on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi aineid. Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid aga elastsuse. Kõige olulisemad orgaanilised ained luudes on valgud ja rasvad. Mineraalained sisaldavad luudes kõige rohkem kaltsiumi-, fosfori ja magneesiumiühendeid. Inimese vananedes luude koostis muutub: luudes suureneb mineraalainete sisaldus ja luude elastsus väheneb. Luuümbris->plinkollus->käsnollus->luuüdi Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Luud katab pealt õhuke luuümbris. Luu sees on luuüdi. Noortel on punast luuüdi e. vereloomeelundit rohkem kui vanadel. Osa punasest luuüdist asendub vananedes kollase luuüdiga e. toitainete rasvade varuga. Luud on lihaste kinnituskohaks. Lihased kinnituvad luudele kõõlustega. Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Kõõlus on kaetud tupega, mis vähendab kõõluse hõõrdumist liikumisel ja hoiab teda kindlas asendis. Kõõlused
Kui toiduga ei saa piisavalt kaltsiumi, hakkab luudest kaltsiumiühendeid verre lahustuma ja luude kaltsiumisisaldus väheneb veelgi. Osteoporoosi ära hoidmiseks tuleb juua palju piima, keefirit ja jogurtit ning tarbida vähem hapusid mahlu ja musta kohvi. 3. Luude kasvamine (pikkus- ja jämeduskasv, paranemine) Vastus: Luudel võimaldab kasvada kõhrkude. Lastel on pikkade luude otstes plaadikujuline kõhr, mille rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Luud katab pealt luuümbris, mis ühendab luud ümbritsevate kudedega. Luuümbris moodustab luurakke, mille arvel kasvavad laste luud jämedamaks. Kui luu murdub, hakkab luuümbris selle parandamiseks uusi rakke moodustama. 4. Luude ehitus, tema osade ülesanded Vastus: Lk 14-15 5. Luudevahelised ühendused Vastus: Liikuv ühendus e liiges. 1)Keraliiges- võimaldab liigutusi igas suunas (õlaliiges, puusaliiges) 2)Plokkliiges- liigutused ühes tasapinnas (küünarliiges, põlveliiges)
Väheneb luude kaltsiumi sisaldus, luude elastsus väheneb, luud hõrenevad. Luuhõrenemine on haigus, mille puhul muutuvad luud hõredaks ja hapraks ning murduvad kergesti. On tingitud kaltsiumi ja fosforisisalduse vähenemisest, seda soodustavad vähene liikumine, ebatervislik toitumine, vananemine. Luuümbris luud ümbritsev sidekoeline kate, moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad laste luud jämedamaks. Kui luu murdub, hakkab luuümbris selle parandamiseks uusi luurakke moodustama. Kõõlus tugev sidekoeline väät, mis ühendab lihast luuga Luuüdi luude tühimikes sisalduv pehme kude, mis on kas vereloomeelund või rasvade talletaja Punane luuüdi on vereloomeelund, selles moodustuvad mitmesugused vererakud. Kollane luuüdi - on aga toitainete, eriti rasvade varu · Väikesed lapsed kukuvad tihti, aga ei murra luid. Miks?
Inimese luustik Luustik ehk skelett ehk toes. Luud koosnevad luukoest Täiskasvanud inimese kehas on üle 200 luu Koostis : Mineraalained 55% (Ca, P, Mg, soolad) annavad luudele kõvaduse PS! Vananedes mineraalainete sisaldus suureneb ja elastsus väheneb. Selle pärast lähevadki vanematel inimestel luud kergesti katki. Orgaanilised ained 25% (valgud, rasvad) annavad luudele elastsuse Luurakkudest ja rahuvaheainest (peamiselt vesi). Osteoporoos luude hõrenemine. Luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk. Põhjustab hormonaalsete muutuste tagajärjel või Dvitamiini / Ca puudumisel. Loote luustik koosneb peamiselt kõhrest. Ehitus: Luuümbris on õhuke, tugev, elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. Luuümbris: Katab luid Moodustab uusi luurakke Sisaldab palju veresooni ja närve Plinkollus ...
ühendid aga elastsuse. lihased 3.kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade Pealihased Mälumislihased, Liigutab luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. miimilised alalõualuud. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu lihased Muudavad näo pikemaks. Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ilmet. ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris Kaelalihased Paljud väikesed Liigutavad pead moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad laste luud lihased. üles ja alla ning jämedamaks. Täiskasvanutel luude kasv peatub. pööravad pead. 4
andmine. Samuti koosneb luu rakuvaheainest (vesi) ja luurakkudest. Luud katab pealt luuümbris kus moodustuvad uued luurakud, mille arvelt kasvavad laste luud jämedamaks (täiskasvanutel seda ei toimu). Pikad luud on seest õõnsad, sest see teeb luustiku kergemaks. Enamiku luude keskosas on luuüdi, Punane luuõdi on vereloomeelund, kollane luuõdi sisaldab tagavararasvu. Noortel on punast rohkem. Pealt katab luud luuümbris, mis ühendab luud ümbritsevate kudedega. Milles seisneb luustiku tähtsus? Toestab pehmeid kudesid, aitab keha püsti hoida Koos lihastega võimaldab luustik liikuda, lihased kinnituvad luudele Luud kaitsevad siseleundeid, närvisüsteemi nt kolju peaaju Luudes toimub vereloome Oluline mineraalainete säilituskoht Luustikus talletatakse rasvasid 3. Tunda tuleb luustiku põhiosasid! KOLJU, SELGROOG, RINDKERE, ÕLAVÖÖTME
KT Bioloogia Luud Tähtsus ja ülesanne: toestab kudesid, annab kehale kuju, luudele kinnituvad lihased, kaitseb siseelundeid, on erinevate ainete talletajaks. Luud on kõvad ning esmapilgul tunduvad elutud. Luud tegelikult koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest, luudes on nii mineraalaineid (annavad luudele kõvaduse, 55%) kui ka orgaanilisi aineid (annavad luudele elastsuse, 25%), luudes on 20% vett. Orgaanilised ained: valgud, rasvad. Valgud moodustavad luukoes elastseid kiudusid, rasvad on toitainete tagavara. Mineraalained: kaltsiumi-, fosfori- ja magneesiumiühendeid. Vananedes suureneb nende kogus luus ja elastsus väheneb. Kõhr on luust pehmem ja painduvam. Loote toes koosneb kõhrest, seetõttu ei teki sündimisel vigastusi. Kõhrkude võimaldub luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. Nende rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Täiskasvanutel on selle asemel luukude, nende luud e...
