Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Lüpsmine. Masinlüpsile esitatavad nõuded Referaat õppeaines: "Veisekasvatus" LPT bakalaureuseõppe 2. õ.a. üliõpilane: " 14 " aprill 2008. a .........................Enika Hommuk Juhendaja: "....." .............. 2008. a ..................... Heli Kiiman Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................
Marja lüpsmiseks hoitakse kala poolpüstiasendis kaenlas või külgasendis laual. Mari lüpstakse kuiva siledapõhjalisse nõusse (kopsikusse või kaussi). Lüpstav mari ei tohi kukkuda kõrgelt, vaid peab voolama mööda nõu serva. Kala kõht kuivatatakse, sest vee sattumine marja hulka aktiveerib marja ja vähendab viljastumis protsenti. Karpkala mari on pärast veega kokkupuutumist viljastumisvõimeline ainult 90 sekundit, kuivana jahedas hoituna aga isegi mitu tundi. Emaskalt marja lüpsmine 57 NIISA LÜPSMINE Niisk lüpstakse isaskaladelt vahetult enne marjavõtmist. Niisk on viljastamisvõimeline ainult vees ja sedagi väga lühikest aega, maksimaalselt 100–120 sekundit. Kuiva, tihedalt suletavasse nõusse (näiteks büksidesse) lüpstult ja jahedas (1–2 °C) hoitult säilib niisk viljastamisvõimelisena kuni nädala. Üks isaskala annab korraga kuni 30 ml niiska. Isaskalade korduvlüpsmisel võib uuesti niiska saada 4–5
Norra, Soome. Portsjonforell: Prantsusmaa, Taani, Itaalia, USA, Hispaania, Saksamaa 5. Vikerforelli nõuded kasvatamistingimustele, tootmise tsükkel ja selle kestus Vikerforelli nõuded vee kvaliteedile: optimaalne temp. - 15-180 , taluvuse piirid 0.5-230, paljundamiseks vajalik ligikaudu 100, optimaalne hapnikusisaldus - 9-10, taluvuse alampiir 7, letaalne 2 mg/l. Sobib nii allika, jõe kui merevesi. ****Marja lüpsmine ja viljastamine,või silmtäpp-marja ostmine, marja ikubeerimine, vastsete kasvatamine. * Kogu tootmistsükkel kestab kolm suve. (kasvuperiood umbes pool aastat (aprillist oktoobrini) *Tsükli vältel kalad sorteeritakse vastavalt juurdekasvule * Sumbakasvanduses asustatakse kevadel 500-700 g, mis müüakse sügisel kaubakalana 6. Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid)
Päritolu California piirkonnast 1870 aastast. Tootetüübid: portsjonforell, lõheforell, kalamari. Aastatoodang Euroopas 300tuhat tonni, maailmas kokku 600 tuhat tonni. Forellikasvatajad: Norra, Soome, Prantsusmaa, Taani, Itaalia, USA, Saksamaa, Hispaania, Tšiili. 5. Vikerforelli nõuded kasvatamistingimustele, tootmise tsükkel ja selle kestus Optimaalne vee temp 15-18C. Hapnikusisaldus 9-10 mg/l. Sobib nii allika, jõe kui merevesi. Tootmise tsükkel: marja lüpsmine ja viljastamine või silmtäpp-marja ostmine, marja inkubeerimine, vastsete kasvatamine. Kogu tootmistsükkel kestab kolm suve, kasvuperiood u pool aastat. 6. Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid) Eestis forelli ei paljundata. Kudemisajal isaste nahk tumeneb, punast värvi on rohkem, pea on suurem ja lõuad konksus. Emastel on marja küpsedes kõht ümar ja pehme, lõpuks liigub marjakogus kõhuõõnes vabalt.
gaaside jahutamiseks, jahutusseade · Jahu-jahvatatud teravili K · Kaheväljasüsteem- maaviljelussüsteem, mille puhul üks osa põldu oli vilja, teine osa kesa all. · Kahetaktiline mootor- kaks kolvikäiku kestva töötsükliga · Kõrreline- sugukond üheidulehelisi taimi, millel on kõrs · Kultivaator-maaharimistööriist · Karboraator- sisepõlemismootori osa, kus moodustub küttesegu vedelkütusest ja õhust. L · Lüpsmine-piima väljutamine looma udarast · Lehm-emane veis · Laut-koht kus peetakse loomi · Lehmik-noor emane veis · Looduslik karjamaa- harva v. lühiajaliselt üleujutuv lammirohumaa M · Mastiit-udarapõletik · Mehaanika-teadus, mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul · Mahepõllundus-ei kasutata keemilisi taimekaitsevahendeid · Muna-kana toodang
Kõik tahaksid ju rahulikku ja ilusat elu puhtas ning kaunis looduses. Maal elamise suureks eeliseks on see, et siin on värske ja puhas õhk. Veel on ka väga kaunis loodus. Siin saab võtta aja maha ja lihtsalt puhata ning lõõgastuda. Kindlasti on ka igal maal elaval inimesel omad metsarajad, kus jalutada ja oma peidupaigad, kuhu terve maailma eest peitu pugeda. Veel saab siin töid nautida. Maa peamisteks töödeks on põhiliselt loomade kasvatamine, nende toitmine , pügamine, lüpsmine. Samuti on maal palju istutamist, kastmist, rohimist ning ka riisumist. Maal kasvatavad inimesed endale ise kõike söögiks vajalikku nagu kartulit, porgandit, kapsast, peeti, kaalikat kui ka erinevaid puuvilju. Linnas on parem aga see, et kõik vajalik on käe ulatuses. Poed on lähedal, haiglad on olemas ja ka erinevad asutused , kus on pidevalt vaja käia. Kõige tähtsam on see, et abi on läheduses ka siis , kui on väga halvad ilmastikuolud
Suure miinusena tuleb siin kohal siiski märkida talupoegadele kehtestatud keeldu, mis keelas neil pikemaajalist õppimist ülikoolis. Rootslaste arusaama kohaselt ei tohtinud talupoeg olla targem, kui mõisnik. Olen arvamusel, et võlgneme suure tänu tolle aja Rootsi rahvale, sest neil oli meisse, eestlastesse, usku ja tahet, et meid õpetada ja harida. Paraku ei puudunud Rootsi ajast ka meie rahva alandamine ja „lüpsmine“, kuid sellest hoolimata kaaluvad rootslaste jõupingutused meie rahva heaolu nimel need miinuspooled üle. Marten Vaas XI klass
ning vaakumvooikust. Kollektori sisse koguneb piimavoolikutega piim. Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks(imemisakt, massaaziakt, puhkeakt). 41. Lüpsimasina ehitus ja talitlus. 42. Kannulüpsi masin ja torusselüpsiseade. 43. Lüpsiplatsid. Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. Paigalseisvad lüpsplatsid. Kalasaba tüüpi lüpsiplats. Kalasaba platsil on kombineeritud kaherealine lüpsmine koos lehmade grupiviisilise liikumisega. Lehmad paiknevad mõlemal pool lüpskäiku ja üks lüpsja suudab lüpsta suhteliselt palju lehmi. Kalasaba plats võimaldab kasutada laialdaselt automatiseerimist (väravate avanemine ja sulgemine, jõusööda automatiseeritud söötmine lüpsi ajal, nisakannude automatiseeritud eemaldamine jms). Seda tüüpi lüpsiplatsil võib kasutada ühte masinat iga sulu kohta või keskel paiknevat lüpsimasinat kahe vastamisi paikneva sulu kohta.
