inimestega ning on võõrastega suhtlemises rohkem avatud, kui maalapsed . Esimesel päeval juba mõistsin, et maalapsed on ühtlasti ka looduslapsed. Üks õpilane tuli kooli lausa hobusega. Olin eelnevalt käinud linnakoolis ning minu jaoks oli see mõeldamatu, et keegi võiks kooli tulla hobusega. See, kui palju teavad linnalapsed loodusest võrreldes maalastega on naeruväärne. Maal tuntakse kõiki taimi, puid, seeni ja loomi, sest enamus lastest elavad taludes. Emad ja isad võtavad maast madalast oma võsukesi metsa marjule kaasa ning õpetavad oma lapsi loodust tundma. Kui linnalapsed veedavad oma õhtuid sõpradega bussipeatuses istudes, siis maalapsed käivad metsas ning avastavad paiku, kus loodus õhtuti silmailu pakub.
kui hiigelsuurt ala oma järglaste sigitamiseks. Nende kohta kogunenud andmed näitavad, et see aeg, kus ainuüksi müütilistest või akadeemilistest seletustest piisas, on möödas. Röövimiste iidse pärimuse kummalistest, kaootilistest sügavikest saadud info on pakitud kasvavatesse uurimistööde toimikutesse ja päevikutesse, kust ilmneb keskne teema. Tõendid, mis võtavad kokku teatud tulnukate metoodilise, üliisikliku programmi Maalastega, lükkavad ümber oletuse kosmilisest omakasupüüdmatusest. Seda kosmilist omakasupüüdmatust leidub tulnukatega kontaktis olnute kirjutistes ja see vastab New Age (Uue Ajastu) trendi ebareaalsele idealismile, mis keskendub arvatavate tulnukatest külaliste ülimale heasoovlikkusele ja spiritu- aalsetele motivatsioonidele. Teadlased hakkavad töötama tulnukate rindel ning ainuüksi termin "maaväline" muundab info selliseks, et see ei mahu enam mõistuse raamidesse