SKELETT Skelett on liikumisaparaadi passiivne osa. Skelett koosneb vähemalt 200st omavahel ühendatud luust. Skeletil on 2 põhilist funktsiooni mehaaniline ja bioloogiline. · Mehaaniline toestamine kaitsmine liikumine · Bioloogiline vereloome - ainevahetus ( kaltsium, fosfor ) Luu ehitus. Luu põhilised koostisosad on plinkollus ja käsnollus, luuüdi, luuümbris ehk periost ja kõhred. · Plinkollus katab luud väljas poolt, väga tihe koosneb tihedalt kõrvuti asuvatest luuplaatidest ehk lamellidest. · Käsnollus asub plinkollus all ja on poorse ehitusega. Käsnollus koosneb põrkadest. · Luuümbris on õhuke sidekoeline kate, mis katab plinkollust, värvuselt roosakas/kollakas, sest sisaldab närve, veresooni ja rasv kude. Luuümbris osaleb luu toitmises, liigepindades luuümbrist pole.
Lapse kasvades muutub kõhr kõvaks luuks. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosneb kasvuvöönd . Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks .Luud kasvavad tavaliselt kuni 20 eluaastani ,selleks ajaks on luustumine lõppenud .Kõhrega on kaetud ka luu liigesepinnad .Liigest ümbritseb vibroos kiht .Liiges on hermeetiliselt suletud .Fribroosikiht toodab liigese võiet . 1 Luud katab pealt õhuke luuümbris ehk periost , mis ühendab teda ümbritsevate kudedega .Luuümbris moodustab uusi luurakke , mille arvelt kasvavad luud jämedamaks . Luude rakud uuenevad kogu elu , vanad rakud lagunevad ja asendavad luuübrises toodetud uutega . Luuümbrises on palju veresooni ja närve , osa neist tungib luupinna avade kaudu luukoe sisse . Luuümbrise all asub plinkollus , sellest seespool pehme käsnjas luukude käsnollus Luukude läbivad kanalid milles kulgevad veresooned
· ...kaltsiumi.... · ...D- vitamiini.. · ...füüsilist koormust..... 9. Luu ehitus ja osade ülesanded (joonis). Tähista joonisel vastavate numbritega, kirjuta igale luu osale tema ülesanne: 1. käsnollus - kergemaks 2. plinkollus - tugevust 3. veresooned - toidab 4. luuüdi punane toodab vererakke, kollane talletab varuained 5. närv - ühendab 6. luuümbris loob uusi luurakke 10. Luustiku ülesanded. a) toestada b) lihaste kinnitus c) kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi d) võimaldab liikuda 11. Luudevahelised ühendused ja nende tüübid. Luudevahelised ühendused jaotatakse: 1. Liikuvad ühendused e. ....liigesed....... · Keraliiges ringikujulised liigutused nt õlaliiges, puusaliiges · Plokkliiges edasi tagasi põlves ja küünarnukis · Silinderliige pöörlevad kaelas 2. ...Painduvad.. ühendused - .
