Eesti kergejõustiku ajalugu
aastani,
mil asemele moodustati maakondlik spordiselts Järvapojad.
1920. aasta spordisaavutustest oli Johannes Pürni kettaheitetulemus 37.38 Eesti kolmas
tagajärg. Häid heitjaid oli tollal ja pisut hiljem teisigi: silma paistis Karl Tepp, kelle
kuulitõuke rekordiks jäi 12.68, samuti olid märkimisväärsed Valter Kärdi üle 40-
meetrised resultaadid kettaheites.
Enne II maailmasõda oli kuulsaim tegija Järvamaa kergejõustikus August Maalstein, kes
kuulitõukes saavutatud 15.45-ga arvati koguni Helsingi olümpiamängude kandidaadiks
paraku katkestas puhkev sõda nii mängud kui muu spordiharrastuse Euroopas pikaks
ajaks. Sõja ajal lahkus Maalstein Eestist, elades ja võisteldes mitmetes välisriikides ja suri
1980. aastal Kanadas. Tema kettaheiterekordi ületas alles 1974. aastal meie tuntud
kergejõustikutreener Leonhard Soom tulemusega 43.46. Maalsteini abikaasa Tamara
Kübler püstitas 1937
annaabi.ee 
