tõetruu. Donatello ja Verraccio ,,Taavetid" aga lapsiku kehaga, pronksist ja ei ole nii tõetruud. 21. Michelangelo siirdus rooma 1505. Aastal, sest Julius II kutsus ta endale monumenti tegema, samuti tegi ta seal ka ,, Sixtuse laemaali". 22. Michelangelo suurim fresko on ,, Maailma loomine" ja asub Sixtuse kabelis. 23. Michelangelo 3 skulptuuri: Taavet Mooses Pieta 24. ,, Viimne kohtupäev" Michelangelo 25. Veneetsia maalikooli avas Tizian. 26. Tiziani maalide koloriit on soojad ja hõõguvad toonid( so kullakarva toonid) 27. Manerism- 16. Saj keskel Itaalias. Ei jälgitud enam loodust, vaid hakati matkima tuntud meistrite viise ja nõkse, nende maneeri. Magusad toonid. Sellest sai alguse aga barokk 28. See väide on vale. Religioon oli tunduvalt sügavamalt madalmaades juurdunud ning kandus gootiikastiilist edasi renessansi omasse. 29
21) Kelle kutsel siirdus Michelangelo 1505.a. Rooma ja miks? - 1505. aastal kutsuti Michelangelo Rooma paavst Julius II hauamonumenti looma 22) Mis on Michelangelo suurima (ligi 500m ja 350 figuuriga) fresko nimi ja kus ta asub? - Maailma loomine, asub Vatikanis 23) Nimeta Michelangelo kolm skulptuuri? - Pieta, Taavet, Mooses, Maailma loomine, Viimne kohtupäev 24) Kes on maalinud Sixtuse kabeli altariseina fresko Viimne kohtupäev? - Michelangelo 25) Kes avas Veneetsia maalikooli? - Jan ja Hubert van Eyck 26) Missugune oli Tiziani maalide koloriit? - Soojad, kullakarva värvitoonid 27) Mis on manerism? - Manerism tähendab, et ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud kunstnike maneeri (nt Michelangelot). Renessanss Madalmaades, Saksamaal ja Eestis 28) Kas see väide on õige?: Religiooni mõju inimese teadvusele oli madalmaades tunduvalt väiksem kui Itaalias. (pärast vastamist põhjenda). - Jah, tunduvalt suurem
21) Kelle kutsel siirdus Michelangelo 1505.a. Rooma ja miks? - 1505. aastal kutsuti Michelangelo Rooma paavst Julius II hauamonumenti looma 22) Mis on Michelangelo suurima (ligi 500m ja 350 figuuriga) fresko nimi ja kus ta asub? - Maailma loomine, asub Vatikanis 23) Nimeta Michelangelo kolm skulptuuri? - Pieta, Taavet, Mooses, Maailma loomine, Viimne kohtupäev 24) Kes on maalinud Sixtuse kabeli altariseina fresko Viimne kohtupäev? - Michelangelo 25) Kes avas Veneetsia maalikooli? - Jan ja Hubert van Eyck 26) Missugune oli Tiziani maalide koloriit? - Soojad, kullakarva värvitoonid 27) Mis on manerism? - Manerism tähendab, et ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud kunstnike maneeri (nt Michelangelot). Renessanss Madalmaades, Saksamaal ja Eestis 28) Kas see väide on õige?: Religiooni mõju inimese teadvusele oli madalmaades tunduvalt väiksem kui Itaalias. (pärast vastamist põhjenda). - Jah, tunduvalt suurem
Johann Köleri elu kunstnikuna Johann Köler oli esimene eesti rahvusest akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Tema looming on eelkõige 19. saj vene maalikooli kontekstis. Johann Köleri esindab romantilise varjundiga hilisklassitsisimi ideaale. Õppides kreiskoolis, mis jäi rahapuudusel lõpetamata, asus Köler Vastemõisa mõisavalitseja Faberi teenistusse, kus abistas tood kirjavahetuses ning arvepidamises. Faber, märganud poisi joonistuoskust, saatis ta Võnnus elava maalermeistri juurde õpipoisiks, kus Köler töötas 7 aastat. 1848 alustas ta Peterburi Kunstide Akadeemias, mille lõpetas 1855 aastal mütoloogilise lõputeosega:
