AJAARVESTUS 1.Tõeline keskpäev on Päikeseketta keskpunkti ülemise kulmintasiooni moment. 2.Kulminatsioon on tevakeha läbiminek taevameridiaanist 3.Päikeseööpäeva pikkus kõigub, sest Maa orbiit ei ole ringjooneline ja Päike ei liigu möööda ekvaattorit. 4.Maailmaajaks nimetatakse algmeridiaani (Greenwichi) keskööst loetavat aega. 5.Ajavööndi Lagus on 15 kraadi. Kooku on Maa jagatud 24 ajavööks. Ida-Europa ajavööndi piir on 30 kraadi ida pool. Suveaeg on 1 tunni võrra vööndiajast ees 6.Efemeriidiaeg on ühtlaselt kulgev astronoomiline aeg 7.Ajavõrrand näitab kui palju eineb "käekella aeg" Päikese jrgi määratud ajast. Tõeline Päikeseaeg=Keskmine Päikeseaeg. 8.Koordineeritud Maailmaaeg PÄIKESESÜSTEEM 1.systeemi keskne taevakeha 2
erinev. Selle kasutamine igapäevaelus oleks ebamugav. Seetõttu on võetud kasutusele vööndiaeg, kus maakera on jaotatud meridiaanidega 24 vööndiks, ning igas vööndis kehtib üks aeg - selle vööndi keskmeridiaani kohalik keskmine aeg. Naabervööndites erineb vööndiaeg 1 tunni võrra. Algmeridiaaniks, millest alates vööndite rajad on tõmmatud, on võetud geograafiline nullmeridiaan e. Greenwichi meridiaan. Nullmeridiaanil (Greenwichi meridiaanil) kehtivat keskmist aega nimetatakse maailmaajaks. Eesti vööndiaeg on Greenwichi ajast 2 tundi ees. Praktilistel kaalutlustel on vööndite rajad tõmmatud mitte piki meridiaane, vaid piki neile lähedasi riigipiire või looduslikke rajajooni. Aastaaegade vaheldumine (põhjapoolkera) Tähed Tähtkuju kindlalt piiritletud ruumiline taeva-ala Tähesuurus tähtede näiva heleduse klass. Esimene suurusjärk- kõige heledamad, kõige nõrgemad kuues suurusjärk. Taevakehad tõusevad idast, kulmineeruvad lõunas ja loojuvad läänes.