Eesti muinasajal
EESTI MUINASAJAL
Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11000 aastat vanad
pärit keskmisest kiviajast ja avastatud Sindi lähedal. Nad elatasid
jahist ja kalapüügist, koduloomadest tundsid koera, elasid
püstkodades. Neid kutsuti Kunda rahvaks, sest enne Sindist
leitiasulakoht Kunda lähedal põhjarannikul. Umbes 7000 aasta eest
algas noorem kiviaeg mil hakati kasutama keraamikat, ehitama maju
ja külvama kaera, hiljem kangast kuduma. 500 aastat e. Kr algas
rauaaeg. Rauda sulatati soomaagist. Enne seda valitsenud
pronksiaja tooteid saadi vahetuskaubana, kuna pronksi metalle Eestis
ei leidu. Sel ajal kujunes välja eesti rahvas ühise keele, usu ja
kometega, mida esmakordselt mainis rooma ajaloolane Taeitus 98.
aastal. Arenes karjakasvatus. Põllul kasvatati kaera, otra, nisu ja
rukist.
Pärast Lääne-Rooma riigi langemist 476. aastal suurenes
Skandinaaviast pärit viikingite rändamine, sõdimine ja kauplemine.
Peale...
annaabi.ee 
