Marko Mäetamm
soovitades tal kool nelja aasta asemel kolmega lõpetada. Vive Tolli, üks
õppejõududest, meenutab teda siiani kui üle kooli joonistajat.
Ent hoolimata tööde selgest tehnilisest iseväärtusest lisaks joonistuslikule
tugevusele teeb Mäetamm ka mõned märkimisväärselt nooblid värviipponid on
need maalid võluvad eelkõige oma äraspidise loogika ja varjamatu huumori tõttu.
Tõsi, mõnes töös valib Mäetamm motiivi võrdlemisi klassikaliselt, väljas on ka
näiteks maaliklassis valminud portree modellist, kuid enamikus töödes on tema
pintsli ette jäänud ikkagi ootamatud stseenid.
Valikupõhimõtet on võrdlemisi raske määratleda kui tavaliselt räägitakse
tegelikkusest erinevate motiivide valikul «unenäolistest» algetest, siis see ei pea siin
paika.
Maastikud «kihutavate härgadega» ja «kitkutud kanadega» või karvane meesakt
«Kalju» on tööd, kus Mäetamm on pigem narr kui kultuuritegelane.
Eero Epner, kriitik.
Painting of Rousseau