Laienesid nii talupõllud (eriti Lõuna-Eestis) kui mõisapõllud, viimased sageli küll talupõldude arvel. Põllunduse arengule mõjus soodsalt pikem rahuaeg ja impeeriumi hoogsalt kasvava pealinna Peterburi lähedus. Põlde hakati ka paremini väetama. Neist edusammudest lõikasid kasu eeskätt mõisnikud.. Eestisse kerkisid esimesed uhked kivist mõisahäärberid (nt Rägavere, Sagadi, Palmse). Talupojad Vene ajal Olulisel kohal Eesti majanduselus oli maakaubandus, mis tähendas eeskätt talupoegade saaduste jõudmist linna turule ning piiratud arvu kaubaartiklite (peamiselt raud, sool ja tubakas) regulaarset ostmist talupoegade poolt. Sageli tehti kaupa nn sõbrakaubanduse meetodil — igal talul oli linnas kindel partner kaupmehe näol, kelle kätte talupoeg oma saadused viis ja kelle juurest ise tarvismineva ostis. Sellise kauplemise juurde
R. Faehlmanni algatusel Õpetatud Eesti Selts, mille suurim tähendus oli eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule alal. Seltsi juures loodi raamatukogu, muinasleidude, müntide ja etnograafiliste esemete kogud. Laat Seoses kaubanduse arenemisega, mida eriti soodustas talupoegade vabastamine, oli 1840 aasta paiku kõigis sisemaa linnades hakatud pidama turupäevi, samuti suurenes 19 sajandi algupoolel tunduvalt laatade arv. Linnakaubanduse kõrval oli ka maakaubandus. Kaubeldi nii mõisate kui kirikute ja alevite juures peetud kaubapäevadel. Talunik-kaupmees Talurahvakaubandusega 19 sajandi (ülesostjad, turud, laadad) ilmub ühiskonna sotsiaalsesse kihistusse uus tüüp: talunik-kaupmees. Kauplemine avas võimalusi aktiivsetele katsetajatele, tuues kaasa uue kaubamoraali ja suurendades külaühiskonnas sotsiaalseid pingeid maakaupmeeste-ülesostjate rikastumise tõttu.
koormiste tõstmine. Määrati ka kindlaks mõisnike õigus kodukari osas (ihunuhtlus). Selle akti tegelik ellurakendamine jäi siiski iga mõisniku enda teha ja igal pool need kindlasti ei rakendunud. Samuti ei puudutand see kuidagi Eestimaad. Ka uue riikliku maksu pearahamaksu kehtestamine- siiani oli olulisemaks maksus balti provintsides ratsateenistusmaks. Pearahamaksu kehtestamine tõi Liivmaaal kaasa maarahav rahutused. 9. Kaubandus, käsitöö ja tööndus 18. sajandil. Kaugkaubandus. Maakaubandus. Käsitöö ja tööndus Kaugkaubandus- Balti erikorra järgi oli balti provintside ja vene sisekubermangude vahel oli toll. Sisekubermangudes tollipiirid kaotati. Asehalduskorraga see tollipiir kaotati. Põhjasõda andis suure hoobi majanduse ja linnadele. Peamine väljaveo artikkel oli teravili, selle olemasolu kahanes aga tunduvalt. 18 sajandil Vene impeeriumi peamised sadamad lääenmerel olid Peterburi ja Riia.
tegemist suuremate firmadega. Sisseveos olid samad artiklid, mis varasemalt, sool, metall, mõningad toiduained (soolaheeringas, soolasilk), veinid, koloniaalkaubad (kohv, tee, vürtsid, paber, suhkur). Väljavedu Eesti alal oli sama, põhiliselt teravili (3/4 Tallinna linna väljaveost moodustas teravili), lina, kanep, puit, tõrv. Suurem osa teraviljast Madalmaadest, mõningal määral ka Rootsi ja Põhja-Saksa linnadesse. Maakaubandus Kauplemine ühe kubermangu piires. Talupoegadele oluline nn sõbrakaubandus – talupoeg suhtles linnas kindla kaupmehega, kellele viis oma kraami ja ostis temalt omale vajaoleva kraami, nii oli võimalik ka võlgu saada. Põhikaubad, mida talup ostis olid sool, raud ja tubakas. Maakaubanduses olid ranged reeglid, mis seda normeerisid. Asehaldusajal maakaubanduse reegleid oluliselt lihtsustati. Oluliseks kauplemiskohaks olid linnad, samuti ka laadad, suurim laat Tartu laat.
Oluliseks sisseveokaupadeks: talurahvakaubad (sool, metall ja soolaheeringad, tubakas), sisse veeti ka paberit, klaasi, veini, kohv tee vürtsid, suhkur. Väljaveoartikliteks eesti alalt: teravili. Parematel aastatel viidi välja üle 20 000 tonni teravilja. Eesti sadamate kaudu viidi välja veel lina, kanep, tõrv, tökat - läksid lõuna- euroopasse, enamasti madalmaadesse. Teatud määral ka Lübeck, Rootsi. Maakaubandus: Eesti ala sisealad ja saared. Oli rangelt reglementeeritud. Normid, regulatsioonid talupoegadele ostmiseks, müümiseks. Sõbrakaubandus - konkreetne talupoeg suhtus linnas konkr kaupmehega, viib ülejäägid temale ja ostab temalt vajamineva.Oli võimalik ka võlgu saada vajadusel. Põhiliseks sool, raud, tubakas. Sisemaal ka soolaheeringas. Asehaldus tõi kaasa lihtsustused maakaubanduses. Reegleid lõdvendati. Kauplemiskohtadeks linnad, ning ka maalaadad
annaabi.ee 
