EESTI MAASTIKU TEADUSE AJALOOST 20.saj alguses eestikeelse ylikooli loomisega kutsuti Tartu Ylikooli mitmetest riikidest teadlasi, kes koolitasid meie oma teaduskonda. Eesti maastikurajoonide uurimisega tegeles Soome-Rootsi teadlane Johannes Gabriel Grano. Tema ajast on senini kasutusel nimestused vooremaa, K6rvemaa, Palumaa. 1960-1990 oli kasutusel Endel Varepi maastikuline rajoneering. 1996 avaldati m6nede t2iendustega Varepi rajoneeringule uus kaart Ivar Aroldi rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga.
se tihele liigile. Selle tulemusena saamegi oletatav .. FJ>a-=:: vastus sc::--".: teadussuuna, mis urrrib nAiteks merikotka oko- loogiat (.ioon. 1 .11.). Molekulaarsel tasemel v6ib aga teadustoo piirduda ilhe organelli m6nede vaatluste katse- Ja ja katsete _* +VaatUS- biokeemiliste reaktsioonide v5i struktuuridega. korraldamine tulemused Lisaks uurimisobjektile on teadustoo ttheks olu- liseks kriljeks uurimismeetod.
annaabi.ee 
