Strontsium
juhitakse isotoobi 89Sr radioaktiivne kiirgus sinna piirkonda, kus on luuprobleemid
(kaltsiumisisaldus kõige suurem). 89Sr on manustatakse kui kloorisoolana (mis on
lahustuv) ja kui seda lahustada füsioloogilises lahuses, siis saab seda süstida veeni.
Tavaliselt ravitakse patsiente doosiga 150 MBq. Patsiendid peavad võtma kasutusele
ettevaatusabinõud, sest nende uriin saastub radioaktiivse ainega. Beetaosakesed
liiguvad luusiseselt 3,5 mm (energiaga 0,583 MeV) ja 6,5 mm koesiseselt, seega ei peeta
vajalikuks patsiente raviperioodil isoleerida (küll aga lastest eraldada: 1040 päeva ei
tohi lapsed patsiendi süles istuda).
Kõige kergem isotoop on 73Sr; kõige raskem 107Sr.
Kõikidel teistel strontsiumi isotoopidel on poolestusajad lühemad kui 55 päeva,
enamasti isegi alla 100 minuti.
Keemilised omadused
Strontsium on tugev aluseline oksiid. Omaduste poolest sarnaneb kaltsiumi ja
annaabi.ee 
