ja valmik. vastne(röövik), nukk ja valmik. Maailmas on liblikaliike teada umbes Kogu maailmas on teada üle 5200 165 000, Eestis ligikaudu 2000 liiki. lepatriinuliigi, Eestis elab neid üle 50 liigi. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Lepatriinu keha on ümar ja külgvaates Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kumer.Tundlad ja jalad on lühikesed. kõige ürgsematel vormidel on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Tiivad: paar kõvu kattetiibu ja paar õhukesi lennutiibu. Mõned lepatriinud on Tiivasoomuseid on kahte tüüpi: ühevärvilised või siis vöödilised. pigmentsoomused, mille värvus tuleb mõnest värvainest, ning optilised soomused, mis Pea on lepatriinulastel väike ja on eesselja
Enesekaitse haisunäärmed metsprussakas,harilik Esindajad(2) prussakas Sihktiivalised Ühepäevikulised 39 liiki 45 liiki enamasti 3 täppsilma turbansilmad, täppsilmad hüppejalgadeks muundunud tugevad tagajalad haukamissuised hüppejalgadeks muutunud pikad lühikesed, 2 paari tugevad tagajalad. pikad jalad kaks paari kolmnurksed tiivad, enamasti kaks paari vaegmoone täismoone puudub puudub röövtoidulised ja taimtoidulised röövtoidulised eneseköndistus ei kaitse rohutirts ,heinaristikas jõepäevik, tuttpäevik Jalad on pikad ja
Välde an engineer. I work for an insurance company. Do you work in the sales department? I am the Assistant Sales Manager. I work in an office in the centre of town.. My office is on the iseloomustab ainult rõhulisi silpe. Eesti keele välte uurimises on veel first floor. We are in the car industry. We are working on a new product. Is business going lahendamata probleeme. Lühikesed rõhulised silbid on alati esimeses well? Where are your company's main offices? Our engineers offices are five km west of vältes. Teine välde esineb ainult pikkades rõhulistes silpides. Kolmas the city. They are in Inchon. It is about 300 km from Pusan. I would like to welcome you to välde on eriline rõhk, millega hääldatakse rõhulist pikka silpi. KPI. Pleased to meet you. How is business? How do you like NY? How long are you here
Miks valel on lühikesed jalad Vanasõna "Valel on lühikesed jalad." Peab alati paika. Kui küsida: "Miks valel on lühikesed jalad?", siis sasme vastuseks kohe teise vanasõna: "Kus tegijaid, seal nägijaid." Alati kui juhtub midagi halba sinuga või kellegi teisega ja seda varjama hakkad, pead hakkama valetama kõigile küsimustele mis sulle esitatakse ja võibolla ka on kusagil keegi kes nägi pealt või on lihtsalt teada saanud tõe, see muudab sind tagasi hoidlikumaks. "Kus sa olid?", "Mis sa tegid?", "Kellega sa olid?", "Miks sa nii hilja koju jõudsid?", "Kus sa ööbisid?", "Mis juhtus?" kõigile neile
Muinasjutt on väljamõeldud jutt, mis koosneb üldiselt loomadest, imeesemetest ja nõidumisjuttudest, mida tegelikult pole olemas. Ilusast ja õnnelikust elust ja tavaliselt lõppevad muinasjutud õnnelikult. Muinasjutt algab üldjuhul ''Elas kord...'' , ''Kuskil maal...'', ''Seitsme maa ja mere taga...'' , ''Oli kord...'' ning lõppeb lausega '' Kui nad surnud ei ole , siis elavad nad elu lõpuni õnnelikult.'' Mulle meeldib muinasjutte lugeda, kuna muinasjutud on lühikesed ja nendes on palju põnevaid ja ebareaalseid sündmusi. Muistend on teatud liiki rahvajutt , mis kirjeldab kunagi toimunud sündmust ning on seotud kindla koha,aja ja inimestega. Muistend on vabama vormiga ning on üldjuhul tõsielulisemalt võetav ja tavalisse vestlusesse sulanduv jutustus. Muistendid on erinevalt liigitatud , kuid liikide piirid ei ole selged. Muistend kuulub mitmesse alamliiki. Muistendid mulle meeldivad kuna seal on
- vanus - keskealine - eakas - vana - kasv - väike - keskmine - pikk kehaehitus - kõhn - - täidlane - paks - nägu - ovaalne - ümmargune - piklik - kahvatu - tõmmu - päevitunud - silmad - helesinised - sinised - rohelised - pruunid - hallid - ilmekad - pilus - ripsmed - tumedad - heledad - pikad - lühikesed - tihedad - värvitud - kulmud - peenikesed - laiad - nina - sirge - kongus - nöbinina - suur - kartuli - huuled - peenikesed - täidlased - paksud - juuksed - pikad - lühikesed - tumedad - heledad - sirged - lokkis - kastanipruunid - mustad - hallid - tihedad - vävitud - kiilakas () - pruunide juustega - soeng - habe - tume - hele - tihe - punakas
Kirbulised 24 liiki silmad on nõrgalt arenenud TUNDLAD JALAD Hulgalülilised tundlad kinnituvad pea esiküljele Jalad on käigujalad prussakalistel on 6 jalga pikatundlalistel on tundlalülisid üle 30 Jalad on hästi arenenud lühitundaliste tundlates ei ületa lülide arv 30 tagajalad-hüppejalad Tundlad on õige lühikesed, koosnedes kahest Jalad on ühepäevikulistel suuremast aluslülist ja peenest tundlapiust. tüüpilised jooksujalad lühikesed harjasjad tundlad Jalad on pikad ja peenikesed Täide lõuad on muundunud pisteharjasteks Jalad on tugevad ning hästi arenenud, haakejalgade tüüpi. Tundlad on 3-5 lülilised Jalad on enamasti jooksujalgade tüüpi
