KUI ON KEVAD, SIIS ON KEVAD Ott Arder Kevad, Kevad, oma kavad teeb nii pisike kui suur. Rändab linde, lapsi, loomi, laguneb üks vana kuur. Kui on kevad, idanevad jälle kartulid ja ojad. SINILILL Kersti Merilaas Kuigi hang veel aia all, lumeriismed tänaval: otse heledasse ilma avas imetleva silma esimene kevadlill, sinilill. Arg ja ettevaatlik pung tihedalt veel end tuppe sulges. Kuigi kõigil tulla tung, ainult sinilill- see julges. Põrmust üles tõstis pea: valgus! Selgus! Ah, kui hea! SUVI Ellen Niit Suvi, sa päikesetuline, suvi, sa plvesuline, õieehtes, üleni lehtes, rohev ja valge! Taevas on piripärni. Kõrge sinise särani kõik loom ja laps tõstab palge. SUVISEL MAAL Jaanus Tamm Paljapäki on parem astuda rohu pääl. Rohi kahiseb tasa. Tal on sõbralik hääl. ...
Mats Traat ''Ilmakaared'' Mats Traat on on sündinud Tartumaal aastal 1936. Ta on luuletaja, prosaist, näitekirjanik, stsenarist ja luule tõlkija. Õppinud Arula, Vana-Otepää, Nõuni ja Rannu koolis. Tegi sovhoosis põllutööd, töötas mitmel pool traktorijaamades. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 19651968 toimetajana Tallinnfilmis. Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Jaan Krossi kirjandusauhinna. Tema tähtsamateks teosteks on novellikogu ''Koputa kollasele aknale'', lühiromaan ''Tants aurukatla ümber'', romaan ''Karukell, kurvameelsuse rohi'' ning romaan ''Inger''. Ilmunud palju luulekogusid ''Kandilised laulud'', ''Ajalaulu...
Betti Alver Omajuur Koostanud Kristi Metste 1. Luulekogu “Omajuur” maalib portree ühest Eesti 20. sajandi tuntud poetressist, Betti Alverist. Ta on üks armastatuim ja lummavaim luuletaja Eesti ajaloos. Luulekogu koostaja Kristi Metste on luuletused seadnud ajalisse järjestusse, Alveri elukäigu, eneseotsingute, rõõmude, murede ja kriiside järgi. Silmas on peetud ka aastaaegade järgnevust - kevad, suvi, sügis, talv - ja meeleolude vaheldumist vastavalt sellel. Luuletused on jaotatud viide ossa: lahkumine kodust, eneseotsingud; aeg Heiti Talvikuga; aeg pärast Heiti Talvikut ja koos Mart Lepikuga; aeg pärast Mart Lepikut; üksindus, lõppvaatus. Teose allikaks on poetessi viimane eluajal ilmunud luulekogu “Üle aegade Assamalla”, kujunev pilt põhineb portreel, mille luuletaja ise on soovinud endast maailmale jätta. Teos püüab kujutada Betti Alveri teekonda ajas, jutustada ...
Salme Põhikool Viivi Luik 6 nov. 1946 Angela Kiil 7.klass Salme Aastatel 19541965 õppis Viivi Luik Risti algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik. Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (19931997), Berliinis (1996) ja Roomas (19982003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Viivi Luige luulehuvi algus on koolieas. Saanud innustust Ridala, Suitsu, Enno, Underi jt. Luulest, jõudis ta looming esitrükina 1962 a. Viivi luige noorusluule vahendab maalapse poeetilisi tajusid ja meeleolusid. Neist on valdav aastaaegadest lähtuv loodustunnetus.luuletaja suhe loodusega on vahetu ja tundlik, tema maastikud täis liikumist, hääli ja värve. Nend...
Juhan Liiv 30. aprill 1864 Alatskivi 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa Pärisnimi oli Johannes Liiv. Sündis Peipsi ääres Riidma külas ja kuulus Alatskivi mõisa alla. Sündis vaesesse paljulapselisse perekonda. Sündis saunas, samal ajal kui isa oli metsas. Kui isale teatati, ei meeldinud talle, et oli poja saanud. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. Hiljem sai Keedavere kihelkonnakooli, kus oli raskeim aine matemaatika ja soovis saada muusikuks. Edasi läks Väike-Maarja kihelkonnakooli, kuhu läks abiõpetajaks oma vennale Jakob Liivile. Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvi...