kanal Volkmanni kanal Luulamellid · 1) Osteoni lamellid · 2) Interstitsiaalsed e. vahelamellid - fragmendid osaliselt hävinud osteonitest · 3) Välimised ja sisemised üldlamellid katavad luu kompaktollust selle sise ja välispinnal Vahelamellide moodustumine Periost ja endost · Periost e. luuümbris on õhuke tiheda sidekoe kiht, mis katab luid (excl. liigeskõhred) · P. sisemine kiht on osteogeenne, välimine e. fibroosne kiht koosneb peamiselt pikisuunalistest kollageensetest kiududes. Fibroossest kihist tungivad jämedad ristisuunalised kiud perforeerivate e. Sharpey kiududena luusubstantsi · Endostiks nim. õhukest sidekoelist kesta, mis katab luud üdiõõne poolt. Endosti õrn kiudsidekude sisaldab osteoblaste, aga ka osteoklaste Periost e. luuümbris
KOKKUVÕTE Tugi- ja liikumiselundkonna moodustavad luud ja luurakud, mille ülesandeks on kaitsta keha ja katta teisi kudesid ja elundeid. Luu on luustiku osa, mida moodustavaks koeks on sidekude. Luudele annavad tugevuse mineraal-ained, elastsuse aga orgaanilised ained. Luu tugevamat osa nimetame plinkaineks, pehmemat osa aga käsnaineks. Pealt katab luud luuümbris, luu sees on aga luuüdi. Punane luuüdi paineb vereloomeelundis ja selle ülesandeks on moodustada vererakud, mis kanduvad vereringesse, kollane luuüdi aga toruluu õõnsuses ning selle ülesandeks on rasvasid varuda. Kõik luud moodustuvad luustiku ehk skeleti. Inimese luustiku põhiosad on kolju, selgroog, rinnakorv, õlavööde, ülajäseme luud, vaagnavööde ja alajäseme luud. Liikuvat luude ühendust nimetame liigeseks
Luid on inimesel üle 200 ja lihaseid üle 300. Kõige pikem luu organismis on reieluu. Luude ehitus ja kasv Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Täiskasvanud inimesel on kõhrelise kasvuvööndi asemel luukude ja luud enam ei kasva. Luu välimine kiht on sidekoeline luuümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad laste luud jämedamaks. Täiskasvanul peatub luude jämenemine. Luukude aga uueneb kogu elu, vanad rakud lagunevad ja asenduvad luuümbrises toodetud uutega. Luuümbrise abil paranevad ka luukahjustused. Luuümbrise all asub tihe ja tugev luukude- plinkollus, sellest seespool pehmem käsnjas luukude-käsnollus.
Painutajad Näita joonisel facies lateralis tibiae (sääreluu külgmine pind)? Missugune lihas sellelt algab Eesmine sääreluulihas (M. tibialis anterior) Mis katab sääreluu substantia compaktat (Plinkollus) seal, kus ei ole hüaliinkõhre? Luuümbris ehk periost Mis katab sääreluu substantia spongiosat seal, kus ei ole hüaliinkõhre? Luuümbris ehk periost Missuguses liigeses asub malleolus medialis (keskmine peks) Ülemine hüppeliiges ehk kontsluu- sääre liiges Kas ta on peand või õõnsus? Peand
Bioloogia kordamismaterjal kontrolltööks 15.okt Tuuli Varik Bioloogia kordamisküsimused 1. Selgita, kus asuvad erinevad koed organismis! Silelihaskude paikneb veresoonete ja õõneselundite seintes Vöötlihaskude Lihastes, üle kogu Südamelihaskoe rakud Südames 2. Tead, kuidas liigitakse sidekudet ja lihaskudet. Sidekude = luuja kõhrkude, rasvkude, veri Lihaskude = silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskoe rakud 3. Tunned pildi järgi ära erinevad koed! 4. Naha ehituse osad joonisel! 5. Naha ehituse osade ülesanded! 6. Naha üldised ülesanded: kaitseb sünteesib erinevaid ühendeid säilitab keha temperatuuri meeleelund erituselundkond 7. Temperatuuri reguleerimine: a) veresoonte abil- kui veresooned lai...
Luustik ja lihased Luud koosnevad orgaanilistest ainetest, luurakkudest, rakuvaheainetest, mineraalainetest ja veest. Luudes leidub valke ja rasvu. Valgud moodustavad elastseid luukiudusid ja rasvad on toitainetagavaraks. Luudes leidub mineraale: kaltsiumit, fosforit ja magneesiumiühendeid. Need annavad luudele tugevuse. Vananedes inimese luud hõrenevad. Luud kasvavad pikemaks otstsest kasvuvööndi piirkonnas rakkude jagunemise tõttu. Luustumine- kõhrkoe asendumine luukoega Käsnollus- pehme, käsnjas luukude Plinkollus- tugev luukude Luuümbris- luud ümbritsev kude Punane luuüdi- vereloomeelund Kollane luuüdi- torude sees olev raskvarikas luuüdi Kõõlus- sidekoeline väät, mis ühendab luid Liiges- luude ühendus, mis tagab liikuvuse Skelett- inimese tugielundkonna osa, koosneb luudest Luustiku ülesanded: Toestamine Kaitsmine Liikumise võimaldamine Lihastele kinnituskoht Liigestes on luudeotsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb li...
LUUD Luud koosnevad : · Mineraalainetest annavad luudele kõvaduse. (kaltsium, fosfor, magneesium) · Orgaanilistest ainetest annavad luudele elastsuse (valgud, rasvad) Plinkollus Luuümbrise all asuv tihe ja tugev luukude Käsnollus Plinkollusest seespool paiknev pehmem käsnjas luukude Luuüdi Luude keskosas paiknev pehme kude Punane luuüdi Vereloomeelund, selles moodustuvad erinevad vererakud. Kollane luuüdi Toitainete ja rasvade varu Kõõlus valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav Luuümbris Ühendab luud ümbritsevate kudedega. See moodustab uusi luurakke, mille arvelt kasvavad laste luud jämedamaks. Luustiku e. Skeletti ülesanded: · Lihastele kinnituskohaks · Kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi (pea ja seljaaju) · Võialdab inimesel liikuda · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Liiges kahe või enama luu ühendu...