juures lokirull, paelaga kuklasse kinnitatud juuksed Ehted - lilledega kaunistatud laubapael, kullast ehted, - võrkpitsist juuksepael, väike kuldkroon, kõrvarõngad, sõrmused, ripatsed - kivikesed, poolvääriskivid, helmed, kuld - filigraantehnika, granuleerimistehnika 2000. a eKr Mehed Keskmine - käisid alasti - lühikesed seelikud, vöö külge kinnis, põllesid, niudevöö, kitoon - punasest ja valgest nahast poolsaapad - helmestest võrg, käevõrusid Naised - puus rõhutatud, puusapõll, volangilised seelikud, peleriin, kitoon - pihikutaoline rõivaese - küünarnukkideni varrukad: liibuvad või puhvis 1700. a eKr - teravatipuline müts - kõrged saapad ja kontsaga kingad - kolmekordselt keeratud kaelakeed
mõelnud selle üle kas koolis peaks kandma riideid mis on erilisemad ja erinevad või peaks ikkagi kõigil olema ühesugused riided näiteks koolivormid või lihtsalt ühesugused stiilis rõivad. Korrektseid ja mugavaid riideid on ka olemas aga, et neid enda lastele osta peab lapsevanema rahakott olema ka üpris priske. Samas mugavaid riideid ei pea ostma nii kalleid ja kauneid. Piisab ka mingitest dressidest aga need peaksid ikkagi kehalise kasvatuse tundidesse jääma. Veel on igasugu lühikesed riided mille kandmine õpetajatele meelepärane ei ole, näiteks lühikesed püksid. Esimesel septembril rääkis meie klassijuhataja, et uuel õppeaastal on lühikeste pükste kandmine kooliruumides mitte soovitatav. Erandiks olid kehalise kasvatuse tunnid, kus enamustel on lühikesed püksid. Minule isiklikult meeldib väga lühikeste pükstega käia. Nii ma siis esimese nädala natuke seda soovitust eirasin. Aga koolist vabal ajal käisin ma ikka ,,lühkaritega" ringi
Naiste ülerõivas Nadezda Suholet Anastassija Pavlova RR 51 Assotsiatsioon Mahukus Rikkus Elegantsus Soojus Lumeinimene Roberto Cavalli Värvigamma:must,punane,hall,must/valge kontrast Materjal:nahk,karusnahk,kudum Lühikesed jakid,bolerojakid,madala vöökohaga Trend:mahukas karusnaha krae,värvitud karusnahk Burberry Prosum Värvigamma:must,pruun,khaki,hall,sinine Poolmantlid,mantlid ja lühikesed kasukad Millitari,sõjaline stiil Trend:minimalism,kõrge tõstetud krae,kaherealine nööbirida,vöö Chanel Värvigamma:valge,must,must/valge kombinatsioon, pruun,hall Kangas:karusnahk,nahk ja tviid Trend:karusnaha kombineerimine erinevate materjalidega Karusnaha krae,mansetid,alläär Gucci Värvigamma:valge,hall,pruun,leopardi värvitoon Materjal:vill,seemisnahk,kasmiir Mantel(naiselik,elegantne,sirge või trapetsikujuline)
jalad tumedad keha tugev jalad ja tundlad saledad keha 20-25 mm Põllujooksik keha 18-24 mm kattetiivad ribide ja köbrukestega ülalt vaskja helgiga tundla 1. lüli ja tavaliselt ka jalad punased keha tugev jalad ja tundlad saledad Nõmmeliivikas kattetiivad pronksjad, valkjate tähnidega keha 12-16 mm liivastel aladel jookseb ja lendab aktiivselt Seitsetäpp-lepatriinu keha ümar, külgvaates kumer tundlad ja jalad lühikesed kattetiivad punakad, seitsme musta tähniga peamiselt taimedel pikkus 5,5-8 mm Viistäpp-lepatriinu keha ümar, külgvaates kumer tundlad ja jalad lühikesed kattetiivad punakad, viie musta tähniga pikkus 3-5 mm Kroontriinu keha ümar, külgvaates kumer tundlad ja jalad lühikesed eesselja eesosa hele kattetiivad kollased, kokku 11 suure musta laiguga pikkus 4,5-5,5 mm Ohakasikk keha piklik tundlad pikad
Inimese evolutsioon Millal elas? Milline võis olla ajumaht? Milline oli kehaehitus? Millest toitus? Oskused? Kui vähegi võimalik siis ka pilt tõenäolisest välimusest. Australopiteek Aju ruumala (380 – 450 cm^3), tal on pikad käed, lühikesed jalad, lai vaagnaluu ja suur kõht toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest Homo habilis 2,1 – 1,5 miljonit Suurem Aju 460-800 cm 3 Kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega Lamedam nägu Väiksemad hambad Oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu Homo erectus 1.9 million to 143,000 Jahipidamine Tööriistade ja tule kasutamine Suurem aju 850 –1100 cm 3 Lühemad käed Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega
Okkad tõmbuvad hilissügisel kollakaks ja kukuvad maha. Talvel on lehised raagus. Käbid on püstised, 19 cm pikad. Põhja pool on käbid väiksed (13 cm) väikeste kandelehtedega, lõunas suuremad (39 cm). Kõige suuremad käbid on kõige lõunapoolsematel liikidel (Himaalajas). Käbid on algul rohelised või punased, 58 kuud pärast tolmlemist küpsevad nad pruuniks. Umbes pooltel liikidel on kandelehesoomused pikad ja nähtavad, teistel lühikesed ja seemnesoomuste alla peitunud. Kelly Orgusaar 21.01.2010
Paula Hõbe & Sigrid Lii Treialt Kõrbe loodus Asend Enamus asuvad ribadena Piki 30 põhja-ja lõunalaiust Kliima Sademete vähesus ( alla 250mm/a) Enamasti sajab talvel Vihmahood on tavaliselt lühikesed, kuid tugevad Temperatuuride vahe öösel ja päeval on suur Suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Pinnamood Vahelduva pinnamoega Enamasti tasased madaladvõi künklikud alad Esineb ka mäestikke Maastiku kujunavad tuul ja vesi
