Baudelaire
Baudelaire'i luule isikupära sugenes sellest, et tema enda tunded maise maailma ees
olid heitlik-närvilised: maisus kord paelus ja ahvatles teda, koguni äratas imetlust ja pani
kaasa elama; kord aga tõukas eemale, pani tajuma füüsilist mandumist, elu mõttetust.
Ta tõi esimesena luulesse suurlinna võõrandumise teema kirjutas anonüümsusest ja
moraalsest allakäigust, milles ei puudunud ometi oma ahvatlus ja lumm. Vormipuhtuse
taotluselt sarnanes ta parnassi liikumise luuletega. Baudelaire'i erootiline luule oli
kujundeis julgeim kui ühelgi teisel prantsuse poeedil, samas hämmastasid need kujundid
oma täpsuse ja peenusega. Neid inspireeris tema vahekord mulatitar Jeanne Duval`iga
(,,Must Veenus" ja seejärel mõnede teiste daamidega (tsüklid ,,Valgest Veenusest" ja
,,Roheliste silmadega Veenusest"). Nii võisid Baudelaire`i erootilistes luuletustes maine
kirg ja nauding luua elutäiuse illusiooni, mille luuletaja aga tihti ise kohe lõikus groteskse
annaabi.ee 