TUGIELUNDKOND TUGIELUNDKOND Tugielundkond toetab keha ja kaitseb organeid. Tugielundkonna moodustavad luud ja liigesed. LUUSTIK Inimese luustiku olulisemad osad on: -kolju, -selgroog, -rinnakorv, -ülajäsemete luud, -õlavöötme luud, -alajäsemete luud -vaagnavöötme luud. Inimese luustik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TORULUUD Seest õõnsad. Muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. OLLUSED Plinkollus tihe ja tugev välimine luukude. Asub luuümbrise all. Käsnollus käsnjas plinkollusest pehmem luukude. Asub plinkollusest seespool. Käsnolluses asub luuüdi. LUUÜDI Luuüdi asub käsnolluses Punane luuüdi vereloome Kollane luuüd...
Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel thorax- rinnakorv tuber- köber Tibia- sääreluu truncus- kere tuberculum- köbruke Ulna- küünarluu vertebra- lüli ulna- küünarluu Bursa- paun dexter- parem articularis- liigese- Pleura- pleura, kopsu
PTK 1.3 luude koostis ja ehitus Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. 1) Vesi -20% 2) Mineraal- e anorgaanilised ained P,Mg, Ca 55%- TUGEVUS 3) Orgaanilised ained 25%-ELASTSUS Luude ehitus: · Toruluu on seest õõnes ja täidetud kollase luuüdiga(eristatakse punast ja kollast,punane on vereloomeelund) · Luude otsas paikneb käsnollus, millesse suubuvad veresooned · Luud ümbritseb luuümbris(toodab uusi luurakke) , mille all asub tihe ja tugev luukude-plinkkude Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, mis on valkainest koosnev sidekoeline väät,tõmbele ja venitusele väga vastupidav 1.4 Luud ja nende ühendused Luude ühendused 1) Liikuvad: a)keraliigesed-õlad, puusad b)plokkl.-põlve-ja küünarliiges c)silinderl- selgroolülid 2) Poolliikuvad 3) Liikumatud Luustik e skelett Ülesanded: 1) Toestab pehmeid kudesid 2) Kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi 3) Lihaste kinnitusko...
Nahk-1- 2mm paksune, kaalub 4-5kg, katab 1,5m2 suuruse pinna,välimine kiht nahas marrasnahk,pindmine osa sarvkiht. Küüs koosneb kumerast küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nagast küünevall. Juuksed modustuvad 100 000 juuksekarvast, kastavad 2-3mm nädalas. Luu koosneb luukoest:luurakud+rakuvaheline koostis.min ained annavad elastsuse ja org. ained annavad kõvaduse. Luudel võimaldab kasvada kõhrkude.Kui luu murdub, hakkab luuümbris selle parandamiseksuusi luurakke moodustama .Luude hõrenemistsaab vältida,kui sööd tervislikult,liigud rohkem,ei suitseta.Tuleb süüa ja juua asju,mis sisaldavad kaltsiumit piim,keefir ja jogurt. Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav, nad kinnitavad lihase luudele; võimaldab luid liigutada. Punane luuüdi paikneb luude keskosas, mis on pehme; luuüdi on oluline kuna ta on vereloomeelund.
lagundavad rakud) ning rakuvaheainest ehk intertsellulaarsubstantsist. Rakuvaheaine koosneb omakorda 30-40% ulatuses orgaanilisest ainest ning 60-70% ulatuses mineraalidest (eelkõige kaltsiumfosfaat ja kaltsiumkarbonaat). Luude ehitus Luud koosnevad mineraalainetest ja orgaanilistest ainetest. Täiskasvanud inimese luu sisaldab ligikaudu 25 % orgaanilisi aineid, 55% mineraalaineid ning 20% vett. Iga luu on kaetud luuümbrisega, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimise kihi, mis teostab kaitsefunktsiooni, moodustab tihe sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja veresoontega ning sisaldab rakke, mis luu arenemisel ja kasvamisel on suure tähtsusega. Luuümbrise abil paranevad ka luudekahjustused. Luud koosnevad plinkollusest ja käsnollusest. Plinkollus paikneb väljaspool ja kujutab endast väga tihket ühtlast moodustist
töövõime on väikene. Ülejäänutel südame- ja silelihaskoe töövõime on suur, kuid ainult epiteelkoe kiirus on aeglane. (Vt. Pilt 2) 9. Milline on liigeste tähtsus liikumis- ja tugielundkonna juures? Kuidas on liigesed kaitstud kulumise eest? Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist. Kulumist vähendavad kõhred ja liigesevedelik. (vt. Pilt 3) 10. Jooniselt nimetada luu osad luuüdi, luuümbris, käsn- ja plinkollus lisada nende ülesanded. 1) Luuüdi- vereloomeelund ja/või rasvade tagavara. 2) Luuümbris- uute luurakkude tootmine, luude muundumine jämedamaks. 3) Käsnollus- luu sees asuv kanal, mida mööda kulgevad veresooned, vähendab luumassi. 4) Plinkollus- tihe ja tugev luukude, mida mööda kulgevad veresooned, annab kõvaduse. 11. Kuidas saaks inimene ise vältida luuhõrenemisega seotud probleeme
Toes koosneb peamiselt kõhrest mis on luust pehmem ja painduvam. Luuhõremini ehk osteoporoos -luud muutuvad hapraks ja murduvad kergelt. Seda soodustab väär toitumine , vananemine , vähene liikuvus ja ebatervislikud eluviisid. Kõhrkude võimaldab luudel kasvada , lastel on kasvuvööndid (rakud jagunevad). 20Nda eluaastani luud kasvavad. Kõhr on kõrvades , ninas ning luude liigsespinnad. Luud katab pealt õhuke luuümbris mis ühendab teda kudedega. Ku luu murudub hakkab luuübris uuse rakke moodustama. Luuümbrise all on tugev luukude plinkollus ja sellest seespool käsnollus. Osa luid on seest õõnsad sest see teeb luustiku kergemaks. Enamik luude keskosas on luuüdi mis on pehme kude. Punane luuüdi on vereloomeelund , selles moodustuvad erinevad vererakud.Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav.