• "Iseseisvuspäev" (1998) • "Yuppiejumal" (1999) • "Ebanormaalne" (2000) • "Läbi rahulike silmade" (2001) • "Check Out" (2001) • "Pangapettus" (2002) • "Kuidas saada isaks" (2003) • "Raha" (2002) (kahasse Rain Lõhmusega) • "Comeback" (2010) "Yuppiejumal" • Romaan on paras kompott ühest, teisest ja kolmandast – konkreetsest reaalruumist, pajatusest, argimütoloogiast, müstikast ja edevusest. "Yuppiejumalas" on tal lühikesed ja hästi lühikesed laused, mõnikord on lauses vaid üks sõna. Mõnikord on sekka ka inglis- ja saksakeelset teksti, mida ei tõlgita. Kenderi uues romaanis kirjeldatakse reklaamindusega seotud yuppie'sid. Need pidavat päris hästi teenima, aga töö ise tundub olevat ka nö koera oma (T.Liiv). Üks yuppie'dest, Mada, on püsti hädas: "Vaata, mina istun siin, tööpäev on läbi, ja vaevlen, ei, lausa piinlen
inimesel pidi olema mitu parukat. Kõige moodsamad parukad olid värvilised ja naturaalsetest juustest. 6 Muistne Rooma Meestel olid lihtsad soengud sirgetest või kergelt lokitud juustest. Meenutavad kreeka soenguid. Lühikesed juuksed, tukk, kanti habet või aeti nägu puhtaks. JUUKSURORJAD- TONSORESSID Juukseid lokiti kuumal ja külmal meetodil. Naiste soengud olid pikkadest juustest, lahuga punuti patsi ja keerati kuklale sõlm(sarnaselt kreeka sõlmele). Vesilainega soengud. Kanti tanusid, loorisid, soengutesse punuti linte, kaunistati diadeemide ja võrudega. Kanti ka parukaid (punakaskollaseid). Juukseid puuderdati, kreemitati. Töötasid orjad ja oli tööjaotus
võltsjuukseid. Hadrianene võimule tulekul said pikad juuksed ja habemed moeasjaks. Orjad pidid aga näo puhtaks ajama. Hakati käima Habemeajaja juures, kelle töövahendiks oli habemenuga. Bütsants Mehed lasid juuksed lühikeseks kärpida, tuka aga pikemaks. Samas oli ka teine variant mis jättis juuksed veidi pikemaks- juukseid kammiti pealaelt tahapoole. Kuni 9.saj lasid mehed näo siledaks raseerida. Hilem aga tulid moodi lühikesed hooldatud habemed ja vuntsid. Näidates oma pühendumist kirikule, ajasid kirikuõpetajad pealae paljaks. Keskaeg 9 sajand kanti pikki habemeid. Algselt olid levinud kausi või potijärgi kärbitud juuksed. Alates 13.saj muutusid juuksed aga pikemaks ja neid hakati lokitangidega kähardama. Juuksed kammiti enamasti tukana laubale või kahele poole lahku. 14.sajand olid moes pikad juuksed ning habe. Vuntse ja habet hakati kähardama/koolutama. Renessansiajastu
välja kujutamine. klassitsismil valguse ja õhu romantismis Kipskujude e. Oluline on kaudu t. Kujutati joonistamine. ilu ja kujutamist. Olulised tavalist, Vanade värvikirevus. Lühikesed tunnused, lihtsat elu. meistrite Tundeline erivärvilised ajaperioodi Tõetruu. Ei kopeerimine, kujutamine. pintslitõmbed, d ilustatud. tavalise elu 19.saj algus efektsed 19. Saj teine idealiseerimin kuni sama värvilised
Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalustust Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10ks aastaks avalikkuse silmist Alles 1902.a. jõudis teave Juhan Liivist ja tema loomingust taas üldsuseni. "Noor-Eesti" tärkav kirjanike põlv võttis ta omaks, hoolitses ta eest ning avaldas ta loomingut. See innustas teda uuesti aktiivsele kirjanikutööle. Liiv suri 1.dets.1913 Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Liivi luule haaravuse ja tundesügavuse alus on välismaailma muljete ergas taju ja selle esitamine enda saatustraagika kaudu. Proosa peateos on jutustus "Vari". Tema tuntumad raamatud "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956) "Rukkivihud rehe all" (1964)
puuduvad. Pea külgedel on ebasilmad, mis tajuvad niiskuse muutust ja õhu vibratsiooni. Suised asuvad peakapsli sees, mis on alaküljel rindmikust alates pikalt kinnine. Lõuad stiletjad. Rindmikulülid selgelt eristatavad. Jalad lühikesed. Eesjalgu hoiab ettesirutatult (täidavad tundlate funktsiooni); liikumiseks kasutab kaht viimast jalapaari. Keha koosneb 12-st lülist. Kolme esimese lüli alaküljel paiknevad tikkeljad jätked, esimene jätkepaar alati kahelüliline, tagumised võivad olla väiksemad. Kaheksanda tagakehalüli selgmisele küljele avaneb kleepjat nõret eritav nääre, mis täidab kaitsefunktsiooni. 11. tagakehalüli lõpule avanevad sugunäärmed; isastel paaris. Elavad pinnases; maksimum sügavus 10 cm
häbemepiirkonda ja mille tagaosa kantakse tuharate vahel. Need koosnevad kahest (või ühest) riide kolmnurgast ja neid ühendavatest paeltest. G-string ehk nöörstring, mille tagaosa kujutab endast kitsast riideriba, mis jookseb tuharate vahel vöökummini. T-string- stringid, millel pole tagumist kolmnurka, tuharate vaheline pael on ühendatud otsa vöökummipaelaga moodustades ,,T"-kuju. 4 Lühikesed aluspüksid · Lühikesed aluspüksid ehk Trussikud on ihul kantavad aluspüksid, mis ulatuvad tuharate alumise piirini või sellest pisut allapoole. · Varem olid kasutusel põhiliselt laiad, vabalt langevad trussikud, nüüd kasutatakse enamasti keha vastu hoidvaid pükse. · Lühikesed aluspüksid, mis hoiavad keha ligi, nimetatakse briifideks. · Briifid võivad erineda vöökoha kõrguse ja välisküljeõmbluse pikkuse poolest.
