Antoine de Saint-Exupéry
Tähede naabrus õpetas öölendurile mõistma maad ja
seda kõige oivalisemat, mida maal pakkuda on, seda, mida ei saa rahaga mõõta. Siiski, ka
särav asi, mille ainsaks püüdeks on vabastada inimene kulumisest, kaotaks end mõttetuses
ilma suunatuseta absoluudile. "Kui ma elan sõja üle, jääb mulle ainult üks probleem: mida ma
suudan mida pean ma inimestele ütlema?... Kuidas andma neile vaimset mõtet?"
Saint Exupéry ei elanud sõda üle, ta ei pöördunud tagasi luurelennult 31. juulil 1944. Temast
ei leitud mingit jälge.
Selle, mis on tõeline inimsus, tegi Saint Exupéry kindlaks mitmel viisil. Lakkamatult tegeleb
ta selle probleemiga oma (postuumselt avaldatud) filosoofilises valmis "Linn kõrbes".
Kirjanik leidis tõelise inimsuse ühes lapses. Laps, kes "Väikeses printsis" täiskasvanute üle
leebelt muigab, ei ole "laps" eluea mõttes. Sel lapsel on võime tajuda avatud südamega