Eesti kergejõustiku ajalugu
Enne II maailmasõda oli kuulsaim tegija Järvamaa kergejõustikus August Maalstein, kes
kuulitõukes saavutatud 15.45-ga arvati koguni Helsingi olümpiamängude kandidaadiks
paraku katkestas puhkev sõda nii mängud kui muu spordiharrastuse Euroopas pikaks
ajaks. Sõja ajal lahkus Maalstein Eestist, elades ja võisteldes mitmetes välisriikides ja suri
1980. aastal Kanadas. Tema kettaheiterekordi ületas alles 1974. aastal meie tuntud
kergejõustikutreener Leonhard Soom tulemusega 43.46. Maalsteini abikaasa Tamara
Kübler püstitas 1937. aastal maakonna rekordid 60 meetri jooksus 8,8, kaugushüppes
4.65 ja kõrgushüppes 1.30. Silmapaistev oli ka ärimees Otto Stephani 1938. aasta tulemus
teivashüppes - 3.62 oli Eesti olusid arvestades korralik resultaat.
Aastail 1935 - 1940 oli maakonna spordiinstruktoriks Aleksander Anier. Selle andeka
spordimehe karjääri katkestasid okupatsioonivõimud, heites ta vanglasse. Sõda ja
annaabi.ee 
