TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK
Läänemaast ja Lääne-Eesti saartest Saare-Lääne piiskopkond(1228. a.);
Põhja-Eesti kuulus Tallinna piiskopi alla, kes ei olnud maaisand.
Piiskopkonnad jagunesid ametkondadeks, komtuurkonnaks ning foogtkondadeks need olid
läänistamata alad. Osa maid anti läänideks vasallidele, eriti ulatuslik oli läänistamine Taani
valdusalal. Esialgu pääses feodaalide hulka ka eestlasi, kuid 14. sajandi jooksul eesti
feodaalid kas saksastusid või muutusid talupoegadeks. Toetudes feodaalsele maaomandusele,
nõudsid feodaalid talupoegadelt loonusrenti (väljamaks, karjakümnis jm) ja sundisid neid
töötama linnuste ja kirikute ehitamisel. Hakati rajama mõisamajandeid eestlastelt ära võetud
põlispõldudele. Koormistele lisandusid teoorjus 3-4 päeva aastas ja rahamaks. 14. sajandi
lõpus tekkis sunnismaisus, 15.-16. sajandi vahetusel vormistati pärisorjus. Kasvas teorent 3-6
päeva nädalas, eramõisates harilikult üks päev nädalas. Eestlased püüdsid võõrast iket murda,
annaabi.ee 
