Keskaegne filosoofia Dualistlik maailmakäsitlus oli vastandamine, nt: taevane ja maine jne., oli harmoonia. Samas kui hierahiline maailmakäsitlus oli astmeline ehk igal asjal on Jumala poolt ettenähtud koht. Keskaegse filosoofia eripära seisneb selles, et see muutus maailmaseletuse vahendiks. Patristika üritab usulist maailmavaadet põhjendada filosoofiliselt samas, kui skolastika üritab seda põhjendada loogiliste arutluste abil. Realism väidab, et üldmõiste on üle üksikmõiste, kuid nominalism väidab, et üksikmõiste on ainus reaalne mõiste. (Eksisteerivad vaid üksikesemed)
Kontrolltöö ülesanded 10.kl VARAUUSAEG I (16.sajand) Kirjelda renessansi ja humanismi põhimõtteid (4). Milles vastandus uus maailmakäsitlus sinu arvates kõige rohkem keskaegsele? Põhjenda. Antiikajale iseloomulik elu nautimine, antiikaja kunsti eeskujuks võtmine, inimese väärtustamine ja inimese võtmine kui looduse osana, teaduslik anatoomia. Iseloomusta nelja renessanssaja kirjaniku, humanisti või teadlase loomingu ja vaadete kaudu uut elukäsitlust ja maailmapilti. Kelle vaadetes avaldus uus maailmakäsitlus sinu arvates kõige selgemalt? Põhjenda. Humanist Lorenzo Valla Piibel ei ole pühakiri vaid on ajalooallikas.
Küsimused ja vastused Mida tähendab, et keskaegne maailmakäsitlus oli a) dualistlik ja b) hierarhiline? a) Dualistlikus maailmakäsitluses vastandatakse hea ja halb, aktiivne ja passiivne, avalik- ja privaatsfäär, see oli heaks pinnaseks feminiinse ja maskuliinse teaduse tekkeks. b) Hierarhilises maailmakäsitluses on kõikidel olenditel, inimestel ja loomadel enam vähem kindel koht ning olemise eesmärk. Milles seisneb keskaegse filosoofia eripära? Keskaegse filosoofia eripäraks on selle seotus religiooniga,
Religioon religioon uskumused, käitumised, sotsiaalsed intuitsioonid, mis seonduvad teemadega: universumi algus ja lõpp, mis juhtub pärast surma, mõjuvõimsate mitteinimolendite olemasolu ja soovid usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale naturalism maailmakäsitlus, mis taotleb kõigi nähtuste seletamist loodusteadustega positivism filosoofiline mõttesuund, mille kohaselt korrektne mõtlemine peaks põhinema teadmistel, mida saab kontrollida kogemustest lähtuvalt eksistentsialism mõttesuund, mille eesmärgiks on inimesele tema tõelise olemuse teadvustamine; võib olla nii religioosne kui ateistlik sünkretism oma maailmavaate loomisel kasutatakse erinevate maailmavaadete elemente maailmapilt arusaam maailma funktsioneerimise põhjustest
Jahve- Jumala nimetus juutidel Toora-Moosese seadus, juutide pühakirja esimene ja tähtsaim osa Jumal- üleloomulik, isikuline olend, kellest inimene tunneb end sõltuvat Tsölibaat- abielust loobumine, peamiselt usulistel põhjustel Tsükliline maailmakäsitlus- maailmaajastud korduvad mingi aja järel Usund- inimese tunnetuslik, emotsionaalne ja tegevuslik suhe üleloomulikku jõudu või jõududesse, mida ta peab tema ja maailma tegevust määravaks Kaanon-teatud usundi normatiivne kindlaksmääratud allikas(TaNaK, Piibel, Koraan)
Kuidas mõistan renessanssi Renessanss sündis Itaalias 15.sajandil ning see tähendab taassündi. Kui mõtlema hakata, millest renessanss üleüldse alguse on saanud, siis kõige paremini öeldes on see antiigi pärandi taasavastamine ning uuema kunsti ja kirjanduse tulemus.Sel ajal oli tähtsal kohal inimkeskne maailmakäsitlus. Renessanssile toetudes sai alguse uskumine inimese mõistuse võimekusse ehk humanismi.Sellel ajastul lükkus tahaplaanile religioosne ja igavikuline mõtlemine ning tekkis huvi maiste asjade vastu. Kõige paremini saab renessanssi mõista tollel ajal tehtud piltide,ehitiste ning teoste järgi.Lihtsam on oma silmaga näha, kui seda ainult jutust lugeda. Vaadates renessansslikke riideid, siis on selge millele on enam tähelepanu pööratud.Rõhku on pandud kallile väljanägemisele
-J. ROUSSEAU Katoliku kiriku Konstitutsiooniline monarhia Võim lähtub rahvast. põhivaenlane.Lähtus Soovis eraldada endale 3-e Ühiskonna alus eraomand. loodusõiguse teooriast. võimu. Vabariik vastas ideedele. Vabaduse kaitse. 1) Eelduseks teaduse areng 2) Hinnangute peamine kriteerium inimmõistmine 3) Ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus 4) Eeskujuks loodus 5) Valgustusideoloogile oli omane uus humanism Ameerika Ühendriikide sünd Euroopa suhted Ameerikaga algasid pärast Columbuse avastusretke. Esiteks kaubaduslikud suhted ning seejärel hakati Ameerikat koloniseerima ususõdade ajajärgul 16- 17saj. Kuigi Ameerika asustati erinevate Euroopa riikide poolt, olid kõik asumaad 18saj. alguseks Inglismaa ülemvõimu all Ameerikas tekkinud rahvuse seisukohtade iseloomustus 1) Avalik väärtustas haridust
Maakogu - seisuslik esindus, mis istus koos riigiküsimuste arutamiseks Notaablite kogu - printsidest, piiskoppidest jt. ühiskonna tippidest koosnev kogu Pariisi parlament - kõrgeim kohtuasutus, mis registreeris kuninga edikte ja muid seadusandlikke akte Pietism - usuvool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust ja pööras tähelepanu jumalakartlikkusele Printside fronde - aristokraatide liikumine eesotsas prints Condega kuninga vastu Ratsionalistlik maailmakäsitlus - mk, mis eeldab ühiskonna mõistuspärasust, m. kohaselt ideed muudavad maailma Teenistusastmete tabel - riigiaparaadi süsteem, kus sõjaväelased ja riigiametnikud jagunevad 14 teenistusastmesse Valgustus - mõtteviis, millega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest Valgustatud absolutism - riigikord, mille korral valitseja kujundab ühiskonda ümber filosoofide nõuannetest juhindudes Viigid - uue troonikandidaadi pooldajad(oranje Willem & Mary)
Ajaloo kontrolltöö Absolutism 1. Valgustus Inimkonna väljumine vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulek. (17.saj lõpp-19.saj algus) Eeldus: teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned: inimmõistus, ühiskond pidi olema mõistuspärane, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, ideed pidid maailma muutma (nendest aru saamiseks oli vaja haridust ja teadmisi), esskujuks oli loodus (kui mingi nähtus esines looduses, oli see mõistlik, vastupidine ei olnud); uus humanism (esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega) Valgustajad: · Voltaire (Francois Marie Arouet) filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolan. Tema ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli esikohal võitlus katoliku kirikuga. Ta lähtus
- NB! Varakeskaegses ühiskonnas oli kirik kultuuri kandjaks, antiikkultuuri pärandi ja kirjaoskuse säilitajaks. Vaimulikku seisusesse tagas võimaluse tegeleda hariduse ja teadusega. - Keskaegse kultuuri alustaladeks olid kristlik õpetus ja moraal ning antiikaja tedmised, mida püüti kokku sobitada ristiusu õpetusega. Samas paljud antiigi aegsed teadmised keelustati (Maa kerakujulisus, heliotsentriline maailmakäsitlus jne.). · Keskaegne kooliharidus: - Keskaegne kooliharidus oli suurel määral kiriku kontrolli all: koolid asusid peamiselt kloostrite ja kirikute juures, õpetajateks / õppejõududeks olid peamiselt vaimulikku seisusesse kuuluvad mehed ning õpetus tugines Piiblile. - Kogu keskaegne õppetöö toimus ladina keeles. - Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: grammatika (kirjutamine)
käes. Maksud.................................................................................................... b)PARLAMENTAALNE Riigipea on kuningas, kuid seadusandlik võim on parlament ja täidesaatev kuninga ning parlamendi käes. Makse reguleerib parlament. 4. Prantsusmaal oli kogu võim ühe isiku käes, seega võim jagamatu. Inglismaal parlamentalism. Riigipea ja valitsusjuht on eri isikud. 5. 1)inimõigus 2)ratsionalistlik maailmakäsitlus 3)uus humanism(esiplaanil inimene kogu tema vigadega) 4)kriitiline suhtumine ühiskonda 5)loodusõiguse teooria (inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest) 6. a)VOLTAIRE Tema arvates oli õiglane phiskonnakord selline, kus aluseks on vabadus ja omand, ka sõna- ja trükivabadus VALGUSTSTUD ABSOLUTISM b) CHARLES MONTESQUIEU Võimude lahususe teooria( selle autor John Locke). KONSTITUTSIOONILINE MONARHIA. c)ROUSSEAU VABARIIK, kuid leidis, et vajalikud on ka abinõud ebavõrdsuse vastu.
Kuulsaim ja mõjurikkaim kunstnik oli Pieter Saj. Madalmaade kunstis? Brueghel. Ta hüüdnimi oli Talupoegade Milline oli tema hüüdnimi? Brueghel, kuna ta maalide peategelasteks on Miks see oli talle antud? lihtsad talupojad. 7. Millist maailmakäsitlust võib Ta kujutas maaalidel inimesi väga kurvalt. välja lugeda paljudest tema Tumdedad ja tuhmid toonid ja talle meeldis teostest? kujutada talupoegi. Tema maailmakäsitlus oli pigem kurvameelne. 8. Kuidas see avaldub tema Maalil ,,Pimedad" on kujutatud inimesi väga maalis ,,Maastik Ikarose kurvades poosides. Neil oleks nagu valus. kukkumisega" ja eriti maalis Maailil ,,Maastik Ikarose kukkumisega" on ,,Pimedad"? samuti näha tema kurba vaadet elule, kuidas Ikaros on mäelt alla vette kukkunud. See maal
· Lahutas vastandid Moliere prantsue näitekirjanik Pedro Calderon Hispaania kirjanik, tuntud näidendite poolest Valgustus ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. · pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse · ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus · inimmõistuse kõikvõimsus · looduse seadused e inimese õigus olla vaba ja ise mõelda. · humanism e inimeste kired ja vajadused olid esiplaanil. Voltaire prantsuse filosoof,kirjanik Daniel Defoe inglise kirjanik Romantism - Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele · mineviku idealiseerimine
Kvatett “Aegade Lõpuni”, rütmi fraas, mida korratakse on lühem, kui samal ajal kõlav akordi järgnevus muusikas, nimetatakse seda avatud vormiks. Puudub konkreetne lõpp. Johannese ilmutus raamatus 10. Peatükist, kirjutas selle saksa vangilaagris. 23. Milles seisneb Messiaeni rütmi ja laadikäsitluse omapära? Kasutab mitte regulaarseid taktimõõte 24. Nimeta teoseid, milles avaldub Messiaeni panteistlik maailmakäsitlus. Klaveripala tsükkel “Lindude Ärkamine”, “Eksootilised Linnud” 1. Milliste eri stiilide mõjutusi võib leida Stravinski muusikas? Too näiteid Vene rahvamuusika, mida iseloomistab folkloor ja rahvuslikkus (nt ballett “Petruška”); neoklassitsistlik periood, milles võttis eeskujuks klassikalise muusika žanre ja vorme (nt ballett “Pulcinella” või ooper “Elupõletaja tähelend”); ameerika
tõstes esile inimmõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus, mida rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Tema põhiteos on 1637. aastal ilmunud „Arutlus meetodist“ mis rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks pidi tema arvates kõiges kahtlema. Tema filosoofia põhiprintsiibi „Ma mõtlen, järelikult olen olemas“ tuletas ta kahtlemisest ja kriitilisest mõtlemisest. Valgustusajastu põhijooned olid ratsionalistlik maailmakäsitlus, loodus eeskujuks, uus humanism. Valgustajatele oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus, vana kord ja maailmakäsitus olid mõistusvastased, ees ootav ühiskond pidi olema mõistuspärane. Valgustajad uskusid mõistuse kõikvõimsusesse ja olid veendunud, et ideed muudavad maailma ja hakati levitama uusi ideid. Kõik mis oli loodusega vastuolus, pälvis hävitava hinnangu. Esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, millega astuti kristliku asketismi vastu
· Giordano Bruno uskus, et Päikesesüsteem pole ainus, vaid üks paljudest maailmadest. Keskaja inimeste maailmapilt Renessansiajastu inimeste maailmapilt Teadmised rajanesid piiblil ja kirikuisade Teadmised rajanesid kogemustel, katsetel ja õpetamisel vaatustel Kiriku haridus ja maalimakäsitlus on valitsev Tekib inimlik, kirikust lahus seisev haridus, teadus ja maailmakäsitlus Kesksel kohal on jumal, edu on jumala Humanism maailmavaate keskpunktiks on soosiingu märk, inimene on jumala kõrval inimene, kes saavutab edu tänu oma tühine oskustele Asketism loodumine maisetest rõõmudest Inimene võin õndsaks saada juma maises hauataguse elu nimel elus, jaatatakse maiseid rõõme, jõukust ja elu nautimist
Maailmapildi avardumine(maadeavastused); Tehnika areng, mis võimaldas hankida teadmisi loodusest, saadi aru, et looduses pole midagi juhuslikku; Uute mõtteviiside tekkimine hakati rohkem väärtustama inimmõistust ja juurdlemisvõimet, katsetega saadud tulemused panid inimesi kahtlema vanadest tõdedes. Valgustuse iseloomulikud jooned? peamine kriteerium oli inimmõistus, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, eeskuju oli loodus, omane oli uus humanism. Millised olid valgustuse tagajärjed? Riik, kus valgustus tekkis? Inglismaa. T. Hobbesi filosoofia? kõik inimesed on võrdsed, Õige kuningavõim on absolutism,Talle ei meeldinud parlamentarism ja demokraatia, sest ta oli sunnitud olema paguluses J. Locke filosoofia? täieliku parlamentarismi ja usuvabaduse pooldaja. riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest.Pooldas rahva õigust hakata võimule vastu, kuid taunis
edukalt varem surma külvanud tõbesid.Ometi ei ole epideemiad inimkonda maha jätnud, paljud mikroorganismid muutusid ravimiresistentseteks.Kergekäeline tabletineelamine muudab inimesed kaitsetuks tõvestavate pisikute ees.Praegu tehtud vigade seest peavad jällegi maksma tulevased põlvkonnad. 21.sajand- millised on siis inimese ja looduse suhted praegu? Me oleme põhiliselt materialistlik tarbimisühiskond.Mõtlematu maailmakäsitlus maksab aga inimesele kätte. Üha sagedamini toimuvad looduskatastroofid-üleujutused,maavärimad,orkaanid.Reostumine ja saastumine saavutab paljudes piirkondades tasapisi ülevõimu.Rohkem kui kunagi varem tuleb mõelda: kuidas minna edasi,kuidas saavutada kooskõla loodusega?Saatuskikke vigu ei saa enam lubada, selleks on Maa juba liiga koormatud. Kui soovime, et ka tulevikupõlvkonnad saaksid elada normaalsetes tingimustes, tuleb
Valgustus ajastu algus ja valgustus prantsusmaal: Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus ja ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustus ideoloogiale oli omane ka ,,uus humanism". Esiplaanile seati inimene oma vajadust ja krigedega. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. VOLTAIRE Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Kesksel kohal Voltairei ühiskondlik poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks. - ,,Kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda". Ta lähtus ka loodusõiguse teooriast,
Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kanti 1784.a. Selle nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist varjupimedusest ja uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusajastu oli 17.-19.saj. Selle hiilgeaeg oli 18.saj, mida kutsutakse ka valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusajastu põhijooneks oli ratsionalistlik e. mõistusepärane maailmakäsitlus ning veendumus, et ideed muudavad maailma, kuid nende mõistmiseks peab olema teadmisi ja haridust. Samuti oli oluline lähtumine loodusseadustest ning uus humanism e. esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Suurimaks ideoloogiks peetakse Voltaire'i. Tema põhiideedeks olid võitlus katoliku kirikuga, inimeste looduslikud õigused, isikuvabadus, aga ka sõna-ja trükivabadus. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, mille all mõtles valitsejate liitu filosoofidega
................................................. 3 Eetika meditsiinis................................................................................................... 4 2 Mis on eetika? Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste elukorralduse ja ühiskondlike käitumis harjumuste seletamisega. Eetika ehk disipliini põhiülessanne “ on siduda inimese teoreetiline maailmakäsitlus üldiste praktiliste näpunäidetega, kuidas selles maailmas toimida.“ Eetikat on vaja ühiskonda, et luua mingid kindlad reeglid või käitumisnormid, mida kõik saaksid järgida ja mis oleks kõigile ühiselt mõistetav. Selle puudumisel oleks mitmetes valdkondades kaos ja tekiks väärkohtlemine teatud inimeste suhtes Nt: teadustöös. Eetika teadustöös Eetika omab suurt rolli teadustöös, selle eesmärk on rakendada eetika põhimõtteid erinevate uuringute valdkondades
kuninga ümber ning Louis XIV hakati nimetama Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse Päiksekuningaks. Kuningas nimetas ametisse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. karistas ja andis armu. Kui Louis XIV suri Tema põhiteoseks oli ,,Arutlus meetodist". 1715.a., sai Louis XV nime all troonile Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. tema pojapojapoeg. Valgustusideoloogiale oli omane uus Saksa-Rooma keisririik:Esindusorgan humanism. Valgustajate vanema põlvkonna Riigipäev koosnes kolmest kuuriast. Riigipäev ei ideoloogiks oli Voltaire. Ta rõhutas ka olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isikuvabadust. Tema poliitiliseks ideaaliks oli isegi vaimulike esindust. 16131640 ei kutsunud valgustatud absolutism
Kuulsaim maailja 16. Saj Madalmaade kunstis oli Pieter Brueghel. Ta hüüdnimi on talupoegade brueghel, kuna ta maalide peategelasteks on lihtsad talupojad. 11. Millist maailmakäsitlust võib välja lugeda paljudest tema teostest? Kuidas see avaldub maalis ,,Maastik Ikarose kukkumisega" ja eriti ,,Pimedates"? Talupoegliku elulaadi igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase eneseteostusekatse tühisuse(,,Maastik Ikarose kukkumisega") ja hilisemates töödes pessimistlik ja traagiline maailmakäsitlus. Oma hilisemates töödes jõudis ta pessimistliku ja traagilise maailmakäsitluseni, mis oli selleaegse Madalmaade olukorra loomulikuks tagajärjeks. Traagika jõuab äärmuseni ,,Pimedates", kus ta ei kujuta niivõrd füüsilist, kui vaimset pimedust, inimese loomastumist, millele on vastandatud lüüriline loodus.
Ajaloo KT 1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned. Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses.
Ajaloo KT 1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned. Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses.
toitumisviisidele on "taimepõhised toitumisviisid". Taimetoitluse põhjendusena on esitatud vastuseisu loomade tapmisele ja selleks tööstuslikes tingimustes pidamisele. Samuti seisukohta, et inimene on looduslikult taimetoiduline, mitte liha. On väidetud, et taimetoitlus rahuldab keha ainevajadusi, tõstab eluiga, parandab tervist ning vähendab vähi- ja teiste surmavate haiguste riske. [1] Tõsine taimetoitlus on terve teistsugune maailmakäsitlus. See ei ole ainult liha mittesöömine. Algab see sellest, et hakatakse suuremat tähelepanu pöörama sellele mida süüakse, mitte ei ahmita sisse ükskõik mida. Järgmine aste on suurem toidu valimine ja suures osas ka ise toidu valmistamine. Toidu valmistamise juures on sama oluline, kui korralik toidu algmaterjal ka toidu valmistaja. Ise toitu valmistades pannakse toidu sisse ka veel meie enda positiivseid mõtteid, ostes kusagilt valmis toitu või süües kusagil
) pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. (Inimkonna väljumine vaimupimedusest ja kiriku rüppest.) Rene Descartes (1596-1650) Sündis Lääne-Prantsusmaal väikeaadliku pojana, õppis jesuiitide gümnaasiumis, elu lõpul oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis. Uskus et... tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges ( ma mõtlen, järelikult olen olemas). Teadmiste ainus allikas=mõistus. Valgustusajastu põhijooned: ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus 1) inimmõistuse kõikvõimsus 2) looduse seadused e inimese õigus olla vaba ja ise mõelda. 3) humanism e inimeste kired ja vajadused olid esiplaanil. Voltaire (1694-1778)- Francois Marie Arouet'i varjunimeks, ta oli poeet, ajaloolane, ideoloog, jurist, kirjanik, dramaturg, pealmiseks vastaseks pidas katoliku kirikut (purustage koletis!). Ei tahtnud tööd teha, sõbratar lasi Voltaire'ile enda lossi lisatiiva ehitada, oli 2 korda bastille vanglas
Suurte maadeavastuste tulemused Euroopa hakkas avastatud piirkondi koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes. Kaubanduse keskusteks said Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad. Kauba- ja fondibörsi tekkimine Hindade revolutsioon Teadmised ümbritseva maailma kohta avardusid hüppeliselt. Valgustus Prantsusmaal põhijooned Peamiseks kriteeriumiks oli inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Eeskujuks võtsid valgustajad looduse. Uus humanism (esikohal inimese vajadused ja kired) Voltaire'i ideaal oli valgustatud absolutism (valitsejad astuvad liitu filosoofidega) René Descartes 1596- prantsuse matemaatik, filosoof1650 ja loodusteadlane Analüütilise geomeetria isa 17. sajandi ratsionalismi isa "Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Voltaire
substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus.
substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus.
substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus.
Millist maailmakäsitlust võib välja lugeda paljudest tema teostest? Kuidas see avaldub maalis ''Maastik Ikarose kukkumisega'' ja eriti ''Pimedates''? Pessimistlik ja traagiline maailmakäsitlus. ''Maastik Ikarose kukkumisega'' üksiku kangelase eneseteostus katse. ''Pimedad'' mitte füüsiline vaid vaimne pimedus, inimese loomastumine. Pimedate rongkäigule vastanud imekaunis
Aristoteles 5.3 Eetika liigid *Praktiline eetika Praktiline eetika tähendab eetika rakendamist praktiliste probleemide käsitlemisel. *Teoreetiline eetika Teoreetilise eetika võib üldjoontes jagada metaeetikaks ja normatiivseks eetikaks. Metaeetika uurib eetika mõisteid. Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb. 5.4 Eetika põhiülesanne Siduda inimese teoreetiline maailmakäsitlus üldiste praktiliste näpunäidetega, kuidas selles maailmas toimida. Suhteliselt vähe tegemist tavakäitumisega, kuid väga palju tegemist kogu poliitilise elu määramisega. 5.5 Kutse eetika Kutse-eetika on üks praktilise eetika harusid. Kui osa neist harudest käsitlevad mõne laiema valdkonna eetikat tervikuna (näiteks meditsiinieetika), siis kutse- eetika piirdub kindla elukutse eetikaga (näiteks arstieetika ja õe-eetika). Kutse-
alatoon. Ja need sõnad kindlasti kirjeldavad massikultuuri. Popkultuur - Popkultuur ehk massikultuur on isikupäratu maitsega tarbijale mugandatud vaimne ja aineline kultuur.Popkultuur muutus sotsiaalseks nähtuseks pärast II maailmasõda, kui tarbekaubatoodang oluliselt tõusis ja massikommunikatsioonivahenditega (algul eriti televiisoritega) sai kiiresti levitada tekkivat ajaviitelist kunsti. Mis on Teine? Modernne-valgustuslik maailmakäsitlus ja selle postmodernistlik kriitika. Opositsioonide tabel. Mille poolest võiks postmodernismi eelkäijate hulka arvata markii de Sade, G. Bataille ja A. Artaud? Fredric Jamseon: kapitalismi kolm staadiumit, postmodernistliku ajastu kultuur, Jamesoni pastisikäsitlus, postmodernistlik ruum???
liikumine, mille juured ulatusid 17. sajandi teadusalastesse saavutustesse. 18. sajandil muutis valgustus oluliselt valitsejaid. Valitsejad hakkasid rohkem nägema oma kohustusi alamate suhtes. Alamad hakkasid nägema iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. Valgustajate jaoks oli tähtsamail kohal inimmõistus. Vanat korda ja maailmakäsitlust peeti mõistusevastaseks, tulevane ühiskond pidi aga kujunema mõistusepäraseks ja inimlikumaks. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Uskudes mõistuse kõikvõimsusesse, olid valgustajad veendunud, et ideed muudavad maailma. Nende ideede mõistmine eeldas haridust ja teadmisi. Võitluses vana korra ja mõtlemisviisi vastu seadsid valgustajad inimühiskonnale eeskujuks looduse. Kui mingi nähtus esines looduses, oli see nende arvates mõistlik, aga kõik loodusega vastuolus olev pälvis hävitava hinnangu. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism, millel olid sarnased väärtushinnangud
Laia leviku saavutasid puulõikesarjad, mis kujutasid kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. Vasegravüür ,,Rüütel, surm ja kurat", ,,Melanhoolia". Pieter Brueghel vanem. Suurmeister. Eeskätt õpetliku, moraliseeeriva sisu ja peenmaalitehtikaga olustikumaalija. Maalide peategelaseks lihtsad talupojad, keda kujutab ilustamata, kuid nende robustset elujüudu imetledes. ,,Maastik Ikarose kukkumisega".Hilisemates töödes pessimistlik ja traagiline maailmakäsitlus. Inimesed olid väiksed, tühised olendid. ,,Pimedad" 15. Eestiga seotud kunstnikud 16. Saj. Nimeta neid ja nende töid. Mihkel Sittow. Madlamaade peenmaalitehnikam eisterlik valdaja. Väikesemõõtmelised pildid. ,,Maarja kroonimine" Taani kuninga Christian II portree, Aragoni Katariina portree. Arent Passer. Kujur ja arhitekt. Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. ,,Õiglus" ,,Rahu" 16. Millised uued lossid rajati 16. Saj Prantsusmaale?
Miks see oli talle antud? Pieter Brueghel, kedda kutsuti Talupoegade Bruegehl, sest ta maalide peategelasteks olid lihtsad talupojad. 1Millist maailmakäsitlust võib väljalugeda paljudest tema teostest? Kuidas see avaldub maalis ,,Maastik Ikarose kukkumisega" ja eriti ,,Pimedates"? Talupoegliku elulaadi igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase eneseteostusekatse tühisuse(,,Maastik Ikarose kukkumisega") ja hilisemates töödes pessimistlik ja traagiline maailmakäsitlus. Oma hilisemates töödes jõudis ta pessimistliku ja traagilise maailmakäsitluseni, mis oli selleaegse Madalmaade olukorra loomulikuks tagajärjeks. Traagika jõuab äärmuseni ,,Pimedates", kus ta ei kujuta niivõrd füüsilist, kui vaimset pimedust, inimese loomastumist, millele on vastandatud lüüriline loodus. 1Kes oli tuntuim arhitekt Madalmaades? Millise eeskujuandva ehitise ta kavandas?
Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Tegemist on katsega luua terviklik loodusekäsitlus see viis algosakeste küsimuse juurde. Natuurfilosoofia oluliseks osaks on olnud kosmoloogia ja kosmogoonia kosmos vastandus kaoses olevale maailmale ja elu ning inimese tekke õpetused. Siia konteksti sobivad hästi ka mikro- ja makrokosmose valdkonnad. Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks religioossele ja mütoloogilisele maailmamõistmisele. Tegemist on aga siiski filosoofiaga, sest ei uurita maailma iseeneses, vaid ikkagi inimese tunnetamise kaudu. Samas püüti kõike teha erapooletult. Tekkisid teaduskeele algmed. Loodusteadused keskajal Keskaja lõpul ning uusaja alguses asendus filosoofiline tõlgendus järk-järgult teadusliku lähenemisega. Ibn al-Haythami ja Sir Francis Baconi teosed muutsid seda
Pidas seda õigeks, tema arvates oli tähtsaim riigi võimsus ja edukus ja selle nimel võis valitseja lahti öelda tavamoraalist ja vajadusel kasutada pettust ja vägivalda. 4. Millised muutused toimusid loodusteaduses? Hakati uurima loodust. Oluliseks said katsetused, vaatlused, kogemused, eksperimendid. Empirism filosoofiline koolkond, kus toetutakse meelelisele kogemusele. Suurimaks saavutuseks astronoomia areng. Koperniku poolt avastati uus heliotsentriline maailmakäsitlus päikesekeskne. Kiiresti arenes arstiteadus. Tekkis anatoomia. Mindi üle uuele kalendrile (Gregoriuse). 6.Suurte maadeavastuste eeldused ja põhjused :1) Euroopa linnades kujunes uus elanikkond, kes tegeles kaubanduse ja käsitööga, eesmärk oli kasumi saamine. Kulla ja hõbedavajaduse rahuldamiseks ei olnud Euroopas tol ajal enam võimalusi ja see sundis mereriikide valitsejaid pöörama pilgud Euroopast kaugemale. Mereteid otsiti ja selle käigus avastati veel maid. 7
Kokkuvõte 9 Pildid 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Minu referaat toob hea ülevaate joogast, selle kasulikkusest ja erinevatest liikidest. Olen kasutanud internetis ning ka raamatutest kättesaadavat materjali. Referaat on koostatud kehalise tunni raames. Mis see jooga siis õieti on? Jooga on india traditsioonilise maailmakäsitlus põhimõiste, mis väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist senise teadvuseseisundi ületamiseks ning teatava ideaalse seisundi saavutamiseks. See on täielik hinge- ja kehavahelise harmoonia filosoofia, mis tihtipeale muutub elustiiliks, tagades pika eluea, suurepärase tervise ning hingerahu. Jooga harrastamisel pole soolisi ega vanuselisi piiranguid. Jooga ei ole mõeldud mingi konkreetse organi seisundi parandamiseks, vaid kogu organismile
Kogu samsara on seotud kannatustega, nauding on kaduv, seega ka see on kannatus. Inimene põhjustab need endale ise, kuna on kiindumuse kütkes, et neid võita peab esmalt alluma, aru saama ja võitma. 24. Askees õpetus, et keha kurnamise kaudu jõuab inimene valgustatud olekusse. 25. Meditatsioon mõtisklus, mõlgutus. Vaimne praktika, mida kasutatakse erinevates idamaistes religioonides. 26. Jooga - (yoga ike või side) on India traditsioonilise maailmakäsitlus põhimõiste, mis väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist senise teadvuseseisundi ületamiseks ning teatava ideaalse seisundi (brahmaniga samasuse, nirvaana) saavutamiseks. 27. Sangha budistlik kogudus, mis koosneb ilmikutest ja munkadest. 28. Bodishattva BUDISM inimene, kes on saavutanud Nirvaana, kuid kaastundest teiste vastu loobub sellest, et aidata teised olendid Nirvaanasse. Bodishattvast
väärtusi. Reeglina on väikesaared erilise tähelepanu all ka teadlaste poolt, mis tagab nende parema uurituse. Parem uuritus tagab reeglina ka parema kaitstuse. Keskkonnaeetika Mõisted: Keskkonnaeetika - eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese suhet looduskeskkonnaga. Keskkonnaeetika on filosoofia haru, mis analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega. Antropotsentrism - inimkeskne maailmakäsitlus filosoofias. Inimese vajaduste ja heaolu eelistamine ning inimesele teiste liikidega võrreldes eelisõiguste andmine. Biotsentrism - maailmakäsitlus, mille järgi kõik elusolendid on võrdsed ning inimesel ei ole teiste liikidega võrreldes mingeid eriõigusi. Süvaökoloogia - Norra filosoofilt Arne Naessilt pärinev mõtteviis, mis rõhutab kõigi olendite võrdsust ja biotsentristlikku vaadet looduskaitseprobleemidele. Süvaökoloogia kohaselt peaks
Psühholoogia ajaloost 2 2.2 Uusaja pööre inimesekäsitluses Kesksel kohal oli antiik- ja keskaja mõtlejatel sellised küsimused nagu: mis on kosmos, milline on ideaalne riigikorraldus, kas Jumala olemasolu on tõestatav jms. Valitses usk, et teadvus peegeldab maailma sellisena, nagu ta on, sinna omalt poolt midagi juurde lisamata. Renessansiajastul hakati nägema maailma konkreetse inimese silmade kaudu, tema isiklikust vaatekohast lähtudes. Maailmakäsitlus muutus suhteliseks. Galenos (kreeka arst, 129-199) liigitas inimesed loomuomaduste ehk temperamendi põhjal. Inimesed erinevad sellepärast, et algelemendid on nende kehades erinevates proprtsioonides (ld sõna temperamentum tähendab `segada vastavates osakaaludes või suhetes`): · Koleerik (kr cholê `sapp`) kergesti ärrituv, tundlik, äge · Melanhoolik (kr melas+ cholê `must+sapp`) kurvameelne, murelik, aeglane
Vassili Kandinsky (1866-1944) Jõudis kõikidest kunstnikest esimesena puhta abstraktsionismini. Leidis, et motiiv ja süzee on teoses häirivad tegurid ja kõige olulisem on üldsus. 1910.aastal maalis esimese abstraktse akvarelli (seda peetakse abstraktsionismi sünniks). Sellel olid kujutatud hoogsad värvilaigu. Põhiliselt maalis väikemõõtmelisi teoseid ja tema lemmikuks tehnikaks oli akvarell. Talle on iseloomulik rutakas pintslitehnika, must joon, dünaamiline maailmakäsitlus ja kõverjoon. Oli väga mitmekülgne mees, sest algul õppis muusikat, siis õppis ülikoolis õigusteadust ja lõpetas Moskva ülikooli 1892.aastal ning jäi sinna õpetajaks. Õppis tundma vene rahvakunsti värvirikkust ja vormi käsitlust. 1895.aastal läks Pariisi, kus toimus tema elu suur murrang. Ta nägi Moneti maale ja otsustas hakata kunstnikuks. Peale seda siirdus ta Saksamaale Münchenisse, kus hakkas kunsti õppima Müncheni kunstiakadeemias
vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse kiire areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse, seda rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes põhiteos ,,arutlus meetodist" ja põhiprintsiip mis on ka filosoofia põhiprintsiip ,,mõtlen, järelikult olen olemas". Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Võitluses vana korra ja mõtlemisviisi vastu seadsid valgustajad inimühiskonnale eeskujuks looduse. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Valgustajate vanema põlvkonna suur ideoloog oli Voltaire (Francois Maire Arouet) Voltaire on nim. ka filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka kirjanik, poeet, dramaturg, jurist ja ajaloolane. Peavaenlaseks katolik kirik. Poliitilise ideoloogia väljatöötamisel lähtus
Galilei mees keda on sageli kutsutud teaduse isaks elas itaalias umbes 300 aastat tagasi. Neil päevil said inimesed oma teadmised ja ideed teaduslikest raamatutest, mis aga paraku olid väga vanad. G.Galilei tahtis aga ise kõik järgi proovida ja asus tegema ekserimente,välja selgitamaks kui tõesed on need iidsetest aegadest säilinud raamatut? Galilei avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud aristotelese maailmakäsitlus. Ta võitles aristotelse dogmatiseeritud filosoofia vastu; ta pidas tunnetuse tähtsamaks allikaks meelelist kogemust ja allutas eksperimendi rangele matemaatilisele kontrollile. Juba noores eas hakkas ta eksperimenteerima, ja 17 aastaselt saavutas ta läbimurde. Avastades ja väites ja tõestades tegi ta ühe inimkonnale tähtsaima eksperimendi Pisa katedraalis
Selles teoses tasakaalustatakse vana mehe füüsiline jõuetus tema leegitseva hingelise jõuga, mis keskendub läbitungivasse ning pisut väsinud pilku. Nägu on peaaegu kõigil El Greco portreedel väga pikk, nii ka sellel. Salapärasel viiil näib see meie pilgu all noorenevat. Krae ümbritseb nägu otsekui pühadusesära. Näoilme on tulvil liigutavat raskemeelsust. Ühelgi kunstnikul ei ilmne maalides nii veenvalt peaaegu don Quijotele omane maailmakäsitlus kui El Grecol. 8 Kardinal-inkvisiitori (Lisa nr 6) portree puhul seisis El Greco teistsuguse ülesande ees. Tema apostlid ja pühakud on vahel kindlate isikute järgi maalitud, teiselt poolt sarnaneb kardinal-inkvisiitori portree pühakupildiga. Peaaegu kõik isiklik on surutud tagaplaanile. Poolfiguur on otsekui tardunud. Kehalikkust on vaevalt tunda ning näolihased paistavad lodevad
endast väljapoole paigutada kinnituse Inimene on veendunud, et allikad iseendasse tulemus on määratud teiste Inimene on veendunud, et inimeste või sündmuste tema oskused ja võimed poolt määravad tulemuse VÄLINE KONTROLLKESE SISEMINE KONTROLLKESE VÄLINE MOTIVEERITUS SISEMINE MOTIVEERITUS Internaalsus vs eksternaalsus Internaalse isiksuse elufilosoofia: kõrgem sotsiaalmajanduslik staatus individualistlik maailmakäsitlus suurem stressitaluvus parem vaimne tervis hea kohanemisvõime suurem paindlikkus vastutustunne oma elu ja tuleviku suhtes kõrge enesehinnang pikaajalised eesmärgid aktiivne eluhoiak Eksternaalsus Eksternaalse isiksuse elufilosoofia: tunneb end välismõjude subjektina madalam sotsiaalmajanduslik staatus madal stressitaluvus kergemini haavatav frustreerunud toimib juhusele vastavalt madal enesehinnang lühiajalised eesmärgid passiivne eluhoiak madal kohanemisvõime
Kalvinistlik ja Anglikaani kirik.11 5. VALGUSTUSAJASTU Valgustus oli vaimne liikumine 18.sajandi Euroopas. Valgustajad olid haritlased, kes püüdsid laiemaid rahvahulki harida ehk valgustada, kes kritiseerisid kaasaegset ühiskonda ja õpetasid, kuidas seda paremini korraldada. Valgustusideed tekkisid Inglismaal (tolle aja Euroopa kõige demokraatlikumas riigis), üle Euroopa levisid aga Prantsusmaa haritlaste kaudu. Valgustajad hindasid inimmõistust, ideaaliks oli ratsionaalne maailmakäsitlus. Nad uskusid, et ideede alusel saab maailma muuta, uusi ideid on vaja levitada, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi. Inimühiskonna eeskujuks peaks olema loodus. Kui mingi nähtus esineb looduses, siis on see mõistlik. Nende maailmakäsitlusele oli omane uus humanism, nad pidasid oluliseks inimest oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik
teatakse , ja rõhutas , et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tema arvates oli tähtis ka kõiges kahelda. Descartes'i filosoofia põhiprintsiip on cogito, ergo sum , mis tähendab tõlkes ,, ma mõtlen , järelikult olen olemas" Valgustusajastu põhijooned: Inimmõistus - kõigi hinnangute peamine kriteerium. Vana korda ja maailmakäsitlust peeti mõistusevastaseks, edaspidine ühiskond pidi aga kujunema mõistuspäraseks. Ratsionalistlik maailmakäsitlus valgustajate ideaal. Uskudes mõistuse võimu , olid valgustajad veendunud, et ideed muudavad maailma. Sellest tulenes omakorda arusaam, et on vaja levitada uusi ideid , nende mõistmine aga eeldas haridust ja teadmisi. Loodus võitluses vana korra ja mõtlemisviisi vastu valgustajate poolt ühiskonnale seatud eeskuju. Uus humanism valgustusideoloogiale omane joon , milles seati esile inimene oma vajaduste ja kirgedega
annaabi.ee 