Jaan Kaplinski Koostanud : Raili Mitt Liisi Iling Agnes Rääk Maris Paumets Elulugu · Sündis 22. jaanuaril 1944. aastal Tartus · Lõpetas 1958a.Tartu 1.Keskkooli, 1864a.Tartu Ülikooli prantsuse filoloogina · Töötas erinevatel aladel Tallinnas ja Tartus · Oli vabakutseline kirjanik · Oli professor mitmes Euroopa ülikoolis · Alates 1968 aastast Eesti Kirjaniku Liidu liige · 19921993a kuulus Riigikokku · 1969a. Abiellus Tiia Toometiga, kes on kirjanik · Jaan Kaplinskil on kolm poega ja kaks tütart · Praegu on Kaplinski Võrumaal väiketalupidaja Looming Luule Proosa Lasteraamatud Luule Käoraamat . Luulet 19561980. Jäljed allikal (196...
Häädemeeste Keskkool Luulekogu analüüs CAROLINA PIHELGAS KIRI KODUST CAROLINA PIHELGAS Carolina Pihelgas on sündinud 24. veebruaril 1986. aastal. Ta on eesti luuletaja ja tõlkija, ajakirja Ninniku toimetaja ning Värske Rõhu peatoimetaja. Pihelgas on õppinud Tartu Ülikoolis usuteadust ja religiooniantroloogiat ning kaitsnud aastal 2012 magistritöö teemal ''Meieisapalve eesti rahvausundis: lausung ja lausumine (M. J. Eiseni rahvaluulekogude põhjal). Carolina kuulub alates 2012. aastast Eesti Kirjanike Liitu. RAAMATUD Luule 2006 ''Sõrmemuster'' 2010 ''Metsas algavad hääled'' 2011 ''Õnnekangestus'' 2014 ''Kiri kodust'' Tõlked 2010 Pablo Neruda, ''Kapteni laulud'' 2012 Miranda July, ''Siin oledki sa kõige rohkem oma'' 2012 Tor Ulven, ''Sinagi kuulud kiviaega'' 2014 Konstantinos Kavafis ''Kogutud luuletused'' Koos Hasso Krulliga on ta eesti keelde tõlkinud...
Loodus- meie ema, meie isa, meie kodu. Ernst Enno ja Marie Underi loodusluuleanalüüs Enno ja Under olid mõlemad Noor-Eesti liikumise aegsed kirjanikud, tegutsemine selles rühmituses muutis kindlasti kõikide luuletajate maailmavaadet sarnasemaks. Nii on ka Underi ning Enno loodusluules palju sarnasusi. Mõlemal autoril on ülekaalus küll teise teemaga luuletused, kuid mulle hakkas mõlema kirjaniku puhul eelkõige siiski silma loodusluule oma siiruse ning tundeküllasuse poolest. Mõlemale autorile on loodus väga südamelähedane, nad kas samastavad end sellega või tahavad saada osakeseks maast. Nagu Ernst Enno räägib luuletuses, mille nimi on ,,Mina’’. Igavesti vulisev oja olen ma, Igavesti igatsev laulja rändaja Kus on minu tunde vaiksed allikad, Kuhu merde kustuma mõt...
,,Sest laulgem nüüd ja ikka ka: see ilus maa on minu kodumaa!" Marie Underi ja Heiti Talviku loodusluule võrdlus Turismist rääkides öeldakse tihti, et Eesti eripäraks ülejäänud Euroopaga võrreldes on meie omalaadne rikkumata loodus. Hiied, loomad ja taimed olid pühad ka meie esivanematele. Ehkki tänapäeval ei pinguta kõik ilusa roheluse säilimise nimel ning töötavad loodushoiule vastu, on meil siiski olemas võimalus seda nautida. Kellele meeldib metsa vahel jalutada, kellele vihmapiiskade sabinal aknaplekil looduse teemal ilusaid asju lugeda. Nii Marie Under kui ka Heiti Talvik elasid oma viimastel eluaastatel välismaal, kuid sellest hoolimata panid mõlemad poeedid kirja ilusaid luuleridu Maarjamaa loodusest. Kuigi mõlemad luuletajad kirjutasid kõikidest aastaaegadest, imponeeris neile väga sügis kõle, külm ja vihmane aastaaeg, mis jättis Marie Underile hinge ülimalt võimsad tunded: ...
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Kristiina Moosel Juhan Liiv ,,Sinuga ja sinuta" Luulekogu analüüs Juhendaja: M. Kütt Tartu 2012 1. Nimeta luuletuste teemasid, mille kohta autor vahendab oma mõtteid ja tundeid. Iga teema juures nimeta selleteemaliste luuletuste pealkirju. Autor vahendas oma mõtteid ja tundeid järgmiste teemade kohta: armastus, kodumaa, loodus, elu ja aeg, mure ja valu. · Esimese teema pealkirjad on: ,,Ei sinu iludus", ,,Naerata", ,,Viimne võimalus", ,,Sa oled kui lillekene", ,,Üksainus kord mu süda tervelt tuksus-", ,,Elust ja valust". · Teise teema pealkirjad on: ,,Vangis", ,,Varakult", ,,Ta lendab mesipuu poole", ,,Ma lillesideme võtaks", ,,Hing lendab isamaa poole", ,,Kõik nooruse läikideaalid", ,,Kas olete n...