Määratakse ka rasvasisaldus, mille alusel toimub piima eest maksmine. Piima sordilisuse määramisel arvestatakse ka maitset ja lõhna, bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu. 39. Lüpsiseadmete klassifikatsioon-1) Kasutus alade järgi: a) asemetel lüps-lehm asub laudas kindlal asemel, kuhu viiakse lüpsiaparaat b) lüpsikojas e. platsil lüps- ettenähtud ruum laudas, kus aparaadid asuvad ja kuhu lehmad aetakse lüpsi ajaks c) väljas lüpsmine- lüpsikoht asub väljas 2) Piimakogumisviisi järgi: a) kannulüps- udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse b) torusselüps- udarast liigub piim piimatorustikku ja sealt edasi öäbi filtri piimatanki (jahutus-säilitusnõu) 40. Lüpsiseadme üldehitus ja talitlus- Kõik lüpsiseadmed töötavad vaakumi e. alarõhu toimel, mille mõõtühikuks on Pa (paskaal) . Kannulüpsi masinal ühendab vaakumtorustikku ja lüpsimasinat vaakumvoolik
................................................ 10 5. TÖÖTEHNOLOOGIATE ARVUTUSED...............................................................11 5.1. Söötmine................................................................................................ 11 5.2. Sõnnikukoristus...................................................................................... 13 5.3. Allapanulaotus........................................................................................ 14 5.4. Lüpsmine................................................................................................ 15 Farmis on kasutusel kojaslüpsseade. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 6000 kg. Lüpsiseadmeks on valitud УДА-16..........................15 Seadme tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.6.......................................15 5.5. Piima esmatöötlus.................................................................................. 16 5.6. Farmi veevarustus........
ja mullikatel. I kategooria subproduktid on maks, neerud, keel, ajud, lihalõiked, süda, diafragma, saba ja udar. II kategooria subproduktid on puhastatud vats, kiidekas, libedik, trahhea, põrn, kopsud, ajudeta ja keeleta pea, jalad, sõrgats, mokad, kõrvad, pikaalliha söögitoru ümber ja kõrisõlm. 8) Veiste lüpsiseadmete klassifikatsioon, lüpsiplatside tüübid. Kasutusalade järgi a) asemetel lüpsmiseks – lehm asub laudas kindlal asemel, kuhu viiakse lüpsiaparaat ja toimub lüpsmine. b) lüpsikojas ehk platsil lüpsmiseks – lüpsmiseks ettenähtud ruum või ala laudas, kus asuvad lüpsiaparaadid ja kuhu lehmad aetakse vaid lüpsiajaks. c) väljas lüpsmiseks – sama nagu eelmine, kuid selle vahega, et lüpsikoht asub väljas (karjamaal või spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas). Piimakogumisviisi järgi a) kannulüps (ehk ämbrisselüps) – udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse (lüpsikannu) ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse.
udar. II kategooria subproduktid on puhastatud vats, kiidekas, libedik, trahhea, põrn, kopsud, ajudeta ja keeleta pea, jalad, sõrgats, mokad, kõrvad, pikaalliha söögitoru ümber ja kõrisõlm. 7 Veiste lüpsiseadmete klassifikatsioon, lüpsiplatside tüübid. Kasutusalade järgi: a) asemetel lüpsmiseks – lehm asub laudas kindlal asemel, kuhu viiakse lüpsiaparaat ja toimub lüpsmine. b) lüpsikojas ehk platsil lüpsmiseks – lüpsmiseks ettenähtud ruum või ala laudas, kus asuvad lüpsiaparaadid ja kuhu lehmad aetakse vaid lüpsiajaks. c) väljas lüpsmiseks – sama nagu eelmine, kuid lüpsikoht asub väljas (karjamaal või spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas). Piimakogumisviisi järgi: a) kannulüps (ehk ämbrisselüps) – udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse (lüpsikannu) ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse.
