kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n ALKEENIDE HOMOLOOGILINE RIDA ALKEEN ALKEENI NIMETUS C2H4 ETEEN C3H6 PROPEEN C4H8 BUTEEN C5H10 PENTEEN C6H12 HEKSEEN C7H14 HEPTEEN C8H16 OKTEEN C9H18 NONEEN C10H20 DETSEEN Nimetusse kirjutatakse Asendusrühmad koos kohanumbritega tähestikulisesjärjekorras tüviühendi nimetus (een), mille lõppliite ette kirjutataksekordse sideme asukohta näitav number (kahelpool sidetasuvate süsinike numbritest väiksem) Kui kordseid sidemeid on mitu, siis on lõppliite eesliide di, tri jne ja ka numbreid vastavalt rohkem Füüsikalised omadused Alkeenide homoloogilise rea esimesed liikmed C2C4 on gaasid C5C17 vedelikud alkeenid C18st alates on tahked ained. Kõik alkeenid on vees lahustumatud ained Nad lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites (välja arvatud metanool).
Neist valmistatakse optilisi läätsi, arstiriistu, hambaproteese jpt hinnalisi tooteid. Bakterid jm mikroorganismid ei suuda neid hüdrolüüsida ning sellepärast lagunevad looduses äärmiselt aeglaselt. Biolagunev e. biodegradeeruv kokkupuutel mullaga laguneb kiiresti ,ei reosta loodust 2. Nimetused Estrid: Põhimõte on sarnane karboksüülhapete nimetusele. Nimetuse tuletamiseks tuleb esmalt vaadata, millise happe estriga on tegemist, see annab estri nimetuse lõppliite. CH3COOCH3(etanaat); HCOOCH3(metanaat); CH3CH2COOCH2CH3(propanaat). Täieliku nimetuse tuletamiseks tuleb lõppliite ette märkida radikaali nimetus. Siis saab valemitele vastavateks nimetusteks: metüületanaat, metüülmetanaat, etüülpropanaat. Ehk: nimetus algab funktsionaalrühmas vesiniku asendunud alküülrühma nimetusest ja järgneb happeaniooni nimetus, kus sõna 'hape' on asendatud lõppliitega aat.
CH3 CH2Cl etüülkloriid CH3Br metüülbromiid · Kui ühendis on kõik vesiniku aatomid asendunud ühe halogeeni aatomitega, siis kasutatakse eesliiteid perfluoro-, perbromo-, perkloro- või perjodo-. CCl4 perklorometaan CBr3 CBr perbromoetaan 6. ALKOHOLID · Alkoholide üldvalem: R OH . · Funktsionaalrühm: OH . · Alkoholide nimetus tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest lõppliite ool abil. CH3 CH3 etaan CH3CH2OH etanool · Kui alkoholi molekulis on kaks (kahealuseline alkohol) või kolm (kolmealuseline alkohol) hüdroksüülrühma, siis lisatakse liite ool ette vastavalt di või tri. CH2 CH2 CH2 CH CH2 OH OH OH OH OH 1,2-etaandiool 1,2,3-propaantriool
Vedelik, hea lahusti, mürgine Küünelaki lahusti · Dihüdroksüatsetoon (DHA) HOCH COCH OH 2 2 Kunstliku päevituse tekitaja Karboksüülhapete nomenklatuur ·nimetuse lõppliide on hape tsüklilise tüviühendi korral -karboksüülhape ·COOH süsinik on nr.1 ·muid funktsionaalrühmi käsitletakse asendusrühmadena ·happeaniooni nimi tuletatakse happe nimetusest lõppliite aat abil Karboksüülrühm COOH Karboksüülhapete keemilised omadused · Metallidega 2CH COOH+2Na ® 2CH COONa+H 3 3 2 · Aluseliste oksiididega 2CH COOH+BaO®(CH COO) Ba+H O 3 3 2 2 · Alustega CH COOH + KOH ® CH COOK + H O 3 3 2 · Nõrgemate hapete sooladega 2CH COOH + K CO ® 2CH COOK + H O + CO 3 2 3 3 2 2 · Alkoholidega (happekatalüütiliselt)
· Fenool benseenituuma küljes on OH-rühm(ad). Annab vesiniksided veega ja omavahel. · Aldehüüd looduselõhnad (sidrun, muskus). Süsiniku ja hapniku vahel on kaksikside, mis asub ahela otsas. RCHO. Vesiniksidet peaaegu ei moodusta. · Ketoon Süsiniku ja hapniku vahel on kaksikside mis asub ahela keskel. RCOR · Karboksüülhapped RCOOH. 1. Nimetuse järgi aine joonistamine ja vastupidi 1) Küllastumata ühend sideme asukohta tähistab number lõppliite ees (loendades mitmes süsinikevaheline side on kordne). Kui kordseid sidemeid on mitu, märgitakse täiendav hulka näitav liide (di-, tri-jne). CH2=CH-CH3 propeen; CH2=CH-CH=CH2 buta-1,3-dieen; CH2=CH-C=-CH but-1-een--3-üün 2) Areen lugema hakatakse asendusrühmast. benseen. Asendajate asukoha märkimine: asendus 1,2 orto-; 1,3- meta-; 1,4- para-. 3) Fenool ''- 4) Aldehüüd järelliide aal lisandub süsinike arvu näitavale osale. Eesliide okso-
Aktivaatorid, inhibiitorid Keskkonna ioontugevus o Substraadispetsiifilisus Absoluutne spetsiifilisus Stereokeemiline spetsiifilisus Sidemespetsiifilisus o Reaktsioonispetsiifilisus Ensüümide nimetusi (kuidas saadakse ensüümile nimetus ja eelkõige millise lõppliite järgi ensüümi ära tunda) o Nimetus tuleb substraadi nimetusest o Lõppu liidetakse -aas (sahharaas) 6. Nukleiinhapete biokeemia. Nukleiinhapete koostis (oskate selgitada ja ära tunda): o Lämmastikalus (mida tähendavad tähed - tähed selgeks). Puriinalused- adeniin (A), guaniin (G) Pürimidiinalused- tsütosiin (C), uratsiil (U), tümidiin (T)
* Kui süsinikahel läheb pikemaks ja kordseid sidemeid on rohkem, siis nimetused antakse järgmiste reeglite abil: -) Leitakse kõige pikem kordset sidet sisaldav kordne side. -) Süsinikud nummerdatakse nii, et kordne side saaks võimalikult väikese numbri. -) Nimetusse kirjutatakse kõigepealt asendusrühmad koos numbritega, arvestades tähestikulist järjekorda, siis tüviühendi nimetus ja liite een või üül ette kordse sideme väikseim number (kui neid on mitu, on lõppliite ees di, tri vms). Alkeenide ja alküünide isomeeria * Asendisomeeria tingitud kordse sideme asukohast. * Ahelisomeeria muutub süsinikahel. * Alkeenid ja tsükloalkaanid on isomeerid. * Alkadieenid ja alküünid on isomeerid. Keemilised omadused * Reaktsioonide käigus katkeb kordne side ning süsiniku aatomid liituvad reagentide aatomitega. -) Liitumine vesinikuga H2 (hüdrogeerimine) -een 1 kriips kaob ja asemele tuleb 2H'd.
