Kesale veeti sõnnik, mis künti mulda. See töö püüti ära teha enne jaanipäeva, sest pärast jaanipäeva algas heinaaeg. Juuli lõpus või augusti alguses künti kesa teist korda ja äestati. Kui rukis külvati alemaale, oli see aeg sobivaim alepõletamiseks. Suvivili külvati küllaltki hilja ja seda mitmel põhjusel: Kuna sügisel püüti loomi karjatada põllul võimalikult kaua, jäi põllu kündmine kevadeks. Kehvad maaharimisriistad ei võimaldanud maad nii hästi harida, et kevadel saaks kohe külvata ja tavaliselt tuli maa kevadel uuesti künda, mis nihutas külvi hilisemasse aega. Oder ei tohtinud saada küpseks rukkiga samal ajal, sest viljalõikuseks ei jätkunud töökäsi. Uued tööriistad ja põllumajandusteaduse areng tõid kaasa muutused külvitraditsioonides. Varasemal ajal kasvatasid eestlased rukist, kaera, otra, hernest, uba, tatart, naerist, kapsast, lina ja kanepit.
saj. Hilisrauaajal võib juba kindlasti rääkida peamise asustusüksusena küladest kui mitme majapidamisega asustusüksustest talude vahel siiludeks jagatud külapõllu ja ühiskasutuses olevate rohu- ja alemaadega. Samal aja kasvas peaaegu kõikjal Eesti alal rahvaarv ning põllumaa pindala. Asustuse ümberpaiknemine toimus enamasti juba olemasolevate asustusüksuste piires: kohta vahetasid majad ja linnused, mitte põllud. Muutus põllumajandus ja aineline kultuur: kasutusele tulid uued maaharimisriistad, levis talirukki- ja seakasvatus. Kelti põllud - esiajalooline põllusüsteem, milles põllulapid on (peaaegu) täielikult ümbritsetud madalate liivast, kividest või neist mõlemast koosnevate vallidega. Hakkasid levima hilispronksiajal ja jäeti maha rooma rauaaja keskel. Keldi põlde võidi harida erineval moel. Sageli jäeti põld peale paariaastast kasutamist 10-20 a seisma, siis põletati vahepeal kasvanud võsa maha ja külvati uuesti. Põlde võidi kasutada ka vaheldumisi
näitas kui nõrgestatud ja lõhenenud siinne olukord on. Liivimaa minek naaberriikide kontrolli alla. 16. saj alguseks oli juba selge et Liivimaa senine korraldus enam kuigi kaua ei kesta ja suurimaks vaenlaseks polnud enam keskaegsed vürstkonnad, vaid suurriigid nagu Poola, Rootsi ja venemaa. Pärast Liivi Sõda jagati Liivimma Suurriikide vahel ära. Eesti rahvastik ja asustuspilt XIIIXVI saj. Talumajandus Eestis XIIIXVI saj. -Maaharimisriistad Andmed napid ja mitmeti tõlgendatavad. Adral põhitüüpe 2: harkader ning konksader. Vanim ja kohalikku tüüpi oli konksader. Äke - funktsiooniks põlli külviks ettevalmistamine. Veel kasutusel kõblas, vikat, sirp. -Maaviljelussüsteemid. Lahkuminevad seisukohad. Võib oletada ja pidada võimalikuks kolmeväljasüsteemi kasutamist 13. sajandil, kuid kindlaid tõendeid ei ole. Võsamaad - ajutiselt viljakasvatuseks kasutatavad maad.
roomarauaaja eliit. Tarandkalmetes ei koht aeriti relvi, peamiselt ehted, töö-ja taberiistad. Ehted uhked, kaunid ja kvalitseetsed. Linnustest leitud üksikuid rauast esemeid, muutuvad tõsiselt kultuurisuhted, peamiseteks suhtluspartneriteks mitte enam skandinaavia, vaid läti ja leedu elanikud. Roomarauaaja ajal muististe arv kasvab Kesk- ja lõunaeestis. Eelroomarauuaajal teame sealt vähe muistiseid. Tänu raua kasutusele mitmed uues maaharimisriistad, sirbid, vikatid ja rauast adruterad?. On õpitud harima ka tüsedamaid muldasid võrreldes Põhja-Eesti muldadega. Üksikud avaasulad. Esemed sulatati uuesti üles, et usi asju saada. Linnustes leitud esemed ei pruugi stiililt linnuse kasutusajale vastata, äkki vedelama jäänud vanametall? Kilpsõled-kilbikujuline peaosa. Hoburaudsõled- U Ketassõled Seiliksõled Pahksõled laienditega. Hoburaudsõled kõige uhkemad, kaunistatud emailiga, vahest ka ketasõlgi.
mõõgaga. Praeguseks on leitud üle 2500 eseme, odasid u 300, 400 sõlge, kuld- ja hõbeesemeid. On pakutud teooria, et oli kaubalaev, järve peal torm ja hooned vajusid vette. Veits kahtlane. Ehk oli tegu ohverdamispaigaga? See on kultuur, mis on levinud ulatuslikul territooriumil, seda seostatakse keltidega. Neil oli komme ohverdada vette. Ehk on see siiski seotud? Selles kultuuris võetakse kasutusel mitmed maaharimisriistad. Oppidiumid olid linnade ja maakohtade vahelised, nendes oli 4000-8000 inimest, selle territoorium võis ka olla küllaltki suur, väiksemad oli 40 ha, suuremad on 600 ha. Keskmine jääb saja hektari piiridesse. Kui keskajaga võrdleme, siis paljud olid nendest suuremad. Väga hästi oli ehitatud värav, sissepoole, nii oli kahelt küljelt sissetungijale hea sitta kaela visata. Keldid muutusid eriti võimsaks u 400 eKr ja ründasid julgelt Itaaliat, Roomat,
üle 70-80 aasta. Suurem tõenäosus vanaks elada oli varakult lesestunud naistel, kes enam ei sünnitanud. Paremad eeldused kõrge vanuseni elada oli ka kloostrites, kus toituti tervislikumalt, kasvatati ravimtaimi ja kus leidus meditsiinialaste teadmistega isikuid. Keskmiseks eluigaks on kohati 20,4-22,5 aastat. Keskajal vähenes inimeste kehapikkus (5-6 cm) = Halb toitumine, vähe liha ja kala. 14. Talumajandus Eestis XIIIXVI saj: Maaharimisriistad- Põlluharimiseks kasutati peamiselt kahte tüüpi atra: konks- ja harkatra. Konksader - Vanem ja kohalikku tüüpi tööriist, mõeldud härjapaariga töötamiseks. Põhiosa oli pikk kuuse juurpuust adevars, mille külge oli kinnitatud kiilukujulines vannas. Harkader - Eeliseks oli kahekaruline künnipuu, mis koos 13. sajandil kasutusele võetud adralusikaga võimaldas teha tõhusamat pöördkündi. Harkader võrreldes konksadraga kobestas ja segas mulda paremini. Keskaja jooksul
annaabi.ee 
