Kloostrid keskaja inimeste jaoks
Juhul, kui munk palvetunnil oli näiteks
põllul, siis jättis ta töö seisma, laskus põlvili ja luges teatava palve ja asus siis uuesti tööle.
Suure osa oma maadest said kloostrid kingitusena krahvidelt, vürstidelt ja teistelt. Seal
töötasid nii talupojad kui ka mungad. Eeskujuliku põllumajanduse ja karjakasvatuse
arendamisel oli kloostritel suur osalus. Mungad olid osavad ka muudes töödes. Nad tegid
ilusat käsitööd, tegutsesid ehitajatena, maalikunstnikena, muusikutena. Keskaja kloostrites
peale töö- ja teiste ruum. Mungad uurisid hoolega vanu kirju, kirjutasid neid ümber ja
märkisid üles ka oma aja sündmusi.
Kuid munkade ja nunnade elu ning kloostri sisekorraldus oli keskajal üsna erinev,
kuigi oli tehtud katseid kloostri elu ühtlustamiseks. Lääne Euroopas olid tuntumad
kloostrireeglid püha Benedictuse omad. Nende reeglite kohaselt oli munkade jaoks peamine
alandlikkus ja dissipliin
annaabi.ee 
