TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arvestuse alused Kodune töö nr.1 Kuupäev: Üliõpilane: Rühm: ALGBILANSS Aktiva Passiva Kassa 3 500 Kreeditorid 10 500 Deebitorid 6 700 Pangalaen 43 500 Arveldusarve 40 500 Aktsiakapital 265 400 Põhivara 273 000 Maksuvõlaad 12 800 Materjalvarud 8 500 KOKKU 332 200 KOKKU 332 200 PÄEVARAAMAT Tehing Summa Konto deebet Konto kreedit Osteti materjale 6 200 Materjalvarud Arveldusarve Tasuti maksuvõlga 6 800 Maksuvõlaad Arveldusarve Müüdi põhivara ...
Kreeditorid 10500 10500 Pangalaen 43500 43500 Aktsiakapital 265400 24500 289900 Maksuvõlad 12800 6800 6000 Kasum Kokku 332200 332200 61500 61500 349900 349900 Lõppbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 6000 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 71000 Maksuvõlad 6000 Põhivara 251500 Aktsiakapital 289900 Materjalivarud 14700 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 349900 KOKKU 349900
Kreeditorid 10500 10500 Pangalaen 43500 43500 Aktsiakapital 265400 24500 289900 Maksuvõlad 12800 6800 6000 Kasum Kokku 332200 332200 61500 61500 349900 349900 Lõppbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 6000 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 71000 Maksuvõlad 6000 Põhivara 251500 Aktsiakapital 289900 Materjalivarud 14700 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 349900 KOKKU 349900
Kliendisõbralik internetipood, mis ei poe probleemide puhul peitu. Neljanda aasta lõpuks Esimene ettevõtte esinduskauplus. Hinnakujundus Ostukulu Saatekulu Eestisse Kasum ettevõtte arenguks Konkurentide hinnad Algbilanss Aktiva Passiva Raha Omakapital 3750 5000 Seadmed Laen 1250 0 Kokku Kokku Esimese aasta lõppbilanss 5000 5000 Aktiva Passiva Raha Lühiajaline laen 8282 0 Tasumata pangalaenu intress 0 Immateriaalne põhivara 250 Omakapital 5000 Arvuti Kasum 1000 4532 Arenemisvõimalused ? Internetipoest esinduspoeks.
täitmine. Likvideerimismenetluse raames tuleb teha järgmised toimingud: koostada majandustegevuse ülevaade osanikel võtta vastu lõpetamisotsus teavitada võlausaldajaid teha kanne äriregistrisse (likvideerimisteade ja likvideerijate nimi) koostada likvideerimise algbilanss müüa vara, sisse nõuda võlad, rahuldada võlausaldajate nõuded koostada lõppbilanss ja varajaotusplaan (müüakse osaühingu vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel ning lõpuks kustutatakse osaühing äriregistrist) Likvideerimine kui menetlus seisneb ühingule kuuluva vara jaotamises ning on suunatud võlausaldajate huvide kaitsmisele. Likvideerimisele järgneb ühingu lõppemine (kustutamine äriregistrist). Alles siis, kui ühing
1 OSAÜHING 1.1 Asutamine Osaühingu on nagu äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing, on ühest küljest, mõeldud vormiks väiksematele ettevõtetele. Võrreldes aktsiaseltsiga on osaühingule kehtestatud palju vähem norme. Nende kohta käivad normid on dispositiivsed ehk ühingu (seltis) põhikirjaga saab mitmetes olulistes küsimustes ette näha seaduses sätestatud erinevaid kokkuleppeid. Osaühingus on osanike vastutus piiratud. Osaühingu suureks eeliseks on see, et neil on väike algkapitali nõue - 2500 eurot. Asutamine toimub lihtsamalt ja kiiremalt, kuna pole nõutud, et audiitor kontrolliks mitterahalise sissemakse hindamist. Samuti on võimalus asutada osaühingut ka ühel isikul ja sissemakset tegemata ÄS § 140¹ kohaselt. Seda muidugi juhul, kui OÜ osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamisleping ette näha, et asutaja ei pea OÜ asutamisel osa eest tasuma. Kuni sissemaksed pole täielikult tasutud kõigi osanike pool...
