üksteise suunas c)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt • Nihke murranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nimetatakse transformmurranguteks. • Kahe kontinentaalse laama kokkupõrke tulemuseks on kontinentide kollisioon ning Himaalaja taoliste mäestike sünd. • Kui kaks ookeanilist laama teineteisest lahknevad, täitub nende vaheline ruum vahevöös tekkinud magmaga. See kristalliseerub moodustades niimoodi uut ookeanilist maakort. See on ookeanide laienemise aluseks. • Kui kaks kontinentaalset laama lahknevad, tekib nende vahele riftivööndis ookeaniline maakoor. • Litosfääri laamad liiguvad teineteise suhtes u 2-20cm/a.
eemale b)laamad liiguvad üksteise suunas c)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt 5) Nihke murranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nimetatakse transformmurranguteks. 6) Kahe kontinentaalse laama kokkupõrke tulemuseks on kontinentide kollisioon ning Himaalaja taoliste mäestike sünd. 7) Kui kaks ookeanilist laama teineteisest lahknevad, täitub nende vaheline ruum vahevöös tekkinud magmaga. See kristalliseerub moodustades niimoodi uut ookeanilist maakort. See on ookeanide laienemise aluseks. 8) Kui kaks kontinentaalset laama lahknevad, tekib nende vahele riftivööndis ookeaniline maakoor. 9) Litosfääri laamad liiguvad teineteise suhtes u 2-20cm/a.
Maakoor Eestis.Kontinentaalse ja ookeanilise maakore erinevus. Maakor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine osa, mis koosneb rännirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho.( Mohorovicci eralduspind). Maakore alumiseks piiriks on moho, millel seismiliste lainete kiirus hüppeliselt muutub. Maakoore all on vahevöö ning poolel teel Maa keskmesse algab Maa tuum. Eristatakse okeaanilist, mandrilist ja üleminekulist maakort. Ookeaniline maakoor moodustaab 54%, mandriline maakoor 40% ning üleminekuline maakor 6%. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline,keskmine paksus umbes 40 km. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakor on noorem ja õhem ning uueneb pidevalt