kodumaale ja maeti SuureJaani kalmistule oma vanemate kõrvale, kelle eest oli ta hoolitsenud kogu nende eluaja. Matmispaika tähistab skulptor A.Adamsoni hauasammas. Nagu kahjuks sageli ikka suurkujudega juhtub, sai Köleri looming tõeliselt kuulsaks siis, kui kunstnik ise enam elus ei olnud. Köler võõrastele oma, omadele võõras Köleri puhul tekib ikka ja jälle üks ärevusesegust küsimus. Kas ta ikka oli Eesti kunstnik? Olnuks Köler vene akadeemilise maalikooli või ükskõik millise muu loomeprogrammi säravamaid esindajaid, ei saanuks ta olla see müütiline eesti kunstnik. Eesti kunstis on Köler üksiklane. Ta pidi ühtaegu looma konteksti, ise sinna asetuma ning suuresti andma sõnavara selle kõige kirjeldamiseks. Kui Köler ise võetigi omaks, jäi tema looming võõraks ja on seda siiani. Kogu Köleri retseptsioon on suuremalt jaolt jäänud väga isiksusekeskseks, kunstnik ja tema lugu domineerinud teoste üle
kodumaale ja maeti SuureJaani kalmistule oma vanemate kõrvale, kelle eest oli ta hoolitsenud kogu nende eluaja. Matmispaika tähistab skulptor A.Adamsoni hauasammas. Nagu kahjuks sageli ikka suurkujudega juhtub, sai Köleri looming tõeliselt kuulsaks siis, kui kunstnik ise enam elus ei olnud. Köler võõrastele oma, omadele võõras Köleri puhul tekib ikka ja jälle üks ärevusesegust küsimus. Kas ta ikka oli Eesti kunstnik? Olnuks Köler vene akadeemilise maalikooli või ükskõik millise muu loomeprogrammi säravamaid esindajaid, ei saanuks ta olla see müütiline eesti kunstnik. Eesti kunstis on Köler üksiklane. Ta pidi ühtaegu looma konteksti, ise sinna asetuma ning suuresti andma sõnavara selle kõige kirjeldamiseks. Kui Köler ise võetigi omaks, jäi tema looming võõraks ja on seda siiani. Kogu Köleri retseptsioon on suuremalt jaolt jäänud väga isiksusekeskseks, kunstnik ja tema lugu domineerinud teoste üle
vaimustusest antiikaja vastu, käsitlesid Itaalia meistrid 15 saj vaid harukordadel antiikteemasid. 15 saj lõpul võttis Botticelli endale ülesande luua teoseid klassikalise mütoloogia ainetel. Oma kuulsateks maalideks "Primavera" (1478) ja "Venuse sünd" sai B. inspiratsiooni oma aja luulest. Itaalia kõrgrenessanssi tähtsamad esindajad on Raffael, Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Tizian. Tiziano Vecelli (1477-1576) Kuulub kõrgrenessanssi maalikunstnike hulka ja on ühtlasi Veneetsia maalikooli väljapaistvamaid esindajaid. Tõi maalikunsti dramaatilisuse, süvendas ilmalikku elutunnetust.Suurema osa loomingust moodustasid portreed. Tuntuim "Mees kindaga". 1540ndatel oli Veneetsias majandus- ja kultuurielus langustendents. Humanismi põhialuseid hakati lämmatama, katolismi surve tugevnes. Tiziani süüdistati ketserluses.1545 sõitis Rooma, kus tutvus Itaalia kõrgrenessansiga ja kohtus Michelangeloga. Kui 1576 aastal möllas Veneetsias järjekordne katkutaud, leiti Tizian
aastal. Johann Köleri surm 10.aprill 1899 Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist tõmbus Köler avalikust elust tagasi ja jätkas tegelemist maalikunstiga. 1899. aastal oma vana sõpra Jakov Groti maalides tabas teda aga rabandus ning ta suri, vana kalendri järgi 10. uue kalendri järgi 22. aprillil. Kunstnik maeti rahva suurte austusavalduste saatel Suure-Jaani kalmistule. II. Kunstniku looming ja teosed Tema looming kuulub eelkõige 19. sajandi vene akadeemilise maalikooli konteksti ja esindab romantilise varjundiga hilisklassitsismi ideaale. Köleri maalid on nii massiivsed ja detailsed, et iga maali vaatamiseks kulus märksa rohkem aega kui teiste maalide vaatamise jaoks. Paljud Köleri maalid on seotud mütoloogia ja usuga. Ta teoste hulgas on rohkesti tellimustööna valminud portreid, mis otse töökojast tellijane kätte toimetati. Vähesed neist jõudsid näitusesaalidesse ning sattusid kriitikute ja uurijate ette
annaabi.ee 
