Vilsandi rahvuspark
km² maismaa. Paljud kaitseala väiksed ning madalad laiud on vähem kui pool km pikad ja
kuni 100 m laiad. Avamere poolt ümbritseb kaugemaid saari 200 m laiune kaitsetsoon.
Vilsandi looduskaitseala tuumik- on umbes 6 km pikkune ja vaevalt 3km laiune ida - lääne
suunas väljavenitatud saar, mille pindala on 8,9 km². Saar koosneb kahest osast -
läänepoolsest ovaalse põhikujuga Suur - Vilsandist ning idapoolsest rombjast Väike -
Vilsandist, mida ühendab madal Vahemere maakael. Vilsandi on kaitseala ainuke
inimasustatud saar. Saare rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude
rannikulähedaste saarekestega.
Ajalugu
Alaline asutus kujunes saarel 18. sajandi algul kui hollandi meremees Johann Doll saarele
elama asus. Temalt on saanud nime Tolli talu, mis hiljem on suurim Vilsandi taludest. Vanim
teadaolev sadam paikneb Kihelkonna lahes juba keskajal ning Vilsandi tuletorn ehitati 1809.a.
20. sajandi algul oli Vilsandis 30 peret
annaabi.ee 