uppunud. Mari nimel oleks Juss kõike teinud. Juss ei peljanud ühtki tööd, tema käes lendasid ühtviisi nii rasked meestetööd kui ka tavaliselt naistele jäävad ülesanded, kui seda vaja oli. Kui nooremana tundis ta sellest pisut alandust, kui pidi rohtu kitkuma ja lapsi kiigutama, siis hilisemas elus, kui Mari pärast Krõõda surma aina tihedamini Eesperes perenaisena talitas, jäi Jussi hooleks nende lehma lüpsmine. Ega sellinegi asjade kulg Jussile rõõmu valmistanud, kuid töö tahtis tegemist. Kogu Jussi elu saatis armastus Mari vastu ning see koos alandustundega tema naist endale perenaiseks himustava Andrese vastu oligi põhjus, mis muidu rahuliku ja leebe loomuga Jussi peremehe pussitamiseni ja hiljem endalt elu võtmiseni viis. Veel ühed tegelased, kelleta Vargamäe poleks olnud Vargamäe, olid sauna Madis ja tema naine. Madis oli tõsine töömees, kes alati vajadusel peresse appi tuli
veetihe rajatis. Seinad ehitatakse monoliitsest raudbetoonist või tehases valmistatud betoonelementidest. Kuna hoidla asub süvendis, tuleb loomade ja inimeste ohutuse tagamiseks ehitada vähemalt 1,2 m kõrgune kaitsepiire. Laguun-tüüpi hoidla võib ehitada ka PVC-kilest või kummimaterjalist (butüülist). Selliste hoidlate eeliseks on odavus, ehitamise lihtsus ja kiirus. Puuduseks aga materjali purunemisohtlikus hoiustatava vedelsõnniku homogeniseerimisel ja väljapumpamisel. 10. Lüpsmine (platsillüps, kannulüps, torusselüps, lüpsirobot). Platsillüps . Lüpsiplatsil lüpsmist kasutatakse eelkõige lehmade lõastamata pidamise korral. Sisuliselt on tegemist lühikese piimatorustikuga torusselüpsiseadmega. Lüpsja töökoht on kanalis, mis asub lehmade asemetest ligikaudu 0,8...1,0 m võrra madalamal. See loob lüpsjale võimaluse töötada sirge seljaga. Üldjuhul on kanal lauda põrandast madalamal, lehmade asemeid on võimalik tõsta kõrgemale.
Suured kulutused tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentiinas ning Lõuna-Aafrikas. · Istandus suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ning tegeleb nende esmase töötlemisega. Vajab odavat tööjõudu. Nt. kohvi, suhkruroog, puuvili, tee jne. Levinud enamasti arengumaades. · Loomavabrik kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada. Levinud Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Majanduslike tegurite mõju põllumajandusele · Kapitali olemasolu (hooned, masinad, väetised, seemned, tõuloomad) · Tööjõud (hulk ja kvaliteet) · Turg toodangule · Valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika, laenude võmalus, soodustused) Toiduprobleemide tekkepõhjused · Vaesus või ebavõrdne juurdepääs toidule · Suur rahvaarv · Maapuudus · Halvad loodusolud
Samas Mari sai lõpuks aru, et ka temal on mingi väärtus (kui kosilased tulid, saatis Mari nad minema, kuna ta sai aru, et kosilased on ainult rahaahned ning omakasupüüdlikud) ning lõpuks otsustas ta koos lastega linna ära kolida, jättes maha Kremeri (armukese). Mari tahtis eelkõige sõltumatu olla. 5. Teose miljöö On aru saada, et tegevus toimub aastatel umbes 18901920 kuna inimesed elasid veel taludes. Põhitööks oligi talupidamine lüpsmine, viljategemine jne. Inimesed käisid riides, nagu sellele ajale kohane (Mari kandis pastlaid), Ulrich von Kremer kandis sellist kuube ning pintsakut nagu Saksale tollel ajal kohane. Loodust oli kirjeldatud ilusa ja viljakana. Inimeste omavaheline suhtlus sõltus väga palju nende positsioonist. Selgesti on aru saada, et tegevus toimus just nendel aastatel, kuna tänapäeval on igalühel
kakaopuu, banaanide jms peamiselt ekspordiks kasvatamise ja esmase töötlemisega. Rantzo suur loomakasvatusmajand, kus loomi( eelkõige lihaveised, lambad) söödetakse aasta ringi looduslikel karjamaadel.Ekstensiivne teraviljatalu väga suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu, esinevad kuiva kliimaga piirkondades(rohtlad). Loomavabrik kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada. Levinud PõhjaAmeerikas ja Jaapanis.
kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. 196 C. Loomulik paaritus jaguneb käestpaarituseks ja vabapaarituseks. Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 ). Tiinuse pikkus sõltub ka vasika sugupoolest. Kaksikute sünni korral on tiinus enamasti lühem. Piimatoodang hakkab vähenema tiinuse teisel poolel. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine lehm jäetakse kinni. Seda nim.kinnisperioodiks. Sel perioodil kogub lehm kehasse varuaineid, mis kindlustavad suure toodangu järgmisel lüpsiperioodil ehk laktatsioonil. 17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine - Mõni päev enne sünnitust lõtvuvad vaagnasidemed ja vaagnale mõlemale poole sabajuurt tekivad lohud. Paar nädalat enne sünnitust suureneb udar. Udar tursub ja sinna tekib piim. Enne sünnitust lehm rahutu. Heidab maha, tõuseb püsti, tammub jalalt-jalale
*intensiivne põllumajandus - saaki suurendatakse sordiaretuse, tõuaretuse ja tehnika kaudu *ekstensiivne teraviljatalu - levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades *rantso väga suur loomakasvatusmajand, kus lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel ning kogu toodang läheb müügiks *loomavabrik - kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada. *(uus-)istandus - kasutatakse masinaid *territoriaalveed rannikuriigile kuuluv rannikumere riba laiusega kuni 12 meremiili, kuulub riigi territooriumi hulka *majandusveed rannikuriigile kuuluv mereala *kalapüügiõiguse müümine - Kalapüügiõiguse müümine toimub kui rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et teine riik saaks püüda selle riigi majanduslikest vetest. Seda teevad riigid, kes ei vaja oma majandusvööndi
hundisilmade torkimist. Piimanõidus Jüripäeva varahommikul käisid perenaised piima nõidumas. Seda tuli teha enne päikesetõusu ja salaja. Toiming, mida nähti pealt, võis pöörduda pere kahjuks, ka võis pealtnägija seda muuta soovimatus suunas. Piima on loitsitud kõrgemalt kohalt või puu otsast, soovides endale naaberkülade või teiste talude piimaõnne. Üks arhailisi piimanõidusi oli kadapõõsaste või aia jäljendav lüpsmine sellest pidi tulema lehmadele palju rammusat piima. Põllutööde alustamine toimus sümboolselt, peamine oli viia põllule esimene sõnnikukoorem, künda esimene vagu, vaadata üle oras. Kui seda polnud muidugi juba mõnel varasemal pühal tehtud. Valmistati ette kapsamaa. Üldiselt pühade ajal tööd ei tehtud. Linnulaastude toomine Jüripäeval on mõnel pool toodud sülega laaste tuppa, et leida suvel palju linnupesi.