Innervatsiooniala on universaalne (siseelundid, süda, vere- ja lümfisooned, näärmed ja siseelundite, veresoonte ja naha silelihased. Tihe seos animaalse närvisüsteemiga. Kõrgemad tsentrid paiknevad peaaju suprasegmentaarse aparaadi osades(formatio reticularis, cerebellum, hypothalamus, thalamus, corpus striatum, cortex cerebri). Jaguneb: 1. Sümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid seljaaju torakulumbaalosas · lühikesed preganglionaarsed osad, pikad postganglionaarsed osad · innervatsiooniala ulatuslikum · kiirendab eluprotsesside kulgu, intensiivistab ainevahetust, kulutab energiat, suurendab töövõimet · erutub adrenaliini toimel 2. Parasümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid kraniosakraalosas · pikad preganglionaarsed osad, lühikesed postganglionaarsed osad
läbielatu ja tunnetu luulendamist. Tähelepanu ja tunnustus innustasidki Liivi uuesti aktiivsele kirjanikutööle. Kuid siis oli juba hilja . Ta suri 01,12,1913. Tema luule väärtuslikum osa sündis haigusaastatel. Tema loodusluule kuulub Eesti luuleklassikasse . Loodus ei ole tema luules dekoratsioon, vaid nähtus iseendas ; realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tema armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus olulisel kohal on kordus ja rütm. Luuletaja tunnetas isamasaatust läbi enda elutraagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukus ja isikupärane vaatenurk. Luuletusi : Mets kohas ; Helin ; Isamaale ; minu luule ; lauliku talveüksindus ; must lagi on meie
Paljude rahvaste arvates aitab lepatriinu ennustada. Vadja uskumuste kohaselt ei tohi lepatriinut mingil juhul tappa; triinu laskumine inimese käele tähendab suurt õnne. Täpikirjalise putuka abil on püütud ette kuulutada nii tiine ute tallede arvu, sõdade tulekut kui ka tulevase kaasa päritolu. Liike Kroontriinu Selle lepatriinu keha on ümar ja külgvaates natuke kumer. Tema tundlad ja jalad on lühikesed. Kroontriinu eesselja eesosa on hele. Tema kattetiivad on kollased. Tema pikkus on 4,5-5,5 millimeetrit. Viistäpp-lepatriinu Viistäpp-lepatriinu keha on ümar, külgvaates kumer. Tema tundlad ja jalad on lühikesed. Tema kattetiivad on punakad viie musta tähniga. Tema pikkus on 3-5 mm. Seitsetäpp-lepatriinu Seitsetäpp-lepatriinu keha on ümar ja külgvaates kumer. Tema tundlad ja tiivad on lühikesed. Lepatriinu kattetiivad on punakad ja seitsme musta tähniga
sabapikkus 1015 cm, õlakõrgus 82120 cm. kehakaal isastel 70150 kg, emastel 40100 kg. sünnikaal 48 kg. Õlakõrgus on 110140 cm. ELUPAIK Põhjapõdra levilaks on Euraasia ja PõhjaAmeerika põhjaosa Euraasia põhjapõtru nimetatakse porodeks, PõhjaAmeerika metsikuid põhjapõtru kaributeks. Elupaigaks on okasmets, tundrud, alpiinne ja arktiline tundra. Osa asurkondadest rändab: suveks lagetundrasse ja talveks metsatundrasse. JALAD pikk kere ja kael, jalad suhteliselt lühikesed. eriti lühikeste jalgadega põhjapõdrad elavad teravmägedel. Põhjapõdra keskmiste varvaste sõrad on suured, laiad ja kühvlina kõverdunud. kaks sõrga koos moodustavad nagu suure lusika, millega on hea lund kraapida. Teravmägede põhjapõdrad Põhjapõdra sõrg KARVASTIK Põhjapõdra talvekarvastik on pikk, eriti kaelal. Jäme karvasüdamik on täidetud õhuga, seetõttu on ta väga kerge ja soe. Jalgu katavad lühikesed tugevad karvad.
