Litosfäär
võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Eri tüüpi laamapiiridel tekivad erineva
koldesügavusega maavärinad. Ookeanide keskahelikes rebitakse üksteisest lahti õhukesed litosfäärilõigud, mis
hakkavad külgsuunas veidi erineva kiirusega triivima. Sellistes litosfäärilõikudes kuhjunud mehaanilised pinged
vabanevad arvukate madalate, paari km sügavuse koldega maavärinatena. Seevastu laamade vahevöösse vajumise
vööndeis jäävad maavärinate kolded maainna vahetust lähedusest kuni maks. 670 km sügavuseni, kus neid Maal üldse
tekib. Suhteliselt maapinnalähedase, aga ka kuni kümnete kilomeetrite sügavuse koldega maavärinad tekivad ka
mandrite põrkumise ning kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkondades. Viimastes loob maavärinaid sageli
magmakollete lagede sissevajumine. Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse
nõlvaprotsessiks
annaabi.ee 
