesaartel haruldane. Taime maapealne Kasvab kohati ka Põhja osa on Aafrikas ja EdelaAasias. taimtoidulistele Puudub põhjapoolsetes loomadele toiduks. piirkondades. 1.Kasvukoht 2.Kasutamine 1.Kasvab eelkõige 2.Söödataimena salumetsades, märkimisväärset peamiselt kuusikutes, väärtust ei oma. vähem Sobib ilutaimena segametsades, poolvarjulistele ja

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
Renessanss ja humanism - nagu siiami kaksikud
2
doc

Renessanss ja humanism - nagu siiami kaksikud.

Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist Lääne-Euroopas 14.­16. Sajandil ehk antiikkultuuri taassündi, seda ühteaegu vastandades valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. Renessanssi tagapõhjaks olid edusammud loodusteaduste vallas, seda enam et renessanssaja teadlaste arvates pidi looduseuurimine rajanema vatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või hukatusele. Uue maailmavaate kohaselt, selle ideaalis oli inimene tema puudustest hoolimata põhiliselt hea, harmoonilise isiksus. Seda iseloomustab selgelt uue mõiste kasutuselevõtt ­ humanism, mille tsentriks oli inimene ning mis vastandus seni levinud arusaamale, et inimene külvab seda, mida kirik hiljem lõikab. Uue aja algul vabanes inimene kirkikuõpetuste ja maise võimu kammitsaist. Kas renessanss

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Keskaeg ja kangelaslood
1
doc

Keskaeg ja kangelaslood

5.saj-15.saj. Algus: -Algas Lääne-Rooma langemisest(aastal 476). Kestis umbes tuhat aastat antiigi ja renessanssi vahel. Lõpp dateeritakse sageli aastaga 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika. Iseloomulikud tunnused: -Uuenduste aeg- leiutised-trükipress, mis aitas kaasa raamatute väljaandmisele. Erinevate uskude levik. Kirikute ja ülikoolide rajamine. Keskaega ja kristlus: -Ajastu vaimsus põhines ristiusul ehk kristlusel. Inimesel oli kaks elu: maapealne elu, mis oli katseaeg ja teine elu peale surma. Paradiisi ideaali sisestamine. Kirikute rikastumine inimeste pealt-inimesed annavad kogu enda maise mammona kirikule/jumalale-saavad nö.paradiisi. Piibel ja Eesti: -1739.aastal esimene trükk. Piibli tõlkimisega levis huvi lugemise vastu. Piibel oli kõige enam loetud raamat maailmas, kuna keskajal oli usk väga tähtsal kohal. Proosa ja luule: -Romaan ehk jutustava proosa suuvorm. Iseloomustav: probleemide

Kirjandus → Kirjandus
11 allalaadimist
Eesti Muinasaeg
7
docx

Eesti Muinasaeg

Töö-ja tarberiistad Endiselt kivist, puust, luust. Pronks esemeid vähe. Kirves, sirp, nuga, kõplad (nt sarv), lina töötlemise vahendid, jahvatamiskivid, harpuun, oda(otsad), ahing, ader, savinõud. Elatusalad Karjakasvatus: lambad, kitsed, veised, vähem aga hobuseid, sigu. Põlluharimine: oder, nisu ja kaer, hirss, uba ning lina. Matmiskombed 1. Kivikirstkalmed ­ maapealne matmispaik, mis kujutab endast kirstu matusega ja selle ümber laoti 1-3 kivist ringi. Rajati 1000-200 eKr. Matused nii laipadena kui põletatult, hauapanuseid väga vähe. 2. Laevkalmed ­ maapealne matmispaik, mis kujutas endast kirstu matusega ja selle ümber laotud laeva kujulist müüri. 9.-8.sajand

Ajalugu → Ajalugu
57 allalaadimist
Montaažitööd
2
rtf

Montaažitööd

· taldmik- vundamendi taldmik millele valatakse vundament · tehiskivi vundament- tehiskividest rajatud vundament · vundamendi raketis(puit, metall)- vorm monoliitse betooni valamiseks · märktara- hoone vundamendi telgede mahamärkimiseks ja ehitamiseks · vai- vundamendi kandekonstruktsiooni element · põõnad- konstruktisoonis tekkivate mittevajalike jõudude elimineerimiseks · kelder- hoone maa-ala · sokkel- vundamendi maapealne väljaulatuv hoone osa · raketise postid- kannavad raketise kilpe, konstruktiivne element · raketise kilbid- vormi osad · geotekstiil- kõrgmolekulaarne plastkiust kangas või võrk · soojustus- termoisolatsioon · sarrused- armatuurvardad, terasvardad Seinad: · kandvad seinad- võtavad vastu koormisi · mittekandvad seinad- ei võta vastu koormisi · vaheseinad- toimivad ruumide jaotisena

Ehitus → Ehitusviimistlus
139 allalaadimist
Renesanss
1
doc

Renesanss

Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance 'taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.-16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus - isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis

Kirjandus → Kirjandus
63 allalaadimist
Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik
1
doc

Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik?

Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.Antiik-Kreekas oli orjanduslik ühiskond. See kujunes välja 8.-5. sajandil e.m.a. Ning see oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklaste arvates oli see loomulik ja jumalate poolt nii määratud. Nii ei pidanud kreeklased ise füüsilise tööga tegelema, vaid said oma kõik aja suunata vaimsetele pingutustele, milleks oli arhitektuur,kirjandus, matemaatika, geomeetria ja peamiselt filosoofia.Vähestele inimestele oli see ebanormaalne ja need kes astusid välja orjade eest, neid peeti koheselt imelikeiks.Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Orjasid oli palju, kuid arvandmed puuduvad.Põhilised orjad olid:sõja vangid,võõrsilt sisse ostetud ,,Barbarid",võlgade katteks orjusesse müüdud kodanikud. Enamus orjasid olid Barbarid. Kreeklastel kujunes välja arusaam, et Barbarid on kõik need kes ...

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
Rabamurakas
7
doc

Rabamurakas

10...12 mm, laius 9...10 mm. Püstisel varrel on 2...3 cm ümarneerjat voltis lihtlehte, mis on 5...7 cm madala hõlmaga, täkilis-hambulise servaga. Tumerohelised. Pikkus 2...8 cm, laius 3...5 cm, leherootsu pikkus 1...6 cm. Abilehed on munajad, veidi rootsuga liitunud. Vili Viljaks on lihaks koguluuvili. Kerajas, algul punane, valminult oranzikaskollane, läbimõõdult umbes 1,5 cm. Luuseeme on võrdlemisi suur (kuni 1,5 mm), sile. Maapealne vars on püstine, ogadeta, lühikarvaline ja veidi näärmeline. Paljunemine Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, vähem seemnetega. Seemneid levitavad linnud. 3 Kasvukoht Levinud põhjapoolsetel aladel kõikjal ümber põhjapooluse kuni soode lõunapiirini ekvaatori suunas.(Lisa 3) Eestis kasvukohtades sage. Kasvab rabas (eriti servaaladel), siirdesoos ja soometsas, sageli massiliselt. Kasvab meil vaid toitainetevaestes kohtades.

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
TERAV PALJAK
5
pptx

TERAV PALJAK

Jalg on pikk, 4­10 cm pikk ja 2­3 mm lai, sageli lainelise kujuga, elastne, kübaraga sama värvi või sellest pisut heledam, altpoolt vahel sinakas või soomustega. Eoslehed on kübarast tumedamad. Eosed on 8×13 m suurused, tumepruunid või lillakasmustad, poorsed ja ellipsikujulised. Seen lõhnab nõrgalt rohu või hallituse järele. Maitse puudub või on nõrk ja ebameeldiv. · Skandinaavias ja Eestis ilmub seene maapealne osa augustis ja seda leidub kuni novembri alguseni. Mujal Euroopas kohtab teda septembristdetsembrini. Ida-Kanadas ilmub kübar tavaliselt pärast esimest öökülma ja USA-s kohtab seda jaanuarini. · Seen sisaldab hallutsinogeenseid aineid: trüptamiinide hulka kuuluvaid psilotsübiini ja psilotsiini. Seetõttu on Eestis terava paljaku omamine ja kasutamine keelatud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus ütleb:

Bioloogia → Bioloogia
27 allalaadimist
Muudatused Euroopa ühiskonnas 17-18-Saj-Euroopa-Kultuur
11
pdf

