Ka tähtsamad pühad raamatud sisaldavad vastuolulisi arusaamu, nii et iga koolkond ja suund leiab neist endale midagi sobivat. Hinduismis kajastuvad peaaegu kõik usulise kogemuse ja tegevuse vormid. Hinduismis on miljoneid jumalusi. Brahmanismi ajast alates on enim austatud jumaluste kolmikut Brahmat, Visnut ja Sivat. Jumal Brahma toel on sündinud praegune maailm, mille lõppedes loob ta uue maailma.Hinduistlik maailmakäsitust väljendab kõige paremini ringjoon, millel maailmaajastud järgnevad lõputult üksteisele. Kultusepaigad on templid, seal toimib rohke preesterkond; tähtis on ka usulise kirjavara tundjate tegevus. Austatakse pühapaiku (nt. Gangest), pühi olendeid (nt. Lehma) ja pühakuid. Hinduistid usuvad, et pärast surma sünnib inimene uuesti kas loomana või inimesena. Kui sa oled oma esimeses elus hea olnud, siis teises elus on sul veelgi parem. Hindude pidustustel riietuvad tantsijad jumalateks, nagu näiteks elevandipäiseks Ganesaks
Jahve- Jumala nimetus juutidel Toora-Moosese seadus, juutide pühakirja esimene ja tähtsaim osa Jumal- üleloomulik, isikuline olend, kellest inimene tunneb end sõltuvat Tsölibaat- abielust loobumine, peamiselt usulistel põhjustel Tsükliline maailmakäsitlus- maailmaajastud korduvad mingi aja järel Usund- inimese tunnetuslik, emotsionaalne ja tegevuslik suhe üleloomulikku jõudu või jõududesse, mida ta peab tema ja maailma tegevust määravaks Kaanon-teatud usundi normatiivne kindlaksmääratud allikas(TaNaK, Piibel, Koraan)