60% järvedes,35%muulas, 0,5% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. Veeringe- vee ringkäik maakeral. Väike veeringe: vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna tgasi. Suur veeringe: merest aurustunud vesi kantakse pilvedena kaismaa kohale, kus ta maha sajab. Soe hoovus:Golfi hoovus väljub soojast Mehhiko lahest , jaguneb Atlandi ookeani keskosas mitmeks ning liigub põhja-Atlandi hoovusena ümber Skandinaavaia poolsaare. Külm hoovus: Benguela hoovus kulgeb Aafrika edelarannikul. Solsus maailmaere eri paigus sõltub selest kui palju jõgesid neisse suubub, kui suubub vähe jõgesid, siis on soolasem, aga mida rohkem jõgesid merre suubub seda magedam vesi on. Mda soolasem vesi seda madalamal temperatuuril seekülmub. Kliima mõju jõgede veetaseme kõikumisele- osad jõed toituvad sademetest, kui on palju sademeid kasvab ka veetase. Osadele jõgedele mõjub õhutemperatuur, kui kevadel hakkavad liustikud sulama siis see vesi satub sealt jõkke ja tõstab vee taset.
kunagi, paravöötmes on meri jääs ainult talvel. 7. Kuidas tekivad jäämäed? - Mage vesi jäätub 0 kraadi juures , merevesi -2 C, seega on jää all null kraadi ning seal saavad elada mõned külmataluvad organismid, nn jääkalad, vetikad. Polaaraladel asuv lumi moodustab aastate.jooksul liustikud ja need hakkavad oma raskuse ja maapinna kallaku tõttu liikuma. 8. Kuidas tekivad hoovused? Näita hoovuste liikumist kaardil. - Püsivalt samas suunas puhuvad tuuled lükkavad maailmaere vee liikuma, nii tekivad ookeanides hoovused. 9. Mis põhjustab tõusu ja mõõna? - Veetase muutub kõigil rannikutel, mõnes kohas on see vaevumärgatav (Eestis), kusagil aga muutub sadu meetreid. Veetaseme muutusel on kindel ööpäevane rütm, neid nimetatakse loodeteks ehk tõusuks ja mõõnaks. 10. Kuidas tõus ja mõõn maakera eri piirkondades varieeruvad? - Loodete kordumine on tingitud maakera pöörlemisest ümber oma telje, kord on üks
annaabi.ee 