Organismi regulatsioonisüsteemid Närvisüsteem ja humoraalne süsteem NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne reaktsiooni käivitumist olnud olukorra, on vajalik tagasiside üks organismi ...
Bioloogia 9.klassi 1.poolaasta mõisted. Mõisted õpiku `'BIOLOOGIA põhikoolile'' järgi kuni peatükk 1.9. Teemad: Inimese keha üldehitus; Nahk katab ja kaitseb; Luude koostis ja ehitus; Luud ja nende ühendused; Lihased tagavad keha liikumise; Vereringeelundkond ja südame ehitus; Veresooned ja vereringe; Veri on vedel kude; Immuunsüsteem kaitseb organismi. 1.Rakk-väikseim organismi ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. 2.Kude-rakud koos rakuvaheainega 3.Elund-e-organ-erinevatest kudedest moodustuv organismi osa. 4.Elundkond-koos ühiseid ülesandetäitev elundite kogum. 5.Marrasknahk-naha pealmine kiht, mille pealmine osa sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja alumine osa elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. 6.Pärisnahk-naha alumine kiht, mis rohkete elastssete kiudude sisaldusega annab nahale veniviuse painduvuse ja sitkuse. 7.Melaniin-Aine mida sünteesitakse nahas ja mis kaitseb ultraviolett...
Luude ehitus Luud jagunevad üldiselt- Kaele, kere ja saba luud Osteloogia- õpetus luudest Epifüüs- luu otsad Luud jagunevad oma ehituse järgi, Pikk- ehk toruluud Lühiluud Lameluud Helmes- ehk seesamluud Õhkluud Välis ehitus jaguneb: Keskosa Otsosa Füüsikõhr Luu siseehitus jaguneb: Luuümbris Kompaktaine Käsnaine Luuüdi Verevarustus Lümfi äravool Närvivarustus Luude seostumis vormid Luud seostuvad Lihastega, Liigestega ja Kudedega Lihased jaotuvad selle järgi, kuidas kinnituvad kõõlustele Liigesed: Ratasliiges Plokkliiges Sadulliiges Keraliiges Lameliiges Lihase: Vöötlihas- tahtele alluv Südamelihaskude
Rakud ja koed Biomolekulid BIOKEEMIA, Rakk TSÜTOLOOGIA, Kude HISTOLOOGIA, Elund- ANATOOMIA, Elundsüsteem ANATOOMIA, Organism ANATOOMIA Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!...
Luustik e skelett · Luud koosnevad luukoest. · Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa. · Inimesel on enam kui 200 luud ( täiskasvanu ) Luude koostis · Mineraalained 55 - annavad luudele kõvaduse ( Ca , Mg , soolad ) · Orgaanilised ained 25 - annavad luudele elastsuse ( valgud, rasvad ) · Luurakkud ja rakuvaheaine ( peamiselt vesi ) Vananedes mineraalainete sisaldus luudes suureneb ning luude tugevus väheneb. Osteoporoos - luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. Luukoe vähenemist põhjustavad tavaliselt hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või vitamiin D defitsiit. Loote luustik - Koosneb peamiselt kõhredest. Luustumine · Kõhrede järk-järguline luustumine. · Kõik kõhred ei luustu. · Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas. ( 21 a ) · Luude rakud uuenevad kogu elu . Luude kasvuvõõnd - Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus...
26. Kus leidub vöötlihaskude? Skeletilihased, keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihaseid. 27. Mis iseloomustab pikka luud? Üks mõõde palju suurem kui kaks ülejäänut 28. Milline on lühike luu? Kõik kolm mõõdet enamvähem võrdsed 29. Mis vahe on lühikesel ja lameluul? Lühike luu koosneb käsnainest, lameluud on nagu plaadid 30. Mis iseloomustab segaluud? Võivad omada erinevate luude omadusi ühes luus 31. Mis asi on periost? Luuümbris, sidekoeline luu väliskate 32. Mille poolest on periost rikas? Selles on palju närve 33. Mis on osteoblastid? Luukudet tekitavad rakud 34. Kus asuvad osteoblastid? Luuümbrise sisemises kihis 35. Milleks on vaja luuümbrist? Aitab luul toituda, purunemisel taastuda. 36. Mille poolest on oluline punane luuüdi? Punases luuüdis tekib uut luukudet 37. Nimeta liigese erinevad osad! liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. 38
Anatoomia ( ladina keeles - anatomia, kreeka keeles - anatome) on õpetus organismi ehitusest ja erinevate ehituslike üksuste omavahelistest suhetest. Füsioloogia (ladina keeles - physiologia, kreeka keeles - physis - loodus, logos - õpetus) on õpetus organismide elulistest talitlustest. Vistseraalne pleura - leste, mis ümbritseb kopse Parietaalne pleura - leste ,mis katab rinnaõõne seina Vistseraalne perikard - leste,mis katab südant Parietaalne perikard - leste, mis on vastu rinnaõõne seina Õpetus luudest osteoloogia Õpetus luude ühendustest sündesmoloogia Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs. Luuümbris e.periost kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid. Osteoblastid luud tekitavad rakud. Osteotsüütid luurakud. Endost õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside...