ühealuselise alkoholi üldvalemiga R OH. Kui molekulis on kaks hüdroksüülrühma, siis on kahealuseline alkohol (etaandiool), kui 3 hüdroksüülrühma, siis kolmealuseline alkohol (propaantriool) jne. Tähtsaim ühealuseline alkohol on etanool ehk etüülalkohol CH3CH2OH. I NOMENKLATUUR Alkoholide üldvalem: R OH . Funktsionaalrühm: OH . Alkoholide nimetus tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest lõppliite ool abil. CH3 CH3 etaan CH3CH2OH etanool Kui alkoholi molekulis on kaks (kahealuseline alkohol) või kolm (kolmealuseline alkohol) hüdroksüülrühma, siis lisatakse liite ool ette vastavalt di või tri. CH2 CH2 CH2 CH CH2 OH OH OH OH OH 1,2-etaandiool 1,2,3-propaantriool
ühealuselise alkoholi üldvalemiga R OH. Kui molekulis on kaks hüdroksüülrühma, siis on kahealuseline alkohol (etaandiool), kui 3 hüdroksüülrühma, siis kolmealuseline alkohol (propaantriool) jne. Tähtsaim ühealuseline alkohol on etanool ehk etüülalkohol CH3CH2OH. I NOMENKLATUUR Alkoholide üldvalem: R OH . Funktsionaalrühm: OH . Alkoholide nimetus tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest lõppliite ool abil. CH3 CH3 etaan CH3CH2OH etanool Kui alkoholi molekulis on kaks (kahealuseline alkohol) või kolm (kolmealuseline alkohol) hüdroksüülrühma, siis lisatakse liite ool ette vastavalt di või tri. CH2 CH2 CH2 CH CH2 OH OH OH OH OH 1,2-etaandiool 1,2,3-propaantriool
keemilises reaktsioonis. Kiirust mõjutab ensüümi ja substraadi kontsentratsioon; keskkonna temperatuur; keskkonna pH; kofaktori olemasolu ja konsentratsioon; aktivaatorid, inhibiitorid; keskkonna ioonitugevus. Spetsiifilisus e. eriomadused: Valkloomus määrab ära ensüümide eriomadused. Spetsiifilisus konkreetne ensüüm seostub vaid konkreetse substraadiga. Ensüümide nimetusi (kuidas saadakse ensüümile nimetus ja eelkõige millise lõppliite järgiu ensüümi ära tunda) - Nimetus tuleb substraadi nimetusest. - Lõppu liidetakse liide aas (sahharaas). - Enamasti kasutatakse ka katalüüsitava reaktsiooni nimetust/tüüpi (alkoholi dehüdrogenaas). - Multiensüümkomplekside korral lisandub sõna "kompleks" (püruvaadi dehüdrogenaasne kompleks). - Kasutatakse aga ka ajaloolisi triviaalnimetusi (trüpsiin, pepsiin). 6
vooluallikate, lõhkeainete jm. valmistamisel. Süsiniku kolmandaks allotroopseks teisendiks on karbüün. Karbüüni sünteesti Nõukogude Liidus 1960-ndail aastail etüünist ning veidi hiljem leiti ka loodusest. Karbüüni molekulis on süsiniku aatomite vahel vaheldumisi üksik- ja kolmiksidemed: --CC--CC--CC--CC-- -karbüün Nimetus karbüün tuletati nimetust carboneum (süsinik) ja kolmiksidemega ühendite nimetuse iseloomuliku lõppliite üün abil. Tuntakse veel teist süsiniku lineaarset modifikatsiooni milles, süsiniku aatomid on omavahel seotud kaksiksidemete abil ahelaks: =C=C=C=C=C=C=C=C=C=C=C=C= -karbüül Teemandi kristallis paiknevad süsiniku aatomid ruumiliselt grafiidi puhul tasapinnaliselt, karbüüni puhul on nad aga lineaarselt. Eespool käsitleti süsiniku kolme allotroopset teisendit--teemandi, grafiiti ja karbüüni. Nüüd
annaabi.ee 