Aktsiakapital 1903000 250000 2153000 Maksuvõlad 115000 80000 35000 Kasum 225000 225000 Kokku 2783500 2783500 508000 508000 2828500 2828500 Lõppbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 500 Kreeditorid 70000 Arveldusarve 223000 Maksuvõlad 35000 Põhivara 2100000 Aktsiakapital 2153000 Materjalivarud 340000 Kasum 225000 Deebitorid 165000 Pangalaen 345500
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet 1 03.03. D: arvelduskonto 41000 K: OLA 2 04.03. D: kassa 3500 K: arvelduskonto 3 08.03. D: kaubavaru 163000 D: käibemaks 32600 K: TTA 4 09.03. D: võlg töövõtjatele 19935 K: arvelduskonto 5 09.03. D: kaubavaru 249500 D: käibemaks 49900 K: TTA ...
esitama äriregistrile avalduse ettevõtte tegevuse jätkamiseks. Osaühingu likvideerimise tegevused ja nende järjekord Osaühingu äriregistrist kustutamine Pärast osaühingu nõuetekohast likvideerimist, tuleb ettevõtte juhatusel esitada äriregistrile avaldus ettevõtte äriregistrist kustutamiseks. Seda saab teha minimaalselt kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ning sellest teavitamisest. Äriregistrist kustutamise avaldusele tuleb teil lisada lõppbilanss ja vara jaotusplaan. 6. Kui omanikud otsustavad vabatahtlikult alustada likvideerimismenetlust, siis tuleb selleks läbida järgnevad etapid: 1. Üldkoosolek võtab vastu ettevõtte lõpetamise otsuse. Otsuse poolt peab hääletama 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. 2. Juhatus peab esitama eelmise majandusaasta aruande ja jooksva aasta majandustegevuse ülevaate. 3. Üldkoosolek määrab likvideerijate, kelleks on üldjuhul ka juhatuse liikmed.
karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Lõppbilansi ja vara jaotusplaani koostamine. Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 378 lg 1). Lõppbilanssi ja vara jaotusplaani peab kontrollima audiitor (ÄS § 378 lg 2). Lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamine. Lõppbilanss ja vara jaotusplaan tuleb esitada aktsiaseltsi asukohas tutvumiseks kõigile aktsionäridele ja sellest neile ka teatada (ÄS § 378 lg 3). Vara tegelik jagamine aktsionäride vahel. Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel aktsiaseltsi lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest aktsionäridele teatamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani
10. Äriregistrist kustutamine ja dokumentide säilitamine Osaühing kustutatakse äriregistrist üldjuhul likvideerijate poolt esitatud vastava avalduse alusel. Kui ühingu likvideerimise lõpulejõudmisel ei esita likvideerijad avaldust ühingu kustutamiseks äriregistrist, on registripidajal õigus ühing ka omal algatusel registrist kustutada (ÄS § 59 lg 2). Samas on küsitav, kuidas saab registripidaja teada, kas likvideerimine on lõpule jõudnud või mitte, sest ka vara jaotusplaan ja lõppbilanss esitatakse talle koos kustutamisavaldusega (ÄS § 218 lg 1). Igal juhul on normi mõtteks suunata ühinguid likvideerimismenetluse võimalikult kiirele läbiviimisele. Äriühingut ei või vabatahtliku lõpetamise korral äriregistrist kustutada ilma Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse kirjaliku nõusolekuta. Maksu- ja Tolliametilt ei pea nõusolekut taotlema mitte likvideerijad, vaid see on registripidaja ülesanne. Nõusoleku saamiseks esitab registripidaja kirjaliku
või ümberkujundamine. Likvideerijad peavad selleks esitama äriregistrile avalduse ettevõtte tegevuse jätkamiseks. Pärast osaühingu nõuetekohast kustutamist, tuleb ettevõtte juhatusel esitada äriregistrile avaldus ettevõtte äriregistrist kustutamiseks. Seda saab teha kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ning sellest teavitamisest. Äriregistrist kustutamise avaldusele tuleb teil lisada lõppbilanss ja vara jaotusplaan. 11 Kokkuvõte Osaühing on äriühing, mille osakapitali suurus peab olema vähemalt 2500 euri.Osade väärtused võivad olla võrdsed või erinevad. Igal osanikul võib olla üks osa. Osaühingu võivad asutada üks või mitu isikut. Ärinime valik on üks olulisem tegevus ettevõtte loomisel. Erinev ja meeldejääv ärinimi aitab kaasa ettevõtte tuntusele ning edule.
Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Kui selgub, et osaühingul on veel jaotamata vara, tuleb läbi viia ka täiendav likvideerimine. Pärast osaühingu nõuetekohast likvideerimist, tuleb ettevõtte juhatusel esitada äriregistrile avaldus ettevõtte äriregistrist kustutamiseks. Seda saab teha minimaalselt kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ning sellest teavitamisest. Äriregistrist kustutamise avaldusele tuleb lisada lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Alles siis, kui äriühing on äriregistrist kustutatud, saab öelda et äriühingut ei ole enam olemas ja selle tegevus on lõppenud (EAS, 2012). Osaühingu loomine on kerge 2.2. Osaühingu lõpetamine Lõpetamise mõistega tähistatakse valdkonda, mis hõlmab materiaalõiguslikke küsimusi. Äriseadustik näeb ette lõpetamise alused ja tegevuse jätkamise võimalused, reguleerib
Kui selgub, et osaühingul on veel jaotamata vara, tuleb läbi viia ka täiendav likvideerimine. Pärast osaühingu nõuetekohast likvideerimist, tuleb ettevõtte juhatusel esitada äriregistrile avaldus ettevõtte äriregistrist kustutamiseks. Seda saab teha minimaalselt kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ning sellest teavitamisest. Äriregistrist kustutamise avaldusele tuleb lisada lõppbilanss ja vara jaotusplaan. FIE lõpetamine Võrreldes osaühingu lõpetamiesga on FIE lõpetamise protsess lihtne ja kiire. FIE lõpetamiseks tuleb esitada avaldus äriregistrile, tasuda kõik ettenähtud maksud ning kohustused. Olulisemad maksud, millele peab ettevõtluse lõpetamisel tähelepanu pöörama, on sotsiaal- ja käibemaks. Maksu- ja Tolliametile FIE lõpetamise avaldust esitama ei pea. Kui FIE on käibemaksukohustuslane, siis tuleb enne äriregistrile avalduse esitamist esitada
Sõnastik A Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad. Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, ma...
Kassa 90 hoius 100 Kohustuslik reserv 10 Laen 90 hoius 100 Kohustuslik reserv 10 Kassa 90 hoius 100 Kohustuslik reserv 10 hoius 90 Laen 90 Kassa 81 hoius 100 Kohustuslik reserv 19 hoius 190 Laen 90 190 190 Kui kohustuslik reserv moodustab 100, siis see on lõppbilanss, kuna see oli algne investment. Kohustuslik reserv 100 hoius 1000 Laen 900 Rahakordaja – on tegur, mis näitab raha pakkumise kasvu baasvara kasvamisel ühe ühiku võrra m= kohustusliku reservi pöördväärtus e 1/kohustuslikreserv m= 1/0,1 Pankadel on õigus luua täiendavaid reserve. Igal reservil oma kord. Keskpangal raske kommertspanga tegevust jälgida. MØ =CU+R – näitab palju raha peab ringluses olema CU – Currency
Likvideerijad peavad selleks esitama äriregistrile avalduse ettevõtte tegevuse jätkamiseks. 1.3 Osaühingu äriregistrist kustutamine Pärast osaühingu nõuetekohast likvideerimist, tuleb ettevõtte juhatusel esitada äriregistrile avaldus ettevõtte äriregistrist kustutamiseks. Seda saab teha minimaalselt kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ning sellest teavitamisest. Äriregistrist kustutamise avaldusele tuleb teil lisada lõppbilanss ja vara jaotusplaan. FIE Ettevõtte loomine 1.1 Füüsilisest isikust ettevõtja Füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) on ettevõtlusvorm, mis sobib kõige paremini nendele, kes alustavad tegevust üksi või koos perega. FIE-na tegutsemise eelised: minimaalse kapitali nõue puudub; registreerimine on lihtne; FIE-l ei pea olema põhikirja. Samas vastutab FIE ettevõtlusega tekkinud kohustuste eest kogu oma isikliku varaga.
