-ta on elektromagnetlaine. Pidev spekter: · Nähtav valgus 625-740nm 590-625nm 565-590nm 520-565nm 500-520nm 450-500nm 430-450nm 380-430nm Vesiniku spektrite uurimine: · Uuriti valguse nähtavas ning ultravioletses ning infrapunases piirkonnas. · Spektrijooned ei asunud korrapäratult, vaid koondusid teatud rühmadesse ehk seeriatesse · Tunumad neist on: - Lymani seeria ultravioletkiirguse spektriosas - Balmeri seeria vaguse nähtavas osas - Pascheni seeria infrapunases spektriosas Vesiniku aatomi spekter: Igas seerias olevad jooned moodustavad koonduvaid jadasid. Seeriaid kirjeldab valem: 1/ = R ( 1/ n1² - 1/n2² )
joonte lainepikkusega. 17. Spektraalanalüüs: Tuleb luua tingimused, et uuritava segu aatomid annaksid joonspektri. Mõõta spektrijoonte lainepikkused. Võrrelda saadud spektrit tuntud elementide joonspektritega ja teha kindlaks, milliseid elemente segu sisaldab. 18. Erinevate statsionaarsete olekute tõttu on iga keemilise elemendi aatomispektri kiirgus- ja neeldumisjoonte kogumik kordumatu. 19. Vesiniku aatomi spekter (erinevad seeriad): Lymani seeria esimese energiatasemeni Balmeri seeria teise energiatasemeni Pascheni seeria kolmanda energiatasemeni 20. Energia miinimumi printsiip: Ergastatud olekus on elektroni energia suurem kui põhiolekus ja seepärast toimub iseeneslik siire ergastatud olekust põhiolekusse, mille käigus aatom kiirgab footoni. 21. Elektroni olekut aatomis määravad parameetrid (4) kvantarvud 22
nähtust kirjeldada? Vesiniku spektrit uurides pandi tähele, et jooned moodustavad kindlaid rühmi, mis hakkavad korduma. 15)Kuidas arvutada vesiniku spektrijoontele vastavate kvantide sagedust ja lainepikkust? 16)Mida nimetatakse Balmeri seeriaks? Balmeri seeria-vesiniku spektrijoonte rühm, mis jääb nähtava valguse ossa. 17)Millise järjekorra numbriga energiatasemele peaks vesiniku aatom minema, et tekiksid Lymani, Pacheni või Balmeri spektrijoonte seeriad? Lymoni seeria-ultraviolet-n1=1, Balmeri seeria- n1=2 ja Pascheni seeria-infrapuna- n1=3 18)Mida tähendab seisulaine pillikeeles? Seisulaine-pillikeel saab võnkuda ainult sellise sagedusega, et tema kahekordne pikkus peab täpselt jaguma tekitavate lainepikkustega. 19)Millele kindlate spektrijoonte tekkimine elektronide liikumise kohta aatomis viitavad? Kindlate spektrite teke viitab sellele, et elektronid liiguvad vaid kindlatel orbiitidel,
) , kus n 1 ja n 2 on täisarvud tabelist ja R = 1,0974 10 7 m ( Rydbergi konstant ) n2 = 0 2 , kus 0 = 3,647 10 -7 m ja n täisarv , mille väärtuseks 3, 4, 5 jne. n Seeria nimi avastaja järgi n1 n2 Spektri piirkond ja avastamisaasta Lymani seeria 1906 1 2,3,4....... Ultravalgus ( 91,2 - 121,6 nm ) Balmeri seeria 1885 2 3,4,5...... Nähtav valgus ( 364,7 - 656.5 ) Pascheni seeria 1908 3 4,5,6..... Infravalgus ( 820,1 - 1875,6 nm Bracketti seeria 1922 4 5,6,7..... Infravalgus Pfundi seeria 1924 5 6,7,8,.... Infravalgus
Balmer-Rydbergi valem määrab vesiniku aatomi kiirgusjoonte lainepikkused või kvandi energiad h f kujul 1/ = R' {(1/nl 2) - (1/na 2)} või h f = R {(1/nl 2) - (1/na 2)}, kus suurust . 7 -1 R' = 1,097 10 m või R = 13,6 eV nimetatakse Rydbergi konstandiks. nl ja na on täisarvud. Arv nl 17 (lõppoleku kvantarv) määrab konkreetse seeria (näiteks Lymani seerial nl = 1, Balmeri seerial nl = 2 jne). Arv na (algoleku kvantarv) määrab antud joone seeria piires, kusjuures alati na > nl . Seeria lühilainelisele piirile vastab na = . Kvantarvudeks nimetatakse arve, mis määravad mikroobjekti (aatomit, elektroni vms) kirjeldavate füüsikaliste suuruste väärtusi. Aatomi energia on pöördvõrdeline kvantarvu n ruuduga En = - R /n 2 , kus R on Rydbergi konstant.
kaliste suuruste väärtusi. Balmer-Rydbergi valem määrab vesiniku aatomi kiirgusjoonte lainepikkused või kvandi energiad h f kujul 1/ = R' {(1/nl 2) - (1/na 2)} või h f = R {(1/nl 2) - (1/na 2)}, kus suurust R' = 1,097 10 m või R = 13,6 eV nimetatakse Rydbergi konstandiks. nl ja na on täisarvud. Arv nl . 7 -1 (lõppoleku kvantarv) määrab konkreetse seeria (näiteks Lymani seerial nl = 1, Balmeri seerial nl = 2 jne). Arv na (algoleku kvantarv) määrab antud joone seeria piires, kusjuures alati na > nl . Seeria lühilainelisele piirile vastab na = . Elektroni impulsimoment Ln = m vn rn on Bohri mudelis Plancki nurkkonstandi = h /(2) = 1,05 .10-34J.s täisarv-kordne: Ln = n . Aatomi energia on pöördvõrdeline kvantarvu n ruuduga En = - R /n 2 , kus R on Rydbergi konstant.
annaabi.ee 
