Ooker
värvidele. Mul on kahju näha, kui kellelgi on koduseinad hoolikalt ookriks võõbatud, et
selline kena neutraalne peaks ju kõigile sobima. Ei mõista, miks pidi keegi ilusa valge
seina ära rikkuma.
Tasapisi olen tundma õppinud ka ookri voorusi. Ooker on aus. Neooni ja
effektitsemise virr-varris jääb ta ikka endaks. Jah, ta pole mingi staarvärv, kuid
kõrvalosatäitja rolli võib ta oivaliselt sobida. Nagu must ja valgegi lööb ta teise värvi
särama. Maalitunnis värvin alati esimesed piirjooned ookriga, sest eksimist on nii kerge
siluda. Õrnad ookrid jooned annavad figuurile mingi aura, tugevad värvid paneks talle
piirid. Ooker on tolerantne, teda saab teistega integreerida ja vajadusel katta. Nagu
paljudel pruunikatel toonidel on ka ookril maandav võim. Seda värvi esineb looduses
palju, nii on temaga kerge samastuda.
Sel sygisel tabas moemaailma tõeline ookribuum. Kõige ihaldusväärsemaks
objektiks sai ookrikarva mantel