osade arv, nimiväärtus ja osakaal osa- või aktsiakapitalis, aktsiate või osade eest makstud tasu ning nende omandamise või tagatiseks võtmise põhjus. Majandusaasta aruande allkirjad Raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruandele kirjutavad koos kuupäeva märkimisega alla: 1) füüsilisest isikust ettevõtja; 2) raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkond ning kõrgema juhtorgani liikmed, kui see organ on olemas. Raamatupidamiskohustuslase alg- ja lõppbilanss Raamatupidamiskohustuslase asutamisel või raamatupidamise kohustuse tekkimisel koostab raamatupidamiskohustuslane algbilansi, kus kajastub tema vara, kohustuste ja omakapitali suurus enne majandustegevuse alustamist või enne raamatupidamise kohustuse tekkimist. Raamatupidamiskohustuslase lõpetamisel või raamatupidamise kohustuse lõppemisel koostab raamatupidamiskohustuslane lõppbilansi. 8 2. TEGEVUSARUANNE
Raamatupidamise toimkonna juhendid (RTJ) Näidetena kirjeldatakse ära, kuidas peaks raamatupidamises asjad olema 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis 3) finantsinstrumendid 4) varud 5) materiaalne ja immateriaalne põhivara 6) kinnisvarainvesteeringud 7) bioloogilised varad 8) eraldised, potentsiaalsed varad ja kohustused 9) rendilepingud 10) tulu kajastamine 11) äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 12) sihtfinantseerimine 13) likvideerimis- ja lõppbilanss 14) vahearuanded 15) segmentide aruanne 16) tulu aktsia kohta 17) sihtasutused ja mittetulundusühingud Raamatupidamiskohuslased määratud ära RPSes · Eesti Vabariik - ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna · kohaliku omavalitsuse üksus · Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik · Eesti registreeritud avalik-õiguslik juriidiline isik · füüsilisest isikust ettevõtja · Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal
VI Raamatupidamise toimkonna uued juhendid (RTJ) 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis 3) finantsinstrumendid 4) varud 5) materiaalne ja immateriaalne põivara 6) kinnisvarainvesteeringud 7) bioloogilised varad 8) eraldised, potentsiaalsed varad ja kohustused 9) rendilepingud 10) tulu kajastamine 11) äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 12) sihtfinantseerimine 13) likvideerimis- ja lõppbilanss 14) vahearuanded 15) segmentide aruanne 16) tulu aktsia kohta 17) sihtasutused ja mittetulundusühingud * RTJ 13-17 on koostamisel 3. RAAMATUPIDAMISKOHUSTUS Raamatupidamise seadus kehtestab raamatupidamiskohustuslaste ringi: - Eesti Vabariik, - kohaliku omavalitsuse üksus, - Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, - füüsilisest isikust ettevõtja
JUHTIMISARVESTUSE AINE:juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. juhtimisarvestus hõlmab spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mis võimaldavad juhtkonnal saada vajalikku infot,seda analüüsida ja tõlgendada ning selle tulemusena langetada olulisi otsuseid.põhieesmärgiks on õigeaegselt selgitada ressursid,mis on vajalikud tootmistegevuseks ja turustamiseks, andes sellega infot juhtkonnale õigete äriotsuste langetamiseks. FINANTSARVESTUS JA JUHTIMISARVESTUS:1)juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid firmasiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka väliskasutajateni.2)juhtimisarvestus on suures osas suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel.3)juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud.4)juhtimisarvestus rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust.5)juhtimisarvestuse puhul ei ole oluline punktuaalne täpsus,vaid mitterahalised andmed.6)fi...
Aruandeperioodi lõpul koostatud käibeandmikus tuuakse välja kontode algsaldod, käibed ja lõppsaldod. Andmikus peab esinema kolm võrdsete summade paari: deebet algsaldode kokkuvõte peab olema võrdne kreedit algsaldode kokkuvõttega s.o algbilanss; deebet käivete kokkuvõte peab olema võrdne kreedit käivete kokkuvõttega s.o kahekordne kirjendamine; deebet lõppsaldode kokkuvõte peab olema võrdne kreedit lõppsaldode kokkuvõttega s.o lõppbilanss. Tulude ja kulude arvestus Tulu on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad omakapitali välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. Kulu on aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.
veel esitada; 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused; 10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Haldur peab lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Kui juriidilisest isikust võlgnik likvideeritakse, lisatakse lõpparuandele lõppbilanss. Haldur edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata kohtu kinnitatud lõpparuande ja koos sellega esitatud lõppbilansi. Haldur avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgitus, et lõpparuandele võib esitada vastuväite. Vastuväite lõpparuandele võivad võlausaldajad esitada kohtule 10 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest
lõpul koostatud käibeandmikus tuuakse välja kontode algsaldod, käibed ja lõppsaldod. Andmikus peab esinema kolm võrdsete summade paari: deebet algsaldode kokkuvõte peab olema võrdne kreedit algsaldode kokkuvõttega s.o algbilanss; deebet käivete kokkuvõte peab olema võrdne kreedit käivete kokkuvõttega s.o kahekordne kirjendamine; deebet lõppsaldode kokkuvõte peab olema võrdne kreedit lõppsaldode kokkuvõttega s.o lõppbilanss. Tulude ja kulude arvestus Tulu on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad omakapitali välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. Kulu on aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.
