saadud.Samuti on väga eredalt ja kirjult pilt kaunistatud. Samuti olemasoleva näoskulptuur mis on meie aja vaates,mitte kõige paremini tehtud,kuid amuti kuid siiski,see skulptuur on tehtud tuhandeid aastaid tagasi ning minuarvates on päris hea tulemas võttes arvesse töövahendeid ning selle aja arusaama kunstist. Veel näiteid esemetest mis muuseumis saab näha: ELEGANTNE: Savist sõnnifiguur Mükeenest, 15.13. sajand eKr. Pekka Erelti kogu AMULETT: Jumal Osirise pronksist kujuke Egiptusest, 7.6. sajand eKr. VAAS VANAST ATEENAST: Jumalanna Athena võitlust gigandiga kujutav Kreeka vaas, 500450 eKr. Pekka Erelti kogu. Lõpetuseks võin öelda ,et vähese aja jooksul sai uuritud vana-aja kunsti ning see oli minujaoks väärt minek.Kuna ise ei käi muuseumites ning see oli minu esimene muuseumi külaskäik,oli see lahe
tähestik ümber, ning sellest arenes lineaarkiri B, mis eelmise sajandi keskpaigas desifreeriti. Lineaarkirjas B tähistasid lühikesed jooned sõnavahesid, kirjutati horisontaalsete ridadena vasakult paremale. Kiri koosnes sarnaselt lineaarkirjale A silbimärkidest ning logogrammidest. Arhidektuur Erinevalt Kreetast olid Mükeene asulad kindlustatud, elati pidevas konfliktiohus. Mükeene hiilgeajast 13. sajandil pärinevad linnamüürid Mükeenest, Arnest, Tirynsist ja mujalt. Ehitised olid nii võimasad, et ehitajateks peeti klükloope. Pildil on Mükeene linnamüür, mis on ehitaud neljast hiiglaslikust kivirahnust. Minose mõju ei ulatunud Mükeene arhitektuurini ning Mükeene lossid erinesid Kreeta õhulistest ja valguseküllastest lossidest. Peamise ehitus materjalina kasutati kivi, mis muutis ehitised raskepärasemateks. Ehitati losse, mille südameks oli megaron.
ümber olid seatud väärtuslikud ohvriannid. Oli ka taraga piiratud salusid kus austati pühi õlipuid ja kodualtarid. Mükeene tsivilisatsioon Tähendab eelajaloolist Mükeene ühiskonda ja keskusi mandri-Kreekas, mis arenesid välja umber 1600a eKr. 1600-1200 vahel jagunes Kreeka väikesteks kuningriikideks. Knossose langemisega 1400 eKr kadus Mükeene peamine võistleja ning saavutati haripunkt, valitsedes kogu Egeuse mere lõunaosa. Mükeened olid kaupmehed ja sõdalased. Mükeenest on tuntud 9tholos-hauda, millest 3 arvatakse ehitusmälestiste hulka: Atreuse, Klytaimnesta ja Geeniuste tholos. Pronksiaja meistriteos oli Atreuse hauakamber. Mükeene langusele 1200 eKr viisid dünastiatevahelised sõjad ning katkesid kaubandus ja kultuurisidemed. Sellele järgnes tume ajajärk 1200-1800 eKr. Selleaja saavutuseks oli rauaaja algus 1125 eKr. Ilias-Odüsseia Loodi tumedal ajal. Iliases kujutatakse Trooja sõda kui konflikti ahhailaste-Kreeklaste ja troojalaste vahel
Tirynsi võlvmüür. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Tirynsi müür. www.gardenvisit.com/garden/tiryns http://www.vergil.clarku.edu/homer.htm Vaade Tirynsile. Tirynsi plaan commons.wikimedia.org/wiki/File:Tiryns.Castle.. MÜKEENE Mükeene periood hakkas 15.saj. e.m.a Kuningate ringhaud Atreuse varakamber. ,,Agamemnoni kuldmask" Mükeenest http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egeuse/index.htm KASUTATUD KIRJANDUS http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ egeuse/index.htm http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf www.google.com http://www.greeklandscapes.com/image- slides/mycenae/index.html
Tirynsi võlvmüür. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Tirynsi müür. www.gardenvisit.com/garden/tiryns http://www.vergil.clarku.edu/homer.htm Vaade Tirynsile. Tirynsi plaan commons.wikimedia.org/wiki/File:Tiryns.Castle.. MÜKEENE Mükeene periood hakkas 15.saj. e.m.a Kuningate ringhaud Atreuse varakamber. ,,Agamemnoni kuldmask" Mükeenest http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egeuse/index.htm KASUTATUD KIRJANDUS http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ egeuse/index.htm http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf www.google.com http://www.greeklandscapes.com/image- slides/mycenae/index.html
Vana-Kreeka Kreeta-Mükeenest hellenismini Sissejuhatus • Väga rikkaliku ja legendiderohke ajalooga • Kutsutakse Euroopa tsivilisatsiooni hälliks • Paljud teadused ja mõtted pärinevad Vana-Kreekast • Ajalugu • Matemaatika • Filosoofia • Füüsika • Loodusteadused • Ideid saadi ümberkaudsetelt rahvastelt ja kultuuridelt • Asetseb Balkani poolsaarel Egeuse mere ääres • Eraldi väiksem Peloponnesose poolsaar • Hellas ja hellenid • Iidne nimetus Kreekale ja kreeklastele • Kasutusel tänasepäevani • Rahvas ise on pärit Mesopotaamia ja India aladelt Kreeta-Mükeene kultuur • Vanim Kreeka (ja Euroopa) aladel tekkinud kultuur • Kujunes välja umbes 2000 e. Kr • Tekkis samal ajal nii Kreeta saarel kui Kreekas Mükeene linnriigis • Mükeene ajastu kreeklasi nimetati hiljem ahhailasteks • Nimetatakse teisiti lossidekultuuriks • Lossides oli olemas näiteks: • Algeline kanalisatsioon • Värv...