Lastekirjanduse töö 1.Riim-sarnasekõlaliste sõnade kunstikasvatuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla.Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine(vt instrumentatsioon), värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonde loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi värsis jagunevad riimid alg-,lõpp-ja siseriimideks. Riimi lihtsaim ja arhailisim vorm on algriim(sõna algushääliku(te) kordus), mis jaguneb omakorda alliteratsiooniks(korduvad konsonandid) ning assonantsiks(korduvad vokaalid). Algriim on iseloomulik eesti vanemale rahvalaulule: Nägin karu kaera seessa, /põtrsa põlluvilja seessa. Rütm-samasuguste või sarnaste nähtuste või elementide korrapärane vaheldumine (aastaaegade,ööpäeva, muusika, liigutuste, lause jne rütm). Rütm on seotud kõne e luule aluseks. Luuleteose rütm saavutatakse sarnaste silpide või sõnade süsteemse kordamise ja vastandamisega. Rütmi aita...
Laste- ja noortekirjandus. 2014. Laps – noor inimene kuni puberteedini, ebaküps täiskasvanu, vanematele elu lõpuni Lapsepõlv – ajaperiood, seisund enne täiskasvanuks saamist, erinevatest teguritest konstrueeritud laste eluruum. Mõiste muutub pidevalt, oleneb ühiskonnast ja kultuuri kontekstist 10-11-aastastel lastel on naiivselt realistlik suhtumine kirjandusteostesse, elav ja emotsionaalne fantaasia ja esmamulje 12-14-aastaselt kasvab huvi seikluskirjanduse vastu, luule ei paku pinget, sel ajal on oluline arendada hinnangu andmise oskust 15-17-aastaselt toimub kunsti unikaalsuse mõistmine, oluline arendada kujundlikku mõtlemist Lastekultuuri kui subkultuuri mõistetakse erinevates tähendustes: 1) vaimulooming, mis on otseselt lastele pühendatud (lastekirjandus, kino, teater) 2) mida lapsed ise genereerivad (mängud, ideed, harrastused) Lastekirjandus on: *lastele mõeldud teosed, ajakirjad *üldkirjandusest kohandatud tekstid *laste poolt ...
Ellen Niit Luulereferaat 1 SISUKORD 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................3 SISSEJUHATUS Ellen Niit- seda nime on arvatavasti kuulnud iga eestlane. Tema luule jaguneb kaheks: täiskasvanute- ja lasteluule. Enamik teab autorit siiski lastekirjanikuna. Ellen Niidu värsid on saatnud lapsi juba mitu põlvkonda. Tema luulet nii lastele kui ka täiskasvanutele on ka palju viisistatud, peamiselt Gustav Ernesaksa ning Arne Oidi poolt. Ellen Niitu on nimetatud lausa lasteluule turvaemaks ning seda vägagi põhjendatult. Ta on tabanud miskit olemuslikku, nii et lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule edasiarendaja ning kindlasti kuulub tema looming Eesti paremikku. Käesolevast referaadist saab lugeda Ellen Niidu elust ning loomingust. Nii tema täiskasvanute- kui ka lasteluulest, peamiselt kes...
SISUKORD Elulugu 2 Luuletaja Juhan Liiv 3 Loodusluule 3 Aastaajad 4 Loodusdetailid 6 Loomad ja linnud 7 Vesi 7 Kasutatud kirjandus 8 Elulugu Juhan Liiv on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Ta õppis algul Naelavere külakoolis, seejärel Kodavere kihelkonnakoolis ning lõpuks lühikest aega H. Treffneri gümnaasiumis Tartus (1886. aastal). Liiv polnud veel lõpetanud kihelkonnakooli, kui ta ootamatult läks Väike- Maarjasse Triigi-Avispeale asetäitjaks õpetajaks. Ta vend Jakob oli haigestunud ja kutsus teda oma asemikuks. Kui seni oli Juhan Liivi pilgatud tema saamatuse pärast, siis tahtis ta Väike-Maarjas näidata, et ta midagi suudab korda saata. Kõigepealt ta katsetas muusika alal. Muusika alal ta edu ei saavutanud, nii otsustaski ta, e kui tast muusikameest ei saa, siis kirj...
LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... ...
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsi...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiv...
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirj...
annaabi.ee 