1. Mõisted *Elund e. organ- organismi osa, millel on kindel asend, ehitus ja ülesanne *Elundkond- ühiseidd ülesandeid täitvate elundite süsteem *Rakk- organismi väiksem ehitusosa, millel on kõik elu tunnused *Kude- ühetaolise ehituse, talituse ja pärisoluga rakkuda rühm *Marrasknahk- naha pealmine osa, seal asuvad kiiresti jagunevad rakud *Pärisnahk- naha alumiine osa *Nahaaluskude- rasvkoe kiht pärisnaha all *Luustik e. skelett- omavahel seondunud luudest sisetoes kõigil selgroogsetel *Punane luuüdi- luu käsnaines paiknev pehme kude, milles moodustavad vererakud *Kollane luuüdi- toruluude õõnsuses paiknev pehme kude, mis sisaldab tagavararasvu *Liiges- luude liikuv ühendus *Selgroog e. lülisammas- luuustiku keskne osa *Kolju- pea toes, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud luudest *Lihas- lihasrakkudest elund, mis kokku tõmbudest põhjustab kehaosade liigutusi *Kõõlus- sidek...
Frontaaltasapind jagab keha 2: eesmiseks e.kõhtmine(ventraalne) ja tagumine e.selgmine(dorsaalne). 3.Horisontaal-e.transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt, jaotab selle ülemiseks e.kraniaalseks ja alumiseks e.kaudaalseks osaks. Eristatakse 3 telge(omavahel ristuvad): 1.sagitaaltelg(eest taha) 2.frontaaltelg(vasakult paremale) 3.vertikaaltelg(ülalt alla) 3.Luu kui organi ehitus(toruluu näitel) epifüüs metafüüs diafüüs Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi.Täiskasvanu skelett e.toes : üle 200 luu. Skeleti 2 funktsiooni: mehaaniline ja bioloogiline. Mehaaniline toestada, kaitsta, liikuda. Skelett toetab pehmeid kudesid, on neile kinnituskohaks. Luud moodustavad omavahel liigestega ühenduvaid ja lihaste abil liikuvaid luukange. Skeletis on luuliste seintega ruumid(lülisambakanal, koljuõõs, rinnaõõs, vaagnaõõs), et kaitsta seal asetsevaid elundeid.
Rakk Rakk- väiksemad organismi osad, millel on kõik elu tunnused. Ümbritsetud membraaniga, rakutuum- (asub raku keskel) - juhib rakkude elutegevust ja paljunemist. Mitokonder- varustab rakku energiaga. Ribosoomid- sünteesivad elutegevuseks ja kasvuks vajalikke valke. Tsütoplasmavõrgustik- toimub ainete süntees. Tsütoplasma- täitab rakku seest. Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri-...
*Marrasknaha moodustavad ka karvad, juuksed ja küüned. *PÄRISNAHK sisaldab rohkesti elastseid kiude, on seetõttu veniv, painduv ja sitke. *Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude. *LUUS koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Keemilistest ühenditest o luudest nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi ühendeid. *Inimese vananedes väheneb luude kaltsiumisisaldus, mis põhjustab luude habrastumist ja suurendab murdumisohtu. *Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. VT VIH JOONIS *Luuümbrise all asub tihe ja tugev luukude- PLINKOLLUS-, sellest eespool paikneb pehmem käsnjas luukude- KÄSNOLLUS. *Osa luid on SEEST ÕÕNSAD, see teeb luustiku kergemaks. *Luu sees on LUUÜDI. Punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on rasvade tagavara. *Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitustele väga vastupidav. Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil. Kõõlused kannavad
Bioloogia KT vastused: Mõisted: 1. Kude- rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 2. Elund- organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid, moodustuvad erinevatest kudedest. 3. Elundkond- nimetatakse elundeid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 4. Retseptor- moodustavad närvirakkude kogumid ja nende talitlust soodustavad rakud. 5. Melaniin- ühend, mis kaitseb organism liigse ultraviolettkiirguse eest 6. Marrasnahk- Moodustab naha välimise kihi, selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokkusurutud surnud rakkudest. 7. Pärisnahk- asub marrasknaha all, sisaldab elastseid kiude, mistõttu on painduv ning veniv. Seal on vere- ja lümfisioonid, väliskeskkonnast ärritusi vastuvõtvad retseptorid ning higi- ja rasunäärmed. 8. Luuümbris- luud kattev õhuke ümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. 9. Kõõlus- valkainest koosn...
külma eest. Pärisnaha rakud annavad nahale elastususe. Pärisnahas on rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni. Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedates surnud rakkudest. Sarvkihi rakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Marrasknaha rakud on võimelised kiiresti paljunema ja tootma uusi rakke. Luustik: Luud koosnevad luukoest. Luuümbris on õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. -Katab luud -Moodustab uusi luurakke -Ühendab luid ümbritsevate kudedega -Sisaldab palju veresooni ja närve Plinkollus on tihe ja tugev välimine luukude, mis asub luuümbrise all. Käsnollus on käsnjas plinkollusest pehmem luukude, mis asub plinkollusest seespool ja selles asub luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse.