Peale Aleksandri surma vallutati peagi Vana-Rooma poolt ja 30.-395.a.e.Kr. oli Kreekas täielik Rooma võim. Roomas tuli peale keisriaega jagunemise aeg, mil kuulutati Kristlus riigi usundiks. Kuigi Rooma riik hõlmas peaaegu kogu Vahemere ümbrust ja omas erinevaid maavarasid ning loodussaadusi, valitses Kreeka kunstis ja kultuuris Roomat, et oma rõhutust välja elada. Kreeka arhitektuur oli Egiptuse ehituskunsti mantlipärija ning snitti võeti ka Kreeta-Mükeenest: neilt laenati ornamendid, mis olid nii kosmilised (meander), kui kohalikku loodust jäljendavad (palmett). Kasutati sideaineta plokke, mis seoti vajadusel pronks-klambritega. Hoopis erinevalt oli Roomas ehitusmaterialiks põletatud savitellis, mis hiljem kaeti marmoriga. Sideaineks oli vulkaanilise tuha koostisega rooma betoon. Rooma kunsti tõid ornamendi etruskid, muutes arhitektuuri lausa ornamendi keskseks. Kreekas hinnati otstarbekust ja lihtsust, ehk siis oldi
kirjandus, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandusi ning on suurel määral mõjutanud ka hilisema euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Mükeenest on pärit traagilised müüdid. Sealt sai alguse Trooja sõda, seal kujunes Agamemnoni, Orestese ja Elektra saatus. Selle kõik on Aishylos kirja pannud oma triloogias 'Oresteia'. Sama põnev on Mükeene ise kõrgel mäenõlval seisavad uhked
raske · Selliseid müüre kutsutakse kükloopilisteks müürideks · Kükloobid ühesilmsed hiiglased klassikalises mütoloogias · Hilisemast ajast pärineb ka üks monumentaalskulptuur: Mükeene lossi lõvivärav · Väravas on kaks tagajalgadele tõusnud lõvi reljeefina, 3-4 m kõrge · Teine suurem loss mandril on Tiryns · Tirynsi lossihoovilt kaevas Schliemann välja mitmeid kivihaudu · Selliseid hauakambreid on leitud ka Mükeenest · Tegemist oli ümmarguse põhiplaaniga kivist kambritega, mille katust oli püütud kujundada kuplina · Pseudokuplid püstitatud ilma sidevahendita · Haudadest leiti ka hulgaliselt kuld- ja hõbeehteid · ,,Agamemnoni kuldmask" Mükeenest · Tegelikult pole tegemist Agamemnoni maskiga · Hilisemat Kreeka arhitektuuri (templiehitust) on tugevasti mõjutanud Hilise ajastu losside megaron · Megaron suur keskne saal egeuse hilise ajastu lossides
c) Mükeene lõvivärav suurt kivimürakt ja ülal nendele toetuv kolmnurkne kiviplaat, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga d)Mükeene maa-alused kuppelhauad näitavad arhitektuuri arengut e) kujutav kunst jäi põhijoontes Mükeenes Kreetaga samaks f) kõrgel järjel oli tarbekunst (keraamika, kullassepatöö) - Agamemnoni kuldmask(16.saj eKr Mükeenest) II VANAKREEKA KUNST (600 338.a eKr) 1.Kreeka teater a)teatrikunst kasvas välja Dionysose austamise pidustustest b)teatrietendused toimusid vabas õhus ning suuremates linnades c)teatri põhiosad: orkestra(hobuserauakujuline väljak), proskenion(väljaku ja skeene vaheline osa), skeene(näitlejate ruum), theatron(vaatajate pingeread) 2.Perioodid a) Arhailine e vana aeg 600-480 eKr b) Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr
Keskseks ruumiks oli megaron, mille põhiplaan on eeskäijaks templite omale. Mükeene ümbritsetud linnamüüriga kükloopilised müürid. Müüris oli Mükeene Lõvivärav (monumentaalreljeef), mis koosnes kahest kivimürakast ja neile toetuvast kiviplaadist, millel on sammas kahe lõviga. Kuppelhauad kaevusarnased, kaetud kividega, sideainena muld Mükeene kujutav kunst ei olnud nii omapärane. Kõrgel järjel oli tarbekunst (kullassepatöö, keraamika). Mükeenest on leitud ka nn. Agamemnoni kuldmask (hauast) Trooja sõda ahhaialaste sõjakäid Väike-Aasiasse 12.-13. saj eKr. Trooja leiti H. Schliemanni poolt.