Teda on peetud kõige eestlaslikumaks luuletajaks. Vaimuhaiguse tõttu hävitas(põletas) paljud oma teosed. 6. Liivi luule üldiseloomustus ( teemad ) Liivi luules võib eristada 4 suurt teemat : Loodus- kuulub luuleklassikasse. Loodus ei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus.Tundis seotust sügisega. 2 põhitooni : Valgusküllane optimism ja hall nukrus. Armastuslaulud- on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis kehastab armastus ilu ja õnne,toob päikese ja peletab mure.Isamaa-valdavalt pihtimuslik, põimuvad ahastus ja lootus.Mõtteluuletused-kohati konarlikud ja lühikesed, iseloomustab vaimukus ja isikupärane vaatenurk.Käsitleb tolle aja probleeme ning elunähtusi. 7. Nimeta Liivi 5 luuletust ,,Üle vee", ,,Rändaja", ,,Must lagi", ,,Sügis", ,,Lumehelbeke", ,,Nõmm" 8
ruumalast. Maa keskel on tuum, mis võtab enda alla umbes 15% maakera ruumalast. Peatüki lõpus ka mõistekastike uue mõiste seletusega maakoor Maa pindmine tahke kest vahevöö osalt tahke, osalt poolsulanud kivimimassist kest maakoore all tuum kõrge temperatuuri ja suure rõhu all olev Maa keskosa, südamik Teksti ülesehitus Selge Tekst jaotatud mõõdukateks lõikudeks Alapealkirjad lühikesed, selgesti mõistetavad, huvipakkuvad(ka küsimusena esitatud) Laamade liikumine küljetsi Mis on Maa sees? Miks Maa väriseb? Kuidas tekivad vulkaanid? Illustratsioonid Enamus värvilised Kohati liiga palju Enamike piltide all selgitav tekst, seostamaks pilti tekstiga Stereotüüpide vaba Õpikus esinenud illustratsioone San Andrease murrang Põhja-Ameerikas Tsiili 1960. aasta maavärina purustused
Impressionism · Tekkis Prantsusmaal · Tähtis meeleolu loomine · C. Debussy on impressionismi aluse panija muusikas · Puuduvad teravad viisi käigud ja soe pehme harmoonia · C. Debussy, M. Ravel; · Maurice Ravel ,,Boolero" · Neoklassitsism · Orkestratsiooni lihtsustumine · Lühikesed meloodiad · Aluse panija I. Stravinski · ühendab eelmiste sajandite muusikavormis ja stiilivõtted kaasaegse helikeelega. · Igor Stravinski kandkend balletist ,,Kevadpühitsus" · Arthur Honegger ,,Pacific 231" · Francis Poulenc ooper ,,Inimhääl" · I. Stravinski, A. Honegger, F. Poulenc, P. Hindemith; Ekspressionism · Iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus · Teravajoonelised meloodiad, äärmuslikud kondrastid · Teosed traagilised, sünged
Esmalt säilitatakse toit suures sopilises pugus. Ämblike tagakeha ei ole sklerotiseerunud, see lubab neil rohkem toitu säilitada. Seedenõresid eritab maks. Ämbliku lõugtundel 4. HINGAMINE Ämblik hingab raamatkopsudega. See koosneb paljudest lehekestest. Õhk kopsudesse pääseb tagakeha alapoolel paiknevate hingeavade kaudu. Lisaks raamatkopsudele asuvad tagakehas veel lühikesed hingamistorukesed ehk trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde. 5. ÄMBLIKULAADSED Ämblikulaadsed on ämblikuga sarnased lülijalgsed. a. Koibikud sarnanevad ämlikuga kõige rohkem. Tema kehal on sageli punased parasiitlestad. Väga pikkade jalgades. Võrku ei koo. b. Skorpionid, kes elavad enamasti sooja või kuuma kliimaga maades. Tagakeha lülid on lühikesed ja peened ning tipus on mürgiastel, millega surmab ta oma ohvri. seejärel
eluohtlikud haigused inspireerisid hakata tal kirjanikuks. SISUKOKKUVÕTE 16-aastasel Hazel Grace'l on kilpnäärmevähk. Tema vanemad sunnivad tal käia vähihaigete tugirühmas. Seal kohtub ta veetleva 17-aastase Augustusega. Noored armuvad ning neil tuleb läbi elada paljut. Nad on õnnelikud selle vähese aja üle, mil nad saavad koos olla, sest nad teavad, et see aeg võib iga hetk lõppeda. TEGELASED Hazel - Tal on lühikesed pruunid juuksed, rohelised silmad. Neiu kannatab kilpnäärmevähi 4. astmes, mis on levinud ka tema kopsudesse, seetõttu peab ta kaasas kandma hapnikuballooni ning ninakanüüle Augustus Enesekindel ja ilusa välimusega noormees. Augustus on pikk ja kiitsakas, kuid trimmis. Tal on pruunid juuksed, mis on sirged ja lühikesed. Poiss on võidelnud vähiga, mistõttu puudub üks jalg. Ta on äärmiselt kelmikas ja veetlev. Augustus õpib ülikoolis.