2) Juhatused koostavad ühinemisaruande, kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ja majanduslikult ühinemist ja ühinemislepingut, sh osade või aktsiate asendussuhet ning juurdemaksete suurust (ÄS § 393 lg 1) 3) Ühinemislepingut kontrollib audiitor 4) Ühinemislepingu esitamine äriregistrile, teade Ametlikes Teadaandes, vahebilanssi koostamine (ÄS § 419 lg 3-4) 5) Üldkoosoleku kokkukutsumine ja dokumentide esitamine aktsionäridele / osanikele tutvumiseks 6) Koostatakse ühingu lõppbilanss 7) Osanikud/aktsionärid võtavad vastu ühinemisotsuse 8) Töötajate informeerimine, EVK teavitamine 9) Üleantava vara hindamine ja selle audiitorkontroll 10) Ühineva ühingu juhatus esitab äriregistrile avalduse ühinemise registrisse kandmiseks 11) Avaldatakse teade väljandes Ametlikud Teadaanded 12) Töölepingute muudatused, vallas- ja kinnisvara üleminek 87. Selgita õiguslikke tagajärgede erisust olukordades, kus tütarühingu vara läheb
mida haldur kavatseb veel esitada; 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused; 10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. (3) Haldur peab lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. (4) Kui juriidilisest isikust võlgnik likvideeritakse, lisatakse lõpparuandele lõppbilanss. Haldur edastab võlgniku elu- või asukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamatult kohtu kinnitatud lõpparuande ja koos sellega esitatud lõppbilansi. § 163. Pankrotimenetluse lõpetamine lõpparuande kinnitamisega (1) Haldur avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgitus, et lõpparuandele võib esitada vastuväite vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.
RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b (b 2250 0,0286) * 0,21 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesan...
eesmärkidest ning etteantud arvnäitajatest. Järgmise sammuna koostatakse müügiprognoosist lähtudes müügieelarve. Müügieelarvest lähtuvalt koostatakse tootmise eelarved ja erineva üldhalduskulude eelarved. Eraldi osadena koostatakse investeeringute ja finantstulude/kulude eelarved. Sellisel moel mitu kord läbitöötatud erinevad eelarved moodustavadki kokku ettevõtte koondeelarve, mis koosneb erinevatest osadest nagu : · prognoositav kasumiaruanne · lõppbilanss · rahavoogude eelarve · teised eelarved juba lühemate perioodide lõikes. Eelarved on ettevõtte kuluarvestuse ja vastutuspõhise arvestussüsteemi oluliseks aluseks. Eelarved, millega võrrelda tegelike tulemusi peavad olema paindlikud ja realistlikud. Paindlikkuse eelduseks on see, et kulud on jaotatud muutuv- ja püsikuludeks ning vastavalt sellele võimalik koostada aruandeid, mis loovad võimaluse erinevate töötajate panuse hindamiseks.
likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210). · Lõppbilansi ja vara jaotusplaani koostamine. Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1). · Lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamine. Lõppbilanss ja vara jaotusplaan tuleb esitada osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele ka teatada (ÄS § 215 lg 3). · Vara tegelik jagamine osanike vahel - kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus
võlausaldaja ei võta vastu, kuna nõude täitmise tähtpäev ei ole veel saabunud (§-d 214 ja 377). Kui võlausaldajate nõuded on rahuldatud ja raha deponeeritud, peavad likvideerijad koostama lõppbilansi ja järelejäänud vara jaotusplaani. Aktsiaseltsi lõppbilanssi ja jaotusplaani peab kontrollima audiitor, osaühingu puhul on see nõutav sel juhul, kui audiitorkontroll on osaühingu majandusaasta aruandele ette nähtud (§-d 215 l g2 ja 378 lg 2). Osaühingu lõppbilanss ja vara jaotusplaan tuleb osaühingu asukohas esitada tutvumiseks kõigile osanikele ja neile tuleb sellest ka teatada (§ 215 lg 3). Aktsiaseltsi puhul kehtib sama nõue. Aktsionäridele, kellel on nimelised aktsiad, tuleb sellest samuti teatada, kuid kui aktsiaseltsil on veel jäänud 44 esitajaaktsiad (mis on olnud käibel enne aastat 2002), on likvideerijate kohustuseks avaldada vastav teade ajalehes (§ 378 lg 3)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