ülesanne korda saata. Tagasiteel päästis Etioopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütre Andromeda, kellega ka abiellus. Seriphosel määras ta valitsejaks Diktyse ning naasis Argosesse, kus surmas kogemata kivikettaga oma vanaisa ja sai Argose valitsejaks (Antiigileksikon, 1983). 2 Tiryns Mükeene ajajärgu (II aastatuhande II pool e.m.a.) linnusasula Argolises (Peloponnesosel), Mükeenest lõunas (Antiigileksikon, 1983). Sireenid, ka seireenid Kreeka mütoloogias Acheloose (või Phorkyse) 3 tütred, linnu keha ja inimese enamasti naise peaga kurjad deemonid. Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma. Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid. (Antiigileksikon, 1983). Hamiltoni ütleb raamatus "Antiikmütoloogia" (1975), et
Eelmise sajandi algusest oli teada Egeuse mere 3 kirjasüsteemi,üks oli hieroglüüfkiri,teised kaks olid lineaarkirjad A ja B. Praegu eristatakse kahte kreeta ja kahte kreeta- mükeene kirja kuju. Kreeta piltkirjas on umbes 150 ideogrammi:inimene,loomad,taimed ja esemed. Lineaarkiri oli kiri,kus grafeemid ehk märgid koosnevad liinidest,joontest,mitte piltidest. Lineaarkirja B savitahvleid ja pitsereid on leitud rohkesti Lõuna-Kreekast:Teebast,Pylosest ja Mükeenest. See silpkiri oli deshifreeritud 50 aastat tagasi. Aastal 1200 oli lineaarkiri B kadunud. Lineaarkirja B avastas Evans,aastal 1900 Knossose kaevamistel. Vanakreeka alfabeet: Kreeka kiri on laenatud arvatavasti XI-IX.sajandil foiniiklastelt ehk semiitidelt. Neil oli konsonantne tähestik. Varakult loodi juba tähtkiri,kreeklased hakkasid tähistama täishäälikuid,nad lisasid tähestikku mõne uue tähe ning muutsid foiniikia tähtede kuju ja nimetusi veidike
Miinos oli väga kõrgesti arenenud mereäärne kultuurisüsteem. Nimi tuleb Kreeta valitseja Kuningas Miinose nimest. Kultuuris esineb teatud kiri, esemed- mõõgad, nõud. Miinose tsivilisatsiooni iseloomulikud tunnused- lossid ja losside ümber kujunenud linnad. Sõjakate joonte puudumine, lossid kindlustamata. Mükeene kultuuri iseloomustavad samuti lossid, kuid need on tugevasti kindlustatud nn. kükloopiliste müüridega. Nende ümber puudusid linnad. Mükeenest mindi Troojasse sõtta üle jõe. Mükeenes oli sõdiv rahvas. Kreeta- Mükeene kultuuri hävimise perioodi nimetatakse ajaloos ( 2) TUMEDAKS AJAKS( 1100-800eKR). 3)Arhailine periood 8-6 saj. eKR: Kreeka kultuuri kõige levinum märk on Kreeka mütoloogia. Pärineb Miinose-Mükeene ajastust. Keeruline mütoloogia, koosneb paljudest tegelastest, väikestest juttudest, mitmetahuline. Jumalate Olympos- peajumal Zeus, veejumal Poseidon, allmaajumal Hades. Müütilised olendid nümfid jne
tänapäeval raske · Selliseid müüre kutsutakse kükloopilisteks müürideks · Kükloobid ühesilmsed hiiglased klassikalises mütoloogias · Hilisemast ajast pärineb ka üks monumentaalskulptuur: Mükeene lossi lõvivärav · Väravas on kaks tagajalgadele tõusnud lõvi reljeefina, 3-4 m kõrge · Teine suurem loss mandril on Tiryns · Tirynsi lossihoovilt kaevas Schliemann välja mitmeid kivihaudu · Selliseid hauakambreid on leitud ka Mükeenest · Tegemist oli ümmarguse põhiplaaniga kivist kambritega, mille katust oli püütud kujundada kuplina · Pseudokuplid püstitatud ilma sidevahendita · Haudadest leiti ka hulgaliselt kuld- ja hõbeehteid · ,,Agamemnoni kuldmask" Mükeenest · Tegelikult pole tegemist Agamemnoni maskiga · Hilisemat Kreeka arhitektuuri (templiehitust) on tugevasti mõjutanud Hilise ajastu losside megaron · Megaron suur keskne saal egeuse hilise ajastu lossides