Keha toese ehk tugielundkonna moodustavad luud ja luude ühendid- liigesed ja liidused. Toese osadele kinnituvad lihased, võimaldades seega keha liikumist. Skelett- liikumiselundkonna passiivne osa. Lihased- liikumielundkonna aktiivne osa. Luud on kõvad, veidi elastsed elundid, moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu koostismaterjalik on peamiselt luukude (kõva sidekude) Luud jagunevad kujult ja struktuurilt: · Pikad luud- on kaks jämendunud otsaosa ja silindrist keskosa (toruluud) · Lühikesed luud- kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed (randmeluud) · Lameluud- õhukesed ja laiad luud (abaluu) · Segaluud- ei sarnane eespool nimetatutega (näo luud) · Seesamluud- väikesed luud lihaste või kõõluste sees (põlvekeder, keeleluu) Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Punane luuüdi- on vereloome elundkond. Kollane luuüdi- toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Loote luustik koosneb peamiselt kõhredest. Kõhrede järk-järguline luustumine
Kes teisele auku kaevab, ise sinna kukub. 2. Besser der Spatz in der Hand als die Taube auf dem Dach Parem varblane peos kui tuvi katusel. 3. Morgenstund hat Gold im Mund Hommik on õhtust targem. 4. Vögel, die am Morgen singen fängt am Abend die Katz. Ära hõiska enne õhtut. 5. Wo gehobelt wird, da fallen Späne. Kus suitsu seal tuld. 6. Wer nicht wagt, der nicht gewinnt. Kes ei riski ei võida. 7. Der Krug geht so lange zum Brunnen bis er bricht. Valel on lühikesed jalad. 8. Einem geschenkten Gaul guckt man nicht ins Maul. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. 9. Was ich nicht weiss macht mich nicht heiss. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. 10. Wer Sorgen hat, hat auch Likör. Häda ajab härja kaevu. 11. Wo kein Kläger ist, ist auch kein Richter. Kus tegijaid, seal nägijaid. 12. Was du nicht willst, das man dir tu`, das füg` auch keinem anderen zu. Ära tee teisele seda, mida ei taha, et sulle endale tehtaks. 13
· Uudisel on 3 osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal, mis paiknevad kindlasjärjestuses: · Juhtlõik · Teemaarendus Uudise pealkiri · Mis on uudise keskne teema · Peab olema lugema kutsuv · Väldi sarnaseid sõnu ,,Heitunud heidikute heitlikud heitlused" · Soovitused: pealkirjades vältida pikki sõnu ning võõrsõnu, laused võiksid olla võimalikult lühikesed ja lihtsad, kaks küsimust järjest ei ole eriti hea seega jätta üks küsimus (mismoodi alaealisena tööle?) ning üritada kasutada vähem hüüumärke Uudise juhtlõik ehk lead · Eesmärk esitada lugejale loo tuum, keskne fakt ehk siis uudise põhiosa, mis tegelikult tutvustab või annab lühiülevaate edasisele artiklile · Köita lugeja tähelepanu esimesest lausest · Sõnade arvuks võiks olla 20 või enam sõna olla
Eesti jõed DIANA PETSNIKOVSKI 9“C“ Eesti jõed Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. Veelahkmete järgi on jõed jaotatud nelja vesikonna vahel: Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) Soome lahe vesikond (9942 km2) Väinamere-Riia lahe vesikond (14 468 km 2) Saarte vesikond (4140 km2) Üle 7000 voolava veekogu. Enamik neist on lühikesed ojad ja kraavid. Eesti jõestik on tihe Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 9/10, neist pikim on Võhandu jõgi (162 km), millele järgnevad Pärnu jõgi (144 km), Põltsamaa jõgi (135 km), Pedja jõgi (122 km), Keila jõgi (115 km) jne. Üle 1000 km2 valgalaga jõgesid on eestis 15. Suurim on Narva jõe valgala (56 200 km²), millele järgneb Emajõgi. Eesti jõgede liigitus
7) MAKSIPIKKUS, sest se varjab liivakellale omased laiade puusade efekti ära. 8) LEHTER KAELUS, sest se teeb kaela jämedamaks 9) TANK TOPP, TANKLÕIKELINE, sest se teeb õlad liiga laiaks ja jätab maasika figuuri mulje. 10) SIRGE KÄEAUGUKAAR, sest se moonutab õlgade laiust. 10 tegumoe nimetust mis sobivad: 1) Liibuvad püksid, mis võimaldavad figuuri rõhutada. 2) Liibuvad pluusid mis toovad välja ilusa piha. 3) Pliiatsseelik, rõhutab puusi ja taljet 4) Lühikesed püksid, rõhutavad jalgu. 5) Piha kohal vöö või kummiga pluusid, rõhutavad liivakellale pmast peenikest pihta. 6) Piha seelikud, rõhutavad peenikest vöökohta. 7) Avara lõikeline dekoltee, et rohutada rinda. 8) Klapptaskutega või puusa-kaunistustega teksad rühutavad kurvikat figuuri. 9) Pika varukaline pika seelikuosaga kleit, rõhutab kurve. 10) Puhvis varukatega jakid rühutavad õlgu. 10 tegumoe nimetust, mis ei sobi: 1) Maksi pikkuses seelikud, sest nad kaotavad ära figuuri.
Lapsed väsivad, hakkavad tõuklema ja jooksma kui päev on liiga tihe. - Õppimine peaks käima mängu kaudu, et laps ei väsiks. Et lapsed on ettearvamata käitumisega, aitavad distsipliini tagada ka rühma reeglid. Reeglid loovad turvatunde. Lapsed tunnevad ennast paremini kui nad teavad kehtivaid reegleid. Millised peaksid reeglid olema? - Koosta reeglid koos lastega. - Reegel peab olema jaatav (Räägin vaikselt, kõnnin rahulikult jne.) - Nõudmised peavad olema lühikesed, põhjendatud ja lastele selged. - Iganenud reeglid tuleb maha võtta. Uue probleemi ilmnemisel teha sellest reegel. Selleks, et kasvatajal läheks laste juhendamine edukalt ja lasteaias säiliks distsipliin, peaks ta omandama enda temperamendile sobivad võtted. Samas tuleks silmas pidada ka üldreegleid heade suuliste juhiste andmiseks. Need on - - rääkima peab lapsega lahkelt ja rahulikult - lapsega tuleb rääkida silmast silma. Võimalusel peaks kükitama või istuma
profileeringute ja nupukestega kaunistatud sõlg- Ambsõled -Rooma rauaajal levima hakanud sõlg. Neid on väga erinevaid variante. Nooremal rooma rauaajal esineb tagasipööratud jalaga ambsõlgi, mille jala peenenev ots on mähitud ümber kaare ja tagasipainutatud jalg moodustab nõelahoidja. Laialt levinud on peaoksaga ambsõled. Sõlgi on mõnikord ornamenditud ja kaunistatud rõngasgarnituuriga Seondsõled -Üle kogu Eesti on levinud lühikesed, kolmnurksete otstega nn.seondsõled. Need on mõnikord tinaga või hõbedaga kaetud. Hoburaudsõlg -Rooma rauaaja teisest poolest pärinevad samuti ligi paarkümmend peamiselt Virumaalt leitud massiivse lamekumera ristlõikega hoburaudsõlge, mille kaare keskel ja otstes on laiemad kettad. Viimased on sageli kaunistatud rombiga, mille ümbrus on täidetud valget ja punast või rohelist ja punast värvi emailiga. Mõnel juhul on sõle kaarel veel muidki eenduvaid kaunistusi