ta = , (5.9) ja kus z loomade arv; at allapanu tarve ühe looma kohta kg; ja masina jõudlus allapanu jaotamisel kg/s. 351 3,0 ta = = 702 s. 1,5 Allapanu laotamiseks kulub 12 minutit. 5.4. Lüpsmine Farmis on kasutusel kojaslüpsseade. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 3000 kg. Lüpsiseadmeks on valitud -16. Seadme tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.6. Tabel 5.6. Torusselüpsiseadme -16 tehnilised andmed [2, lk. 286] Tüüp Kalasaba Lehmakohtade arv 2x8 Tarbimisvõimsus 11,3
vahetada. 11. Talupoja töö. Talupoja elu kulges põllutööde rütmis. Kevadel, suvel ja sügisel olid käed-jalad tööd täis. Talvel oli aga rahulikum. Tuli künda, vilja külvata, heina niita, vilja koristada, reht peksta, metsa langetada, loomi karjatada. Talvel tegeleti käsitööga: punuti korve, valmistati ja parandati tööriistu. Talus pidi iga pereliige töötama. Naise kohustused olid söögitegemine, rõivaste valmistamine, loomade toitmine, lehmade lüpsmine, lammaste pügamine, koristamine jms, lisaks oli vaja laste eest hoolitseda. Raha talupojal nappis, seega osteti vaid hädavajalikke asju nagu soola ja rauda. 12. Talupoja elukeskkond. Talupoegade elujärg oli keskajal üsna vilets. Rasked tööd ei võimaldanud elujärge parandada. Talupoja igapäevased riided olid kootud linasest või villasest ning ise õmmeldud. Elati viletsa õlekatusega puumajas. Majadel ei olnud ei aknaid ega korstnaid. Sisustus oli samuti ise tehtud.
puudelõhkumine, samuti pesupesemine see meelitaks pikset ligi. Piimanõidus Jüripäeva varahommikul käisid perenaised piima nõidumas. Seda tuli teha enne päikesetõusu ja salaja. Toiming, mida nähti pealt, võis pöörduda pere kahjuks, ka võis pealtnägija seda muuta soovimatus suunas. Piima on loitsitud kõrgemalt kohalt või puu otsast, soovides endale naaberkülade või teiste talude piimaõnne. Üks arhailisi piimanõidusi oli kadapõõsaste või aia jäljendav lüpsmine sellest pidi tulema lehmadele palju rammusat piima. Põllutööde alustamine Üldiselt pühade ajal tööd ei tehtud, kuid kui esimene vagu polnud küntud ning esimene sönnikukoorem põllule viidud, siis tehti seda just jüripäeval. Samuti valmistati ette kapsamaa. Jüripäev toidud Sel päeval söödi peamiselt sealiha. Söödi seapead, odrakruupi, hernestega keedetud seapead. Jürituli 19
töötlemis või turustamisetapil toimuva mistahes tegevusega. Enesekontroll- käitleja poolne toidu ja selle nõuete kohasuse kontroll. Enesekontrolliplaan- Toidu ja käitlemise nõuete kohasuse tagamiseks rakendavadete abinõude kirjeldus. Enesekontrolli süsteem- enesekontroll koos enesekontrolliplaaniga moodustabki enesekontrolli süsteemi. Esmatootmine - on esmatoodete tootmine, pidamine või kasvatamine, kaasa arvatud saagikoristus, lüpsmine ja põllumajandus loomade kasvatamine enne tapmist. Esmatootmine on ka jahipidamine, kalapüük ja loodussaaduste kogumine. Esmatooted- on esmatootmise tooted, sh põllundus, loomakasvatus, jahindus ja kalandustooted. Töötlemine- mis tahes algset toodet oluliselt muutev tegevus, sh kuumutamine, suitsutamine, laagerdamine, kuivatamine, marineerimine, ekstraheerimine, pressimine või nende protsesside kombinatsioon.
Intensiivne põllumajandus-saaki suurendatakse sordiaretuse, tõuaretuse ja tehnika kaudu Ekstensiivne teraviljatalu-levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades rantso väga suur loomakasvatusmajand, kus lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel ning kogu toodang läheb müügiks loomavabrik - kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada. *(uus-)istandus - kasutatakse masinaid *territoriaalveed rannikuriigile kuuluv rannikumere riba laiusega kuni 12 meremiili, kuulub riigi territooriumi hulka majandusveed - rannikuriigilekuuluv mereala *kalapüügiõiguse müümine - Kalapüügiõiguse müümine toimub kui rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et teine riik saaks püüda selle riigi majanduslikest vetest. Seda teevad riigid, kes ei vaja oma majandusvööndi kalu, saades õiguse
Õige Veisetõugude klassifikatsioon jõudluse alusel! Piima-, liha- ja kahesuunalise jõuga tõud Millisel temperatuuril säilitatakse spermat? -196 Miks peab vasikas saama ternespiima võimalikult ruttu peale sündi? Ternespiim annab vasikale passiivse immuunsuse nakkushaiguste vastu; ternespiimas olevad valgud sisaldavad antikehi, mis vastsündinud vasika verest puuduvad. Antikehade arvukus väheneb kiirelt. Mis on kinnisperiood? 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine, et tagada lehma tervis ning piimajõudlus järgmisel perioodil. Veiste rümba mass on lihaskehamass koos sisemise rasvaga? Jah Piima väljumist udarast võimaldab hormoon? Oksütotsiin Lühikeste lehmaasemete pikkus? 150-170cm Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus5,2%) kinnijäämiseni 12.11. Lämmastikuvabad ekstraktiivained on () seeduvad süsivesikud. Kergesti
Somaatiliste rakkude arv piimas suureneb udarapõletiku ehk mastiidi korral. Piima sordilisus: Sõltuvalt piima füüsikalis- keemilistest ja mikrobioloogilistest omadustest jaotatakse vastuvõetav toorpiim sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. 18. Veiste lüpsiseadmete klassifikatsioon, lüpsiplatside tüübid Lüpsiseadmed liigitatakse: 1. kasutusalade järgi a) asemetel lüpsmiseks lehm asub laudas kindlal asemel, kuhu viiakse lüpsiaparaat ja toimub lüpsmine b) lüpsikojas ehk platsil lüpsmiseks lüpsmiseks ettenähtud ruum või ala laudas, kus asuvad lüpsiaparaadid ja kuhu lehmad aetakse vaid lüpsiajaks. c) väljas lüpsmiseks sama nagu eelmine, kuid selle vahega, et lüpsikoht asub väljas (karjamaal või spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas). 2. piimakogumisviisi järgi. a) kannulüps (ehk ämbrisselüps) : udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse (lüpsikannu) ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse.
