Tirtslased
Tirtslased on
taimetoidulised.
Tirtsude tundlad on lühemad kui ritsikatel ja need ei ulatu tagakeha tipuni. Tirtsude keha
on saledam. Värvi järgi on tirtse kindlaks teha raske, sest kehavärvus on väga muutlik.
Nad on tavaliselt rohelised, kollased või pruunid selline värvus toimib varjevärvusena.
Tirtslaste kehapikkus on 1 kuni 10 sentimeetrit. Neil on tugevad hüppejalad ning
hästiarenenud tiivad. Häirimise korral teevad loomad pika hüppe, mida tiibade abil veelgi
pikendatakse, maandunult peidavad nad end taas ära. Niisugune on näiteks kõikjal Eestis
tavaline niidu-rohutirts (Omocestus viridulus).
Teine võimalus on, et putukas püüab põgenedes häirijat ehmatada. Selline on näiteks
mitmel pool Lõuna-ja Lääne-Eestis levinud käristaja (Psophus stridulus), kes on umbes
kolme sentimeetri pikkune, üleni tumepruun (välja arvatud erepunased tagatiivad).
Puhkeolekus pole tiibu näha ja putukas ei paista maapinnal üldse silma. Häirimise korral