sellest, et ta teda endiselt armastab. 5. Probleemid, millest räägib autor: Põhiprobleemiks on see, et inimesed ei hinda seda, mis neil olemas on. Samuti räägib autor liigsest armukadedusest, mis võib saatuslikuks saada. Lisaks vihjab autor, et liigne pidutsemine ja lõbutsemine ei ole hea. 6. Tsitaadid ja mõtted: · ,,Nii elasid ja vananesid · nad vähehaaval mõlemad, · kuid mehele siis avanesid · maamullas kalmuväravad." · · ,,Nad olid aga kahekesi · kui leek ja jää, graniit ja vesi, · kui värss ja proosa vastandid." · · ,, ... vana rikas kannataja · ju oli pandud lauale · kui ohvriandab hauale." · · · · · 7. Seos tänapäevaga: · Paljud inimesed endiselt ei hinda seda, mis neil on ja pärast kahetsevad, et sellise võimaluse käest lasid. Ka tänapäeval valivad paljud selle, mis tundub õige (teeb elu lihtsamaks) ja ei jälgi oma südant. Endiselt on armukadedus väga suur
EI SÖÖ VÕÕRTÄHTI! TORDIST POOLE VÕTKU ROTID! URJUKK - URJUHH, KUS SIND NÄHTI - AHVLI VAHEL? KÄID KOMPOTIS! ÕUN? KUSKOHTA SEE VEEL MAHUB? ÄÄDIKAT MA PALUN PISUT! ÖÖ VÕIKS ANDA SUHKRUST RAHU ... ÜHE SOOLASILGU IS TEKIB TÄHESTIKU PEALE - HALB ON LÄHESTIKKU HEALE! LÕPEB KOOLI TALVEUNI! Imevaikse sahinaga pilvist alla langeb lund. Lume all maamullas aga lillejuured näevad und. Härmas pärna okste vahel paistab mingi tume laik. Kas sa tead,et seal on kahel hakil mõnus elupaik? Koolimaja suur ja hele seisab pärna alleel. Praegu paistab kõikidele vaikselt uinuvalt ta veel. Aga oota hommikuni - kõik saab teiseks üleöö! ,Lõpeb kooli talve uni, algab koolilaste töö! JUUNI
Jääb maa — eesti talupoeg, põllumees. See kultuuri puu, „Nährstand“, on meil märksa suurema tähtsusega, kui seda järeldab Spengler Lääne-Euroopa kultuuri ajaloo analüüsist. On ju meil sajandite jooksul eestluse kandjaks olnud ainult talupoeg; ka praegu saab rahvuslik haritlaskond tõsiselt tugeda vaid temale. Kõik seni riiklikul ja rahvuskultuurilisel alal saavutatu on— maalt pärit oleva eesti haritlaskonna töö, kes noorusaastate juurtega veel terves maamullas, immuniseeritud maa vaimsusega aatelageda linna haiguste vastu. Maa on saanud nüüd ka kõikjal üle maailma tähelepanu keskuseks, mitte üksi agraarriikides, vaid isegi tööstusmaades, koguni Inglismaal, kus maa on kord toodud armetuks ohvritalleks linnale, tööstusele. Maalt otsitakse tuge, stabiilsust. Talupojaseisuse sotsiaalset tähtsust nüüdisajal, eriti Kesk-Euroopa agraarriikides — peab tõtt tunnistama — on vahest kõige õigemini osanud esile tõsta ja
annaabi.ee 