TIINUS Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 päeva,tõuti erinev EHF- 280,EPK ja EK 282 päeva. Tiinuse pikkus sõltub ka vasika sugupoolest. pullvasikas, kestab tiinus mõnevõrra kauem kui lehmvasika sünni korral. Kaksikute sünni korral on tiinus enamasti lühem. Kuid see ei ole 100%-liselt alati nii.. Piimatoodang hakkab vähenema tiinuse teisel poolel. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine lehm jäetakse kinni. Seda nim.kinnisperioodiks. Sel perioodil kogub lehm kehasse varuaineid, mis kindlustavad suure toodangu järgmisel lüpsiperioodil ehk laktatsioonil. 11. SÜNNITUS JA VASTSÜNDINU HOOLDAMINE. . Mõni päev enne sünnitust lõtvuvad vaagnasidemed ja vaagnale mõlemale poole sabajuurt tekivad lohud. Paar nädalat enne sünnitust suureneb udar. Udar tursub ja sinna tekib piim. Enne sünnitust lehm rahutu. Heidab maha, tõuseb püsti, tammub jalalt-jalale
Protsjonforell: Prantsusmaa,Taani,USA Vikerforelli nõuded kasvatamistingimustele, tootmise tsükkel ja selle kestus Nõuded:optim.temperatuur:15-18,hapnikusisaldus 9-10 Tootmis tsükkel:Eestis kasvatatakse suure forelli turukala saamiseks kulub harilikult täistsüklis 3 suve.Portsionforell läheb müüki 13-15 kuuselt. Sumbakasvanduses asustatakse kevadel 500-700 g, mis müüakse sügisel kaubakalana. Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid) Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 -8000 marjatera.Sugulist küpsemkist mõjutavad pärilikkus,valgusreziim, temperatuur, toitumine.Suhteline viljakus=marjateri 1 kg kehakaalu kohta. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist. Koorumisjärgne areng jaguneb eelvastse- (rebukott on imendumata) ja vastse- (vabalt ujuv, välja kujunemata uimede ja soomusteta kala) perioodiks
Protsjonforell: Prantsusmaa,Taani,USA 5. Vikerforelli nõuded kasvatamistingimustele, tootmise tsükkel ja selle kestus Nõuded:optim.temperatuur:15-18,hapnikusisaldus 9-10 Tootmis tsükkel:Eestis kasvatatakse suure forelli turukala saamiseks kulub harilikult täistsüklis 3 suve.Portsionforell läheb müüki 13-15 kuuselt. Sumbakasvanduses asustatakse kevadel 500-700 g, mis müüakse sügisel kaubakalana. 6. Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid) Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 -8000 marjatera.Sugulist küpsemkist mõjutavad pärilikkus,valgusreziim, temperatuur, toitumine.Suhteline viljakus=marjateri 1 kg kehakaalu kohta. 7. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist. Koorumisjärgne areng jaguneb eelvastse- (rebukott on imendumata) ja vastse- (vabalt ujuv, välja kujunemata uimede ja soomusteta kala) perioodiks
vanemad lapsed hoidsid nooremaid, kõik teadsid vanemate nõudmisi ja vastuhakku oli vähe, sõnakuulmatuse eest olid karistused. Minu vanemad kasvatasid mind ja mu venda-õdesid nii hästi kui halvasti nad seda ise vaid oskasid ja õigeks pidasid. Minuga arvestati, mul oli palju õigusi, vabadusi, aga samas hulganisti kohustusi, mida pidin täitma. Minu tööks oli sööta koeri, rohida peenraid, hoida korras toad. Aitasime ka heinateol ning ka lehma lüpsmine pole mulle võõras. Sain ka karistada kui tegin pahandusi, kuid mitte kunagi füüsiliselt. Mäletan ühte seika, kui me taas oma vanema õega olime ema välja vihastanud ja ta meile kummagile vitsa näppu andis ning õue saatis, et me üksteist ise karistaks, kuid me ei suutnud muud kui vaid naerda. Kasvatuses omab suurt tähtsust ,,oma mina" voolimine. Kui inimene pürgib oma eesmärkide nimel, peab ta seda tegema sellisel tasemel, et ta ei unustaks oma lähedasi inimesi, et ta ei
Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. Kinnisperiood on ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Kinnisperioodi kui puhkeperioodi, mis on vajalik kogu organismi ettevalmistamiseks uueks lüpsiperioodiks. Lehma kinnijätmisel vähendatakse piima teket soodustavate söötade hulka, vähendatakse joogivee koguseid ja hakatakse lüpsma üks kord päevas. Seejärel hakatakse lüpsma ebaregulaarselt vastavalt piima kogusele udaras. Selline ebaregulaarne lüpsmine mõjub lehmale stressorina ja vähendab piima teket udaras. Lehma võib kinni jätta, kui päevane piimatoodang on 3-5 kg. Seejärel tuleb lehma jälgida, et ei tekiks udarapõletikku ehk mastiiti. Kinnijätmisperiood kestab kuni 10 päeva. Tänapäeval nii lehmi kinni ei jäeta.Lüpsku või 30 kg-pannakse rohud nisadesse ja kõik.Muutub ratsioon,vähendatakse jõusööda kogust,või ei anta üldse. Keegi vee kogust ei vähenda
Indutseeritud paljundamine *Algab sugukalade väljapüügiga tiikidest, sorteerimise ja kontrolliga haudemajas. Kaks põhimõttelist erinevust forellikasvatusest *Hüpofüüsi suspensiooni süstimine kudemise ajastamiseks ja kvaliteedi kindlustamiseks. Hüpofüüs võetakse järvedest püütud suurtelt latikatelt, see nääre sisaldab suguhormoone, mis stimuleerivad ja sünkroniseerivad suguproduktide küpsemist. *Marja ja niisa lüpsmine, viljastamine koos marja kleepuvuse eemaldamisega (vee asemel lisatakse piima või soola ja karbamiidi lahust ning marja töödeldakse pärast tanniiniga). Paljundamine Sugukalad. Karpkala on väga viljakas - Eesti rekord on 1,45 miljonit marjatera emaskalalt, tavaliselt saadakse 50 - 180 tuh. marjatera emaskala kaalu 1 kg kohta, keskmiselt 450 tuh. marjatera emaskalalt. Marjaterad on väikesed - kaal 1-1.5 mg, läbimõõt 1.5 mm. Kalakasvandusele vajalik sugukalade arv on seetõttu väike
KUDEMISMATID 88 Indutseeritud paljundamine Algab sugukalade väljapüügiga tiikidest, sorteerimise ja kontrolliga haudemajas. Kaks põhimõttelist erinevust forellikasvatusest Hüpofüüsi suspensiooni süstimine kudemise ajastamiseks ja kvaliteedi kindlustamiseks. Hüpofüüs võetakse järvedest püütud suurtelt latikatelt, see nääre sisaldab suguhormoone, mis stimuleerivad ja sünkroniseerivad suguproduktide küpsemist. Marja ja niisa lüpsmine, viljastamine koos marja kleepuvuse eemaldamisega (vee asemel lisatakse piima või soola ja karbamiidi lahust ning marja töödeldakse pärast tanniiniga). 89 90 Paljundamine • Karpkala on väga viljakas - Eesti rekord on 1,45 miljonit marjatera emaskalalt, tavaliselt saadakse 50 - 180 tuh. marjatera emaskala kaalu 1 kg kohta, keskmiselt 450 tuh. marjatera emaskalalt. Marjaterad on väikesed - kaal 1-1
Pulsaator muudab alalisvaakumi vahelduvvaakumiks. Lüpsimasina ehitus ja talitlus: neli nisakannu, kollektor, pkk piimavooli ja pikk vaakumvoolik ning pulsaator. Talitus: imemistakt, massaastakt,puhketakt. Kannulüpsi masin: kahekambriline:nisaalune kamber ja vahekamber. Lüpsiplatsid:kalasaba,koridorplats,polügoon,kolmnurk,lalasaba-karussell,radiaalkarussell, Lehmade lüpsmine: kindel kellaaeg, kord ja puhtus laudas, tõusööta anda enne lüpsi, teravalõhnalisi sööta ei tohi anda,vältida võõraste isikute ja koerte viibimist laudas, ette valmistada lüpsiinventaar, lüpsitehnika töökorras.Pesta udar, kuivatada ja teha eellüps.Järellüps. Lüpsiinventari pesemine: eemald piimajäägid 30-40C veega, see järel pesta pesemislahusega,loputatakse, desinfitseeritaks 90C veega. Vähemalt kord nädalas tuleb voolikud ja kollektor
VEISEKASVATUSE SÖÖTMISE OSA KONSPEKT Piima saamiseks tuleb läbi käia neli sammu: söömine/söötmine, seede, toitainete imendumine ja lüpsmine. Põhisöötadeks on silo, hein ja teraviljad. Koreosöötadeks on hein ja põhk. Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima-, lihatoodang) ja piima- ning veiseliha tootmise tasuvus. Oluline on põhisööda keemiline koostis ja kvaliteet. Silosööt koosneb 35% kuivainest, 12-20% proteiinist, 25% toorkiust, 3-4% toorrasvast ning 9-10% metaboliseeruvast energiast. Lehm hakkab lüpsma peale vasika sündi. Ternespiim annab antikehasid, mis tagab immuunsuse.
