Nimetu
oleks telefoni omanik tellinud sidefirmalt kaashäälikupaketi, nt trt ´Tartu´, tln ´ Tallinn´,
krt! ´ kurat!´, rmtk ´raamatukogu´, kindl´kindel´. Häälikuühendeid, mida annab märkida
ühe tähega, nii ka märgistatakse, nt rafa ´rahva´ , wafa ´vahva´, märxa ´märksa´, tulex
´tuleks´, näidataxe ´näidatakse´; sõna alguse h kipub kaduma , nt omme, elistama.
Puuduvad või raskesti kättesaadavad täppide ja katustega tähed asendatakse , nt 2kki
lykkan tartu-s6idu reedele, v2gev zhest.
Aaviku keeleuuenduse pooldajad on SMSi tulekuga saanud võimaluse oma registrid valla
päästa.
I-mitmuse, i-ülivõrde, lühikese sisseütleva, infinitiivide ja kesksõnade kasutamine on
lühisõnumites omal kohal, seda ka juhul, kui kirjakeele norm näeb ette teisiti, nt keni,
kalleim, taru ´Tartusse´ ,rääki, olnd, kokku lepit, m6eld-teht ´mõeldud-tehtud´.
Kuna SMSis ei ole ruumi raisata, kasutatakse kõiki võimalusi sõnade kokkukirjutamiseks.