saj. Ühed peavad teda esimeseks arheoloogiks, teised aga arheoloogiliste muististe hävitajaks. 44 aastaselt läks ülikooli ja hakkas õppima keeli ja ajalugu, sest tahtis Troojat välja kaevata. Leidis Trooja Homeruse „Iliase“ abil. Ostis maa ära, et kaevata ja leidiski kaevamise teel. Pakkus, et see võib olla trooja kuues kiht. Suureks abiks olid sellest riigist leitud väärisesemed. Trooja puhul on talle ette heidetud, et ta ülemisi kihte hävitas. Leidi muistiseid ka Mükeenest. Oli pioneer antiikkultuuri alal. Tegi antiik-Kreeka kogu Euroopa jaoks väga tuntuks. 4 G. Kossinna. Näitas, et muistsete kultuuride uurimine võib muutuda poliitiliseks. Oli veendunud natsionalist. Tema erihuvi oli sakslaste esivanemad. Üritas tõestada, et juba muinasajal olid kõige tähtsamad germaanlased. Hakkas maakaartidele märkima muinasleide. See võimaldas märkida arheoloogilist kultuuri
Kreeklaste jaoks oli Kreeta rikkuse ja kultuuri maa, seega kreeklastele ahvatlev. 15.saj toimusid Kreeta saare lossides suured purustused ja algas lossidejärgne periood. Hävitati kõik lossid peale Knossose ja aretasid lineaarkirja B. Thera linna juures oli vulkaanipurse ja seetõttu leiti sealt igast säilinud freskod. Umbes 17 saj lõpp või 15saj alguses. Kreeta tsivilisatsioon langes hiljemalt 1200. Mükeene tsivilisatsioon Kreeta mõju varaseimad märgid pärinevad Mükeenest 16saj. Leitud ülikutehauad. Neist pärinevad rikkalikud leiud. Kuldmaskid, ehted, minoiline härg jpm. Oli hauasteelid, kus oli maailma varaseim hobukaariku kujutis. 15 saj vallutasid kreeklased Kreeta saare jne, jutt juba kordub. Lineaarkiri B levis hästi kiiresti igale poole. Ateena akropolis oli ka Mükeene ajast loss, veel leitud kohtadest nagu Tiryns, Teeba , Jolkos, Sparta, Pylos. Pyloses on kõvasti lineaarkirja B tekste nagu ka Knossoses. Nende lossidega seostusid hiljem paljud
plaanile ümber. Kompromiss unitaarlaste ja analüütikute vahel tuumteooria (Kerntheorie): olid olemas mingid ürgeeposed, tuumtekstid, mille ümber hiljem koondusid lisandused. H eeposte tekkeprobleem on senini lahendamata; tõestatuks võib pidada, et 1) H eeposed on kunstiliselt tervikud nii süzee kui tegelaste iseloomustuse poolest; 2) Iliase ja Odüsseia ainestikus esineb kihistusi eri ajajärkudest alates Mükeenest kuni VIII- VII saj.-ni e. Kr., mis tõendab suulise eepilise traditsiooni pidevust; 3) kõrvuti kunstikavatsusliku süsteemi olemasoluga võib täheldada vasturääkivusi, ebaühtlust, lõpuleviimata motiive jms.; 4) väike laul oli suure eepose eelkäijaks, kuid Kleineliedertheorie, mis seisneb idees, nagu oleks eeposed kujunenud laulude mehhaanilise liitmise teel, on ekslik. Poleemika on soodustanud eeposte tekstide uurimist. 30. "Iliase" ja "Odüsseia" poeetika
annaabi.ee 