Eesti talupojakultuuris oli naiste elu enam reeglistatud kui meeste oma ning naiste keha ja seksuaalsust märgistasid karmimad tabud ja reeglid kui meeste omi. Sugude vahelisest tööjaotusest „Õigete“ meeste ja naiste jaotamine käis ka tööde valdamise ja tegemise käigus. See toimis kui kinnitus „õige“ mehele ja naisele. Meeste tööd: külvamine, jaht, kalapüük jne. Naiste tööd: laste eest hoolitsemine, lehma lüpsmine, koristamine, pesupesemine jne. Arvatakse, et juhul kui peaksid mehed ja naised kohad vahetama, saaksid naised meeste töödega hakkama, aga mehed ei saaks naiste töödega hakkama. Kuid naise töö arvati olema „nähtamatu“ ja ebaoluline ning liigselt kerge töö ja ajaraiskamine. Normist erinev mehelikkus ja naiselikkus? Eesti agraarkultuuris leiduva homoseksuaalse või muu heteroseksuaalsuse normist
populatsioon, kes on hästi kohanenud Eesti looduslike tingimustega. Peetakse enamasti sarvedega piimakitsi. Eesti kitsed on enamasti sarvedega, värvuselt valged, hallid või pruunid, kuid leidub ka kirjusid ja musti kitsi. Kitsekasvatus tase on Eestis küllalt väike. (Piirsalu, P.) Senini on Eestis põhiliselt tegeletud üksikute kitsede pidamise ja kitsekasvatust on vähesel määral. Enamasti on kitse kui hobiloom. Kitsedest peetakse elanike kodumajapidamistes üksikute isenditena. Lüpsmine toimub käsitsi ja saadud toorpiima kasutatakse põhiliselt peresiseseks tarbimiseks joogipiimana. Juustu valmistamise oskused kitsepiimast on tagasihoidlikud või puuduvad üldse, mis on olnud üheks piduriks suuremate farmide tekkimisele, sest kitsede toorpiima kokkuostuga ei ole ükski piimatöötlemisettevõte tegelenud. Seepärast on 5
Lehm tuleks kunstlikult seemendada 10-12h peale innatunnuste ilmnemist. KUI lehm pole veel tiine, siis u. 21 päeva pärast ind kordub. Poegimine LEHM TULEKS PÄRAST POEGIMIST 3 KUU JOOKSUL UUESTI TIINESTADA!!! *Aherlehm-lehm, kes pole 3 kuud pärast poegimist uuesti tiineks jäänud. *Enne poegimist hakkab udar suurenema (udar võib paiste minna). Vaagnasidemed hakkavad lõtvuma. Oksütotsiini mõjul hakkab piim enne poegimist tilkuma. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine – lehm jäetakse kinni. Seda nimetatakse kinnisperioodiks. Sel perioodil kogub lehm kehasse varuaineid, mis kindlustavad suure toodangu järgmisel lüpsiperioodil ehk laktatsioonil. *Kaksikute puhul on tiinus 2 nädalat lühem. Erisooliste kaksikute sünni korral on lehmvasikas enamasti sigimatu. Kui tiinus on pikk, siis sünnib arvatavasti pullvasikas. *95% vasikatest sünnib pea ees, 5% tagajalad ees (vajab kindlasti inimestepoolset abi)!
heakvaliteedilist tulekivi. Laialdaselt levis ka merevaik. Kammkeraamika ajal tundsid inimesed juba vaske. Kammkeraamika kultuurides saavutas püügimajandus ajaloos kõrgeima arengutaseme. Jahiloomastik muutus mitmekesisemaks, peamised saakloomad põder, ürgveis, kobras, metssiga. Vibu osatähtsus jahirelvana suurenes. Ajapikku kujunes korilusest maaharimine. Karjakasvatusele kui majandusharule pani aluse kitsede ja lammaste kodustamine. Liha vill lüpsmine. Oluliseks sai saagi säilitamine, mitte enam jagamine. Külad koosnesid 2-4 elamust. Kindlasti oli kogukondadel omad pealikud. NÖÖRKERAAMIKA KULTUURID Nöörkeraamika kultuur ehk sõjakirveste kultuurid. Põhilisteks koduloomadeks: lammas, kits, siga, veis. Hakati kasvatama nisu, otra ja kaera. Enam ei olnud tähtis elada suurte veekogude läheduses. Üksikpereline asustusviis, enam ei elatud küladena, vaid hajataludes.
Torusselüpsiseadmel ei kogune piim lüpsiämbrisse, vaid klaasist või metallist piimatorustikku ja sealt piimatanki. 43. Lüpsiplatsid. Lüpsiplatsidel võib kasutada ühte lüpsimasinat iga lehma kohta. Lüpsiplatsi valikul tuleb arvestada lüpsiaja pikkusega. Peamisi eesmärke lüpsplatside kujundamisel on suurendada piimatootmise efektiivsust käsitsitöö vähendamise teel. Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. 44. Lehmade lüpsmine. Lehmi tuleb lüpsta iga päev kindlatel kellaaegadel. Laudas peab olema kord ja puhtus. Teravalõhnalisi sööti nagu silo ei tohi sööta vahetult enne lüpsi. Lüpsiks ettevalmistust ei tohi olla kauem kui 1 minut, sest juba lehma juurde minemisel tekib sõõrdumine. Lüpsi ajal jälgitakse piimavoolu udarast 45. Lüpsiinventari pesemine. Mõjutab suurel määral piimakvaliteedi. 30-40 kraadise veega. Selleks kastetakse
Kuna erinevate loodete vereringe muutub 28 VEISEKASVATUS ühtseks, siis võivad nad hormonaalsel teel hakata üksteist mõjutama. Isasloote suguhormoonide produktsioon algab varem ning need lähevad emasloote verre ja põhjustavad selle sigimatust. Tiinel lehmal toimuvad suured muutused organismis. Piimatoodang hakkab vähenema tiinuse teisel poolel. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine lehm jäetakse kinni. Seda nimetatakse kinnisperioodiks. Sel perioodil kogub lehm kehasse varuaineid, mis kindlustavad suure toodangu järgmisel lüpsiperioodil ehk laktatsioonil. Märgatavalt suureneb kõht ja tiinus on väliselt diagnoositav. Tiinuse lõpul on väliselt märgatav loote liigutused. Mõni päev enne sünnitust lõtvuvad vaagnasidemed ja vaagnale mõlemale poole sabajuurt tekivad lohud. Paar nädalat enne sünnitust suureneb udar. Udar tursub ja sinna tekib piim. 3.6.4
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa kokkuvõte Vastused arvatavatele küsimustele: 1)Eespere= (Vargamäe) Andres Paas= Mäe= Väljamäe Krõõt tuli kohast, kus olid põld, mets ja laas. 2)Tagapere= Pearu Murakas= Oru Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe. 3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres Pearu naise lapsed= poeg Joosep, poeg Karla, tütar Riia, poeg Jüri Mari lapsed= Jussilt poeg Juku(suri ära) ja tütar Kata(suri ära), Andreselt poeg Indrek, poeg Ants, tütar Liine, tütar Tiiu, tütar Kadri. Liisi laps= poeg Joosep A. H