Suurus varieerub mikroskoopilistest vabalt elavatest organismidest kuni 20 m paelussideni. Tuntakse u. 20 000 liiki. Osa vabalt elavad vormid (meredes, magevees, maismaal niisketes tingimustes), enamik on aga loomade parasiidid. Mõned vormid parasiteerivad ka inimesel. KLASS RIPSUSSID e. turbellaarid Vabaltelavad, välimuselt puulehte meenutavad mitmesuguse pikkusega (1 mm kuni 0,5 m) loomad. Enamik elab vees, kuid esineb ka maismaal elavaid liike. Nende keha katavad arvukad lühikesed liikumist tagavad ripsmed, millest ka klassi nimetus. palju limanäärmeid. Lima kasutatakse enesekaitesks, liikumiseks ja ka saagi püüdmiseks. Sooltorul on ka toidu jaotusfunktsioon, mistõttu on sellel kehas arvukalt jätkeid. Sigivad suguliselt ja vegetatiivselt. Neil on suur regeneratsioonivõime. röövloomad. Nad söövad paljusid ainurakseid (infusoore, juurjalgseid, viburloomi), pisivähke, surusääsklaste ja pisisääsklaste vastseid. Mõned liigid
mõtteluulet. Liivi looduslüürika kuulub eesti luuleklassikasse. Loodus ei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tundis enda seotust sügisega. Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis kehastab armastus ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. On kirjutanud armastuslaule ka emast. Isamaa saatust tunnetas läbi enda elu traagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootus (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas
- riietus k-pluus -seelik -kleit -mantel -jope - teksad -kasukas -kostüüm -lühikesed pükisd -Pikad(viigi) püksid -lips -kikilips -müts,kaabu,kübar -vormimüts -saapad - kingad - tossud -käpikud -sõrmkinnas - triiksärk -valge -hall -must -punane -roosa -kollane -roheline -beez -pruun -sinine -lilla(violetne) -oranz -ere -hele -tume
Kuna meil on ka maal lambad ja olen nende probleemide ja haigustega kokku puutunud,tahtsin rohkem teada saada. Referaadis kirjutan lammastest üldiselt,lamba villas ja ka mõnest lambaliigist. 3 LAMMAS Lammas oli üks esimestest koduloomadest.Lammas kodustati Ees-Aasias juba enne meie ajaarvamist. Peas on lambal sarved. Emasloomal on need lühikesed või puuduvad, isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad, tigujalt keerdus. Lamba saba on lühike. Keha kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi terav, õhukeste ja väga liikuvate mokkadega, mille tõttu lammas saab toituda ka niisugusel karjamaal, kust veised enam küllaldaselt toitu kätte ei saa. Rohu hammustab loom läbi oma teravate lõikehammastega. Purihammastega peenendab hiljem mäletsedes sööda. Mälumisel on abiks ka keel
mandri serva (Vaikne ookean). · Kilp- ja kihtvulkaan (magma sisaldus, magmavool, päritolu näide) Kilpvulkaanid moodustuvad räni ja gaasidevaesest basaltsest magmast, mis on vedel. Seega saab magma kraatrist kaugemale voolata, moodustades lameda kilpvulkaani. Vulkaan on madal ja lai. Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, magmavoolud lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Vulkaan on kõrge ja järsk. · Keha- ja pinnalained (levi, jaotamine) Kehalained Levi: maapõues kerapinnalaadsete frontidena Jaotamine: a) kiiremad P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonnas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena liikumise suunas b) aeglasemad S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena Pinnalained
vähe.Populaarsed olid nii kitsa kui laia säärega aluspüksid.Rinnahoidja olevat leiutanud Caresse Crosby,kes improviseeris selle koos oma prantslannast toatüdrukuga kahest taskurätistja pikast paelast 1912 aastal.Esmalt läks see moodi Prantsusmaal,siis Ameerikas,kuid tunnustust Caresse ei leidnud. Uued alusseelikud olid kergemad ja neis kasutati vähem pitsi,et hoida puusad moodsalt saledad. Paul Poiret´ õhtukleit,1912. Lühikesed juuksed ja rikkalikult ehitud pea- pael-1910.aastate ide- aalne väljanägemine. Vornon ja Irene Castle-nad tegid sagedasi,suure meediakäraga Reise Inglismaale,kus neid võtsid vastu nii kõrgseltskond kui teatrimaailm. Oma moepiltidel kujutas Poiret meiki glamuurse ja eksootili- sena.
INIMESE EVOLUTSIOON Koostas: Kristel Mäekask Australopiteek ehk lõunaahv 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi. Australopiteeke iseloomustab: Väike aju (380 450 cm3) Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Australopithecus afarensis "Lucy" 3.2 miljonit aastat vana osaline skelett (40%) leiti 1974. aasta novembris Põhja-Etioopiast Hadarist dr. Johansoni ja Gray poolt. Lucy liik nimetati Australopithecus afarensis Lucy oli umbes 107 cm pikk ja kaalus 28 kg. Australopithecus africanus
Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna ajalooline areng; kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate areng. Sotsiaalne pärilikkus sotsiaalse evolutsiooni eeldus: eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. 1. Australopiteek ehk lõunaahv grupina elavad inimeste ellassed Aafrikast. Elasid u 4-2 mln a tagasi. Väike aju, pikad rippuvad käed, lühikesed jalad, kõndisid kahel jalal, lai vaagnaluu ja suur kõht. Taimtoidulised. Magasid puu otsas. Väikesed (1,1-1,3m). Ei teinud tuld ega tööriistu. Kõndisid püsti Kromanjoonlane 2. Osav inimene Homo habilis enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimlane. Elas u 2,5-1,6 mln a tagasi Ida-ja Lõuna-Aafrikas. Mehed 1,3m ja 37 kilo, naised 1,2m ja 32 kilo. Suur aju, kolju sarnaneb tänapäeva inimesega, lamedam nägu, väikesed hambad.
