Alkaanid looduses
Enamik kütuseid on alkaanid: Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja
majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini,
nafta ja petrooleumi koostisse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini. Nafta on väga tähtis.
Kui nafta otsa saaks, ei ole ainult autosõiduga raskusi. Nafta sisaldub ka juuksevärvides,
huuleläigetes, plastmassis ja teistes igapäevaselt kasutatavates tarbeasjades. Naftat
nimetatakse ka maaõliks. Ta on põlev maaavara, harilikult tume õlitaoline, enamasti
fluorestseeriv vedelik; küttevärrtus 43,5-47,0 MJ/kg, hangumistemperatuur 60 25 kraadi,
tihedus 0,73 -1,04 Mg/mkuubis, sisaldub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites koos
gaasiliste süsivesinikega (n.-kõrvalgaas). Keemiliselt koostiselt on nafta parafiinsete,
nafteensete ja aromaatsete süsivesinike segu, milles leidub ka orgaanilisi väävli (tioolid,
annaabi.ee 