tõstab mässu ning otsib abi Olovernese palge ees. Linnas valitseb nälg. Kaevud on vaenlaste käes ning kui neid ei vabastata sureb linn vaid paari päevaga nälja ning janu kätte. Juudit saadab Susanna rabit ning vanemaid kutsuma. (Enne kui Juudit jõuab eestoast lahkuda, astub sisse lapsega naine.) Naine palub Juuditilt ühtainsat tilka vett oma lapse jaoks, kes on peaaegu surnud. Juudit käib välja uskumatuid ideid (silmavesi, enda lüpsmine). Naine ähvardab terve Petuulia ära needa, ent jääb siiski ilma veeta. (Pöördub minema, uksel tuleb talle vastu tudisev vanake väikese poisiga käekõrval.) Siimeon teatab ärritunule, et turul müüakse vett ning naine lahkub rutates. Siimeon otsib poisile abi ja armu, ent Juudit peab melanhoolselt vanale tuttavale keelduma. Siimeon palb edasi ning laskub lausa põlvili armu paluma. Juudit tõstab vanamehe ja poisi jalule tagasi. Juuditi arvates on
eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toit koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõistetoit hõlmab vett. § 3. (1) esmatootminekäesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 17 sätestatud tegevus. esmatoode- esmatoodete tootmine, pidamine või kasvatamine, kaasa arvatud saagikoristus, lüpsmine ja põllumajandusloomade kasvatamine enne tapmist. Esmatoode hõlmab ka jahipidamist ja kalapüüki ning loodussaaduste kogumist. § 6. Toidu käitlemine (1) käitleja käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 3 sätestatud isik. (2) toidu käitlemine (edaspidi käitlemine) käesoleva seaduse tähenduses on tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 16 sätestatud toidu
Laudas mahakallamine soodustab bakterite levikut ning udarapõletike teket. Pärast eellüpsi desinfitseeritakse nisaotsad ja pannakse alla lüpsimasin. Ettevalmistuse algusest lüpsimasina allapanekuni võib kuluda aega 1-2 minutit. Oksüdotsiini mõju kestab ~ 5 minutit. Kui pärast seda jääb piima udarasse ja lehma hakatakse uuesti sõõrutama, hakkab lehm üha rohkem jätma piima udarasse - ootab uut sõõrutamist. Sellega rikutakse lehm ära. Lüpsmine Käsitsi ... lüpstakse kergelt pigistades. Surutakse kokku udara ja nisatsistern. Venituslüpsi ei soovitata, sest arvatakse, et see vigastab udara näärmekude. ErinevateLoomadeLypsminek2silyps.gif Lüpsimasin ... tuleb enne lüpsi korrastada ja üle kontrollida. Alla panemisel ei tohi lasta õhku lüpsimasinasse. Kui masin susiseb, siis imetakse koos õhuga piima hulka laudatolmu ja baktereid, mis kiiresti piimas paljunevad. Kõigepealt asetatakse nisakannud
musti kitsi. Piimajõudluse kohta objektiivsed andmed puuduvad, sest kitsede osas ei ole Eestis jõudluskontrolli peetud. Senine kitsekasvatuse tase on Eestis küllalt tagasihoidlik. Võib öelda, et senini on Eestis tegeldud enam üksikute kitsede pidamise kui kitsekasvatuse arendamisega. Sageli on kitsede pidamise eesmärgiks olnud kitse kui hobilooma pidamine. Enamus kitsedest peetakse elanike kodumajapidamistes üksikute isenditena. Lüpsmine toimub käsitsi ja saadud toorpiima kasutatakse põhiliselt peresiseseks tarbimiseks joogipiimana. Juustu valmistamise oskused kitsepiimast on tagasihoidlikud või puuduvad üldse, mis on olnud üheks piduriks suuremate farmide tekkimisele, sest kitsede toorpiima kokkuostuga ei ole ükski piimatöötlemisettevõte tegelenud. Seepärast on kitsepiima tarbitud farmisiseselt ning turustatud piima kogused on olnud minimaalsed.
a. Indutseeritud paljundamine haudemajas algab sugukalade sorteerimise ja kontrolliga. Kudemise ajastamiseks ja kvaliteedi kindlustamiseks on vaja karpkaladele süstida hüpofüüsi suspensiooni. Hüpofüüs võetakse järvedest püütud suurtelt latikatelt, see nääre sisaldab suguhormoone, mis stimuleerivad ja sünkroniseerivad suguproduktide küpsemist. Hüpofüüsi süstidele järgneb marja ja niisa lüpsmine, viljastamine koos marja kleepuvuse eemaldamisega (vee asemel lisatakse piima või soola ja karbamiidi lahust ning marja töödeldakse pärast tanniiniga). Karpkalade mari on õrn ja seda segatakse linnusulega. Marja inkubeeriimine toimub Weissi pudelites (tagurpidi pööratud põhjaga klaasnõud, millel pudeli suust tuleb sisse vesi, ülalt voolab välja). Marjaterad on veevoolus pidevas liikumises. Vajalik on surnud
27. Millest moodustub piima kuivaineline koostis? Piimavalgud: aminohapetest endoplasma võrgustikus. Piimsuhkru: lähteaineks on vere glükoos. Piimarasv: pikaahelalised rasvhapped pärinevad kas rasvade seedest või keha rasvkoest. Osaliselt on nende allikaks ka seede käigus verre imendunud rasvad 28. Veiste puhkelatrites pidamine Veiste puhke söötmislatrites (kombilatrites) pidamine erineb lõastatud pidamisest vaid selle poolest, et loomad on lõastamata ning lüpsmine toimub lüpsiplatsil. Kõikide asemete ning aseme ja söödalava vahel on piirded, mis üheskoos moodustavad latri. Loomad suletakse latrisse söömise või traktoriga sõnniku väljalükkamise ajaks. Muul ajal võivad loomad sõnnikukäigus vabalt ringi liikuda. Virtsa äravalgumise tagamiseks ehitatakse ase sõnnikukäigupoolse 23% kaldega. 29. Veiste lõastamata ja lõaspidamine Lõastamata pidamine
KONTROLLTÖÖ (sissejuhatus kalakasvatusse) Nimi. TRIIN ENGMANN 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. Maailmas kasvatatakse palju erinevaid liike veeorganisme. Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole. Veidi alla poole akvakultuuri toodangust tuli sisevetest. Juhtival koha...
annaabi.ee 