LUUSTIK Click icon to add picture KPZYO Click icon to add picture Õpetus luudest osteoloogia Kaks põhifunktsiooni: mehhaaniline ja bioloogiline Mehhaaniline funktisoon toetamine, kaitsmine, liikumine Bioloogiline funktsioon osalemine mineraalainete (peamaiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses Seesamluid, mille arv on inimestel erinev, arvestamata on inimesel kokku 206 luud Click mineraalainetest Luud koosnevad icon to add picture ja orgaanilistest ainetest Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid annavad elsastsuse ja painduvuse Iga luu on ümbritsetud luuümbrisega, ms ühendab teda ümbritsevate kudedega Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimine kiht teostab kaitsefunktsiooni ja selle moodustab sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja veresoontega ning sisald...
85. Mis on osteoblastid? Luukudet moodustavad rakud anat lk 25 86. Kus asuvad osteoblastid? Periosti sisemises kihis, mis on luukoega tihedalt kokku kasvanud anat lk 25 87. Milleks on vaja luuümbrist? Luuümbris osaleb luu toitumises anat lk 25 88. Mille poolest on oluline punane luuüdi? Tähtsaim vereloomeelund LF slaid 9; anat lk 27 1. kõõlus 2. epimüüsium 3. endomüüsium 4. perimüüsium 5. lihaskiudude kimp 6. lihaskiud 89. millest koosneb lihas
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha...
mineraalaineid, luude elastsus väheneb · Luukude on sidekude, mis koosneb rakuvaheainest ja luurakkudest · Loote toes koosneb peamisel kõhrest, mistõttu ei teki enamasti lapse sünnil vigastusi. Lastel on pikkade luude otstes kõhrkude, mis jaguneb ja luud kasvavad selle tõttu pikemaks ehk toimub luustumine, mis kestab kuni 20 aastani. Luustumist ei toimu kõrvalestades · Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ühendab luud ümbritsevate kudedega, see moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad luud jämedamaks. Tagab murdunud luu kokkukasvamise · Luuümbrises on palju veresooni ja närve, mille vahendusel on luud ühenduses teiste organismi osadega. · Luuümbrise all asub tihe ja tugev luukude plinkaine, millest seespool ja pikkade toruluude otstes paikneb pehmem käsnjas luukude käsnaine, milles on arvukalt tühimikke, mis
Frontaal Sirutamine (ekstensioon) Painutamine (flektsioon) Vertikaal Väljapööramine (supinatsioon) rotatsioon - pöörlamine Sissepööramine (pronatsioon) 7. Luukoe ehitus (JOONIS.!) Osteoon, luurakud, Havers'i kanal, tsentraalkanal, välised ja sisemised lamelllid 8. Luu kui organi ehitu (JOONIS.!) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi. 9. Luude liigid Pikk luu e. Toruluu üks mõõde oluliselt suurem (reieluu, sõrmelüli, õlavarrel) Lühike luu e. Käsnluu 3 mõõdet võrdsed (randmeluu, kannaluu) Lameluu e. Plaatluu õhukesed ja laiad (abaluu, puusaluu, rinnak) Segaluud (lülisambalülid) Pneumaatilised e. Õhku sisaldavad luud (koljuluud) 10. Pidevühenduse liigid Fibroossete ühenduste alaliigid:
2.1 Inimese üldiseloomustus Riik loomad Hõimkond keelikloomad (selgroogsed) Klass imetajad Selts primaadid (esikloomalised) Sugukond inimlased Perekond inimene Look tark inimene Inimene on sarnane loomadega, aga eriti just simpansitega. Nad samuti valmistavad ja kasutavad mitmesuguseid tööriistu. Nad on võimelised õppima viipekeelt. Inimorgani anatoomiline ehitus ja füsioloogiline talitlus ning sigimisviis on sarnased kõigi teiste imetajatega. Inimese geenida ja valkude struktuur erineb simpansite ja gorilla omast vähem kui 2%. Erinevused: 1. suur aju 2. kahel jalal liikumine 3. aeglane areng; mittesessoone sigimine 4. kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist. 5. keerukas kultuuriline käitumine 6. sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetel 7. oskus valmistada töörii...
