Sõda ja Saaremaa
Seetõttu
kasutati Saaremaaga ühenduse pidamiseks maksimaalselt ära päevi, kui polnud lennuilma.
Muudel päevadel saabusid laevad Sõrve õhtupimeduse saabudes ning pidid enne koitu taas
lahkunud olema. Reeglite rikkumine läks kalliks maksma: 9. oktoobril lasid Nõukogude
lennukid Mõntu sadamas ja läheduses põhja neli aurikut: ,,Iller", ,,Elbing I", ,,Inge
Christophersen" ja ,,Marie Siedler". Edasine transport pidi toimuma põhiliselt
dessantpraamidega. 24. maabumisflotilli arvestuste kohaselt oli Sõrves selleks ajaks 16 000
meest (BA MA, RM 45 I/79, 438442).
67. grenaderirügemendi I pataljoni 2. kompanii oli olnud kaitsel Väina tammil. Punaarmee
pealetungi alates tõmbuti kilomeetri jagu tagasi ja püüti uut kaitsepositsiooni sisse seada.
Kuid juba oli vastane kohale toonud raskerelvastuse ning kompaniil jäi üle ainult taanduda.
Järgnevad kolm-neli päeva mõjusid sõdurite võitlusmoraalile tunduvalt. Kurt Vetter tundis