Sajandivahetuse luule
jäljendusi. Lisaks püsis veel 1880.aastatelgi ärkamisaja algusest pärit tava, et iga rahvuslane
on ühtlasi luuletaja:nii nagu olid luuletanud Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson, luuletasid ka
Mihkel Veske ja Ado Reinvald.
Vendade Jakob ja Juhan Liivi kõrval on tolle aja tähtsamad autorid eepilises luules Jakob
Tamm ning lüürilises luules Karl Eduard Sööt ja Anna Haava.
Värsseepika (s.t. jutustava luulepoeemide, ballaadide, valmide) esiletõus seostubki
peamiselt Jakob Tamme ja Juhan Liivi nimega. Jakob Tamme ballaad ,,Orjakivi" ja valm
,,Punik" kuuluvad eesti luule raudvarasse.
Anna Haava esimene luuletus ilmuski trükist Koidula surma aastal. Ta oli hoopis
teistsugune kui Koidula, kes luuletas hulkadele.
Karl Eduard Sööt on kirjutanud niihästi naljatlevat armastusluulet kui ka tundetihedaid
eleegiaid. Tema olulisim luulekogu on 20.sajandi alguses ilmunud ,,Mälestused ja lootused"
20