1810. aastal oli Napoleoni keisririik oma võimsuse tipul. Euroopa riigid olid kas 1) Prantsusmaaga liidetud (Belgia, Holland, osa Saksamaast). 2) Prantsusmaa vasallid (Hispaania, sveits, Saksamaa aladel tekkinud Reini Liit). 3) Prantsusmaa liitlased (Venemaa, Preisimaa,Austria). Napoleoni mõju alt väljas olid vaid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. 2.1. 1812. aasta sõjakäik Venemaale Venemaa ja Inglismaa seisid ees Napoleoni maailmavallutusplaanidel. 1812. aasta suvel alustas Napoleon oma Suure Armeega (650 000 meest) sõjakäiku Venemaa vastu (220 000 meest). Kuna Vene sõjavägi oli väiksem, otsustati taganemistaktika kasuks, eesmärk oli vältida nn. pealahingut ja meelitada Napoleon sügavale Venemaale.Venelased jätkasid taganemist ka peale Smolenski lahingut. Suur lahing peeti maha septembri algul Borodino küla juures. Venelased polnud sugugi purustatud, kuid otsustati meelitada Napoleon
1810. aastal oli Napoleoni keisririik oma võimsuse tipul. Euroopa riigid olid kas 1) Prantsusmaaga liidetud (Belgia, Holland, osa Saksamaast). 2) Prantsusmaa vasallid (Hispaania, šveits, Saksamaa aladel tekkinud Reini Liit). 3) Prantsusmaa liitlased (Venemaa, Preisimaa,Austria). Napoleoni mõju alt väljas olid vaid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. 2.1. 1812. aasta sõjakäik Venemaale Venemaa ja Inglismaa seisid ees Napoleoni maailmavallutusplaanidel. 1812. aasta suvel alustas Napoleon oma Suure Armeega (650 000 meest) sõjakäiku Venemaa vastu (220 000 meest). Kuna Vene sõjavägi oli väiksem, otsustati taganemistaktika kasuks, eesmärk oli vältida nn. pealahingut ja meelitada Napoleon sügavale Venemaale.Venelased jätkasid taganemist ka peale Smolenski lahingut. Suur lahing peeti maha septembri algul Borodino küla juures. Venelased polnud sugugi purustatud, kuid otsustati meelitada Napoleon
annaabi.ee 