see väheneb või suureneb. Ta saab, juhul kui on peres nii, isa käest iga nädal võib-olla natuke taskuraha. See raha tuleb tema tasku, aga teda ei huvita see, mida peab isa tegema selleks, et raha välja teenida. Meie generatsioon, nagu ütles Vooremaa peatoimetaja Helve Laasik, on valmis selleks, et uudiseid saaks lugeda tulevikus ka telefonist. Kuid tekib küsimus, milline info mahub sinna? Kogu tekst ja vorming peavad olema konkreetsed, lühikesed ja silmapaistvad. Kellel on aega lugeda telefonist, väikselt ekraanilt, mingit väga pikka uudist, kui tal on karjäär ja neli last või kui ta on näiteks üliõpilane? Sinna on võimalik panna ainult pommuudiseid, mis on lühikesed ja konkreetsed. Näiteks: Sven Mikser võitis valimised; või hoopis midagi poliitikast erinevat: Anu Saagim eksponeeris oma uut pesu. Kumma tee valib noor naine, kelle pea uitab veel pilvedes ja kes ei tea, kes on Sven Mikser?
on Eestist teada üle 800, kärbselisi üle 1300 liigi. ● Selts jagatakse kaheks alamseltsiks: sääselised (Nematocera) ja kärbselised (Brachycera) ● Teadusharu, mis tegeleb kahetiivaliste uurimisega, nimetatakse dipteroloogiaks ● ● ● Välisehitus ● Putukatel on ainult kaks kilejat lennutiiba, tagatiivad on taandarenenud ● Kärbseliste tundlad on väga lühikesed, koosnedes vaid kolmest lülist, sääseliste tundlad koosnevad kuuest ja enam lülist ● Kehakujult on kahetiivalised äärmiselt mitmekesised ● Kahetiivaliste pea on alati väga liikuv, peene kaelaga rindmiku külge kinnitunud ● Liitsilmad on suhteliselt suured, võivad omada ka täppsilmi ● Rindmik on kahetiivalistel suur, rindmikulülid on tugevasti kokku kasvanud ● Jalad on enamasti peenikesed, parasiitsetel
avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos • privaatlaos 24.) Mida tähendab rühmkompekteerimine? laotöötajate rühm kompekteerib korraga üht suurt väljastustellimust • üks laotöötaja komplekteerib korraga mitut väljastustellimust laotööta kompleteerib A-rühma tooted eraldi ja B- ja C- rühma toodetest 25.) Mis on laotöös kõige olulisem efektiivsuse saavutamiseks komplekteerimisel? Võimalikult lühikesed läbitavad teekonnad toodete optimaalne paigutus hoiukohtadel • võimalikult lühikesed läbitavad teekonnad laos ja toodete õige paigutus hoiukohtadel 26.) FIFO põhimõtte rakendamine laos tähendab, et • esimesena saabunud kaubad väljastatakse esimesena esimesena saabunud kaubad väljastatakse viimasena viimasena saabunud kaubad väljastatakse 27.) LIFO põhimõtte rakendamine laos tähendab, et • viimasena saabunud kaubad väljastatakse esimesena
võrra. • laine kiirus = laine pikkus / periood MERELAINETE LIIGID • Meredes ja ookeanides tekkivaid laineid võib liigitada mitut moodi: laine asendi järgi häirimata veepinna suhtes, lainete pikkuse, lainete tekkepõhjuse või veeosakeste liikumistrajektooride kuju järgi. • Pinnalained on tuule poolt tekitatud lained (nn. tuulelained), mis levivad vaba veepinna läheduses ja on suhteliselt lühikesed. Pinnalainete hulka kuuluvad ka säbarlained (ummiklained), mis esinevad pärast tuule vaibumist või väljaspool tuule mõjupiirkonda. • Siselained tekivad erinevate tihedustega veemasside lahutuspinnal. • Pikad lained haaravad kogu veemassi veekogu põhjani. • Lühikesed lained on lained, mille pikkus on väiksem veekogu sügavusest. • Lööklainete korral tekib veemassis liikuv pind (lainefront), milles tihedus, rõhk ja osakeste liikumise kiirus muutuvad hüppeliselt.
Kirjanik ülistab maiseid rõõme, pilkab asketismi ja jumalasulaste liiderlikkust ning silmakirjalikkust. Viimane esineb eriti selles, kuidas vaimulikud ei pea lugu ristiusu reeglistest ja käituvad novellides läbivalt ebasündsalt. Juttudes on novellile kohaselt vähe tegelasi ja nende vahel tekivad sageli konfliktid, sageli tahetakse teist inimest usku vahetama sundida. Kõik tegelased soovivad head elu ja neile antakse nende patud andeks. Üldpildis olid novellid lühikesed ja tiheda ning lihtsa sündmustikuga. Igas jutukeses oli vähe tegelasi, kellel igaühel oli oma tähtis roll. Midagi ei olnud kunagi ilmaasjata või üleliia. Iga novell lõppes üllatava kuid loogilise lõpu ehk püandiga. Näiteks üheksas novell. Kunagi oli tavaks, et tähtsad kodanikud said kokku ja moodustasid grupid. Üks grupi liige nimega Betto Brunelleschi, tahtis meelitada oma gruppi väga tarka ja mõistlikku filosoofi, kelle nimi oli Guido, kuid Guido ei tahtnud seda teha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