(Ealised iseärasused: Laste ja noorukite luudes on osseiinisisaldus suur luud on elastsed ja kergesti deformeeruvad. Ea tõustes luude osseiinisisaldus väheneb, luude mineraalosa soolade sisaldus luud muutuvad jäigemaks.)2.LUU KUI ORGANI EHITUS (PLINKAINE, KÄSNAINE), LUU KASVAMINE Luu põhilised koostisosad on plinkaine (paralleelselt orienteeritud luuplaadid + osteoonid) ja käsnaine (luulamellidest moodustunud võrgustik). Luu väliskatte moodustab luuümbris, mis liigesepindadel puudub. Liigesepinnad on kaetud kõhrega. Luud on varustatud lümfi-ja veresoonte ning närvidega. Käsnaine luuplaadid on korrapärase paigutusega. Nende asetus ühtib lihaste talitluse ja keha raskuse tõttu luudes tekkiva surve ja tõmbejõudude suunaga. Käsnaine struktuur meenutab gooti võlvide arhitektuuri või neid ehitisi, mis püstitatakse ristamisi asetatud palkidest (nt raudteesillad).Kõrvuti asetsevate luude käsnaine lamellide
ÜLITÄHTIS. Luuõõs siin on kollane luuüdi, see on rasvarikas varuaine, kasutatakse siis, kui vaja. Plinkaine luu pindmine osa; tihe, kompaktne, kindla struktuuriga. Plinkaine sees on veresooned, mis kulgevad luu sees ülalt-alla ja horisontaalpinnas. Veresooned toidavad ainevahetust. Veresooned asuvad veresoonekanalites põrutuskoormus stimuleerib veresoonekanalite teket(oluline lastele). Kõikide luude ümber on ümbris periost, luuümbris. Seda läbivad mitmed veresooned, see toidab luud ja parandab luud vigastuse korral. Noortel on periost paks rohked verekapillaarid, vananedes kahaneb. Kõik liigespinnad on kaetud liigeskõhrega. Liigeskõhres pole versooni, seetõttu on nende koormamine hädavajalik, et säilitada paksu kõhre. Noortel on see paks, kohev, sisaldab palju vett, vananedes kuivab. (Atrioos on liigeste kulumine). 89. Nimeta luude liigid. Igale näide. Lk 25 õpikus. 1. Pikad luud ehk toruluud nt
Pikad luud on seest õõnsad. Lühikesed luud sabalülid, randmeluud, kämblaluud ja varbaluud need luud koosnevad põhiliselt käsnainest, kompaktainet on vähe. Lamedad luud laiad luud puusaluud, roided, abaluud koosnevad põhiliselt kompaktainest, käsnainet on vähe, nendel luudel on ulatuslik pind, kuhu saavad kinnittuda lihased. 5. Luude ehitus Luuümbis on kõiki luid kattev sidekoest kest, mis liigestes asendub kõhrega. Luuümbris sisaldab luumoodustusrakke e osteoblaste, mis on vajalikud luu kasvuks ning taastumiseks. Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Käsnollust leidub lühikeste luude ja lameluude © EeeOoo (rinnaku) seesmistes osades ning pikkade luude (reieluu) otstes. Plinkollusest on kõikide luude välimine kiht. 6. Luude keemiline koostis ja füüsikalised omadused
Pikisuunas kasvades lisatakse kasvutsooni uusi kõhrelisi kihte ja samal ajal paigutatakse vanematesse luustumistsoonidesse mineraalaineid. Erinevas tempos kasvavad luud pikkuses umbes kahekümnenda eluaastani. Seejärel kasvutsoonid luustuvad ja keha pikkus fikseerub. Tugevad löögid võivad kahjustada laste luude kasvutsoone. Luude normaalseks luustumiseks vajab organism piisavas koguses kaltsiumit ja D-vitamiini. Luud katab õhuke kahekihiline sidekoeline luuümbris. Luuümbrise väline kiht ankurdab kõõluseid ja sidemeid luuga. Sisemine kiht toodab luuainest, kasvatades nii luude läbimõõtu (paksust). Vajavad ju pikemaks kasvavad luud juurde tugevust. Luude kasv paksuses lõpeb samal ajal koos luude kasvuga pikkuses. Kuigi luude kasv seiskub täiskasvanueas, toimub elu lõpuni luumaterjali asendumine. Luuloomega tegelevad luu raku, millest osa lõhustab (osteoklastid) luustruktuure ja teised loovad (osteoplastid) uusi asemele. Luu uuenemise või
Tartu Ülikool Türi Kolledz Dosimeetria põhimõisted Referaat Koostaja : Triin Länts Juhendajad: Tiiu Müürsepp ja Hele Siimon Türi 2010 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on dosimeetria põhimõisted.Teema määras praktikumi juhendaja. Referaadis käsitletakse doose,doosekiirguseid, mõõtühikud ja aparatuuri,millega tegeledakse dosimeetrias. Alates röntgenkiirguse (1895a.) ja radioaktiivsuse (1896a.) avastamisest on kindlaks tehtud, et ioniseeriv kiirgus võib kahjustada elusorganismi kudesid. Kiirgusest mõjutatud populatsioonide (põhiliselt Hiroshima ja Nagasaki pommitamise 1945a. üle-elanute) pikaajalised epidemioloogilised uurimused on näidanud, et kiirituskahjustused võivad ilmneda ka alles peale teatava aja möödumist peale kiirguse vahetut mõju. Kiirgused ja radioaktiivsed ained on keskkonna loomulik ja püsiv osa ja seetõttu saab kiiritusriski ainult piirata, kuid mitte kunagi ega...
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünte...
metafüüs. Silindrist keskosa nim. diafüüsiks. randme luud Diafüüs on seest õõnes ja täidetud luuüdiga. (punane luuüdi säsiaines (valmist. vererakke) · Lameluud ehk plaatluud rinnak, abaluu, ja kollane luuüdi (rasvarikas) toruluu õõnes) puusaluu Episüüfikõhr; liigse kõhr; luuümbris ehk · Segaluud lülisammas (lülisamba keha on periost; Plinkaine ümbritseb käsnainet; ehituselt lühike luu, kaared ning jätked lameluud ja pikad · Joonis lk 25 luud) · Pneumaatilised ehk õhku sisaldavad luud otsmikuurge, ülalõuaurge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
