Nii vee kui liiva kollakas ja pruunikas värvus on tingitud rauaühendeist. Avastamine. Saamine Esmalt puutus inimene kokku meteoriitrauaga. Vanim leid, meteoriitrauast helmes, on pärit aastast u 3500 eKr. Arvatavasti tutvuti rauaga u 5000-6000 a tagasi. Teisel aastatuhandel eKr hakati rauda tootma Egiptuses, Indias ja Kreekas. Tutanhamoni hauakambrist on leitud rauast mitmeid pisiesemeid ja pistoda. Raud ja rauasulamid on metallide maailmatoodangus esikohal. Tootmine toimub astmeliselt. Kõrgahjuprotsessil toodetakse rauamaagist malmi. Malm töödeldakse teraseks. Selleks vähendatakse malmis süsiniku jt elementide sisaldust, kasutades erimeetoteid. Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse magnetrauamaaki ehk musta rauamaaki ehk magnetiiti (Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Magnetiidi rauasisadus ulatub kuni 72%-ni.
Koos nendega kandub elektroodidele ka aine. Elektrolüüs toimub mitte ainult vesilahustes, vaid ka sulakivimites. Näiteks toodetakse praktiliselt kogu alumiinium alumiiniumoksiidi elektrolüüsi teel. Kuni seda tehnoloogiat ei tuntud, oli alumiinium ja teised aktiivsed metallid ülikallid; praegu on alumiinium maailmatoodangus raua järel teisel kohal. Elektrolüüsi tehnilistest rakendustest tasub mainimist veel galvanosteegiat - ainete katmist õhukese metallikihiga (nikeldamine, kroomimine, hõbetamine jt.) 3.3 Plasma Plasmal ja tugevasti ioniseeritud gaasil esinevad nii elektron- kui ka ioonjuhtivus. Plasmakera on illustratsiooniks mõnedele keerulisematele plasmanähtustele, nagu filamentide teke. Nähtav kiirgus on põhjustatud neutraalsete aatomite ja ioonide
annaabi.ee 