Muudatused Euroopa ühiskonnas 17-18-Saj-Euroopa-Kultuur

Virtuoosse soololaulu kuldajastu Ooperi sünd 17. sajandi alguses 17. sajandi keskel kastraatlauljate kummardamine Viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina Portree Farinellist Antonio Vivaldi Giovanni Boccaccio Kirjandus Renesansskirjandus Inimest peeti puudustes olenemata heaks Maapealne õnn ja harmooniline isiksus Sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Humanistid Renessansiaegsed õpetlased kui ka kirjanikud Johannes Gutenberg Pedro Calderón de la Barca Kirjandus Itaalias sai valitsevaks barokk, prantsusmaal klassitsism Baroki kirjandus Maailm on lõhestatud ja kaootiline Vastandite ja kontrastide kunst Väga emotsionaalne

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
Gaasitoru-EL keskkonnapoliitika ja ökoloogiline julgeolek
6
doc

Gaasitoru EL keskkonnapoliitika ja ökoloogiline julgeolek

osaliselt Eesti majandusvööndisse. Gaasijuhe saab koosnema kahest paralleelsest torust, mille kummagi võimsus on 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Gaasijuhtme tööeaks on kavandatud 50 aastat. Nord Streami projekt ei näe ette ühenduste rajamist merealusest torust Läänemereäärsetesse riikidesse. [http://www.google.ee/search?hl=et&q=Nord+Stream+gaasijuhe&btnG=Google+otsing&lr=] (10.12.2007) Gaasitrassi maapealne osa Venemaal Nord Streami merealust torujuhet gaasiga varustava maapealse torujuhtme ehitus toimub Venemaal maismaal läbi Vologda ja Leningradi oblasti. Nord Stream AG Venemaal maapealse gaasijuhtme ehitusega ei tegele. Ehitatava gaasijuhtme maapealne osa saab alguse Grjazovetsist ja kulgeb kuni Viiburini. Räägitud on harujuhtme rajamisest Ust-Luuga, Primorski või Võssotski sadamasse, kuhu kavandatakse maagaasi veeldamise (LNG) tehast ja LNG eksporditerminali. [http://www.google

Politoloogia → Eurointegratsioon
15 allalaadimist
Lennutranspordi kordamisküsimused
8
doc

Lennutranspordi kordamisküsimused

tariifide väljakujunemise reeglistik) 4. LCC vs traditsioonilised lennuettevõtted, miks LCC suudavad lennata odavam? 5. Ryanair, miks nii odav? Maksimeeritud istmete arv lennukis ja minimiseeritud tasuta teenuste loetelu pardal ning kõikvõimalike lisateenuste müük lisatasu eest. Minimiseeritud reklaami eelarve. Intensiivne lennukite kasutamine tagab lennukiparki kõrge tootlikkuse. Personali efektiivne kasutamine. Ei ole IATA liige. 6. Seletage: maapealne teenindus – ülesanded. Maapealne teenindus pakkub: - reisijateveo teenused - reisijate registreerimine ja lennukisseminek; - rambiteenused – õhusõiduki saabumis ja väljumis protseduurid, õhusõiduki pagasi maha- ja pealelaadimine ning vee- ja tualetiteenus; - lastimise kontroll– lasti ja tasakaalu lehe valmistamine ja toimetamine. Lisaks veel: - puhastusettevõtte – lennukisalongi puhastus; - kütusefirma – lennukikütuse tankimine ettenähtud ajal;

Logistika → Lennutransport
16 allalaadimist
Botaanika eksam
10
doc

Botaanika eksam

kontesntratsiooniga) lahuse poole. Juurekarvadest liigub vesi mööda teisi juurerakke edasi ning jõuab juure keskosas paiknevatesse puidusoontesse. Kuna juurekarvade poolt imetud vett tuleb puidusoontesse pidevalt juurde, surutakse see suure jõuga ülespoole. Seda jõudu nimetatakse juurerõhuks. Nii tõuseb vesi mööda puidusooni varde ja jõuab sealt lehtedesse, kus taim seda kasutab. 7. Vars. Tema tähtsus ja mõõtmed. Varre muudendid. Vars on taime maapealne osa lehtede kõrgel hoidmiseks ja vee ja toitainete juhtimiseks vajalikku paikka. Varrel paiknevad lehed ja pungad, varrel arenevad õiedviljad. Pungad asuvad alati lehe kaenlais. Lehe kinnituskoht (=punga koht) varrel on sõlmekoht. Ka varre muudendeil on alati leitavad vähemalt jäljed tema juurde kuuluvatest taime osadest. Vahel (eelkõige vigastuse korral) võivad varrel areneda suvalises kohas lisapungad. Varrel võivad areneda lisajuured. Vars võib haruneda ja tema kasv on piiramatu.

Bioloogia → Botaanika
143 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun