taustsüsteemides ühesugune ning ei olene liikumise suunast ega allika kiirusest (valguskiirus c). Ruum jaotatakse ühe- (laius), kahe- (kõrgus, laius), kolme- (pikkus, kõrgus laius) ning neljamõõtmeliseks e. aegruumiks (pikkus, kõrgus, laius (on üksteisega risti) ning aeg). Me elame aegruumis, kuid ei taju neljandat mõõdet. Osakese trajektoori aegruumis nimetatakse tema maailmajooneks. Relatiivsusteooria põhiideed väljendab arusaam, et olemas on ainult see, mille mõju on kohale jõudnud. Mõju levik võtab aga aega. Erirelatiivsusteooria vaatleb vaid ühtlaselt liikuvaid e. inertsiaalseid taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteooria vaatleb ka kiirendusega liikuvaid taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteoorias kasutatakse ka samasusprintsiipi, mis väidab, et keha osalemine gravitatsioonilises vastastikmõjus ja selle sama keha inertsus on võrdsed
Erinevate katsete tulemusel selgus aga siiski, et valguse kiirus on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Selle teooriaga on kooskõlas ka relatiivsusteooria, kuna seal ka tegeletakse sõltuvust vastavalt taustsüsteemile. Aegruum on neljamõõtmeline, mis koosneb nii ajast kui ka kolmemõõtmelisest ruumist. Tähendab see seda, kui on olemas ruumi kolm punkti ja aeg, siis saame määrata objekti liikumist. Aegruumis liikuva osakese trajektoori nim tema maailmajooneks. Ning vastava osakese trajektoor koosneb hulgaliselt maailmajoontest. Aja aeglustumine on nähtus, kus vaatlejale tundub teistes süsteemides olev aja kulg aeglustunud. Näiteks kui üks kaksikuteks läheks kosmosesse siis tagasi tulles pole kaksikud enam ühevanused. Kaksik, kes käis rändamas, on nüüdseks noorem. Kuna kaksik käis vahepeal mitte-inertsiaalsüsteemis tuleb tagasi tulles samasse inertsiaalsüsteemi kosmoseränduril pidurdada
annaabi.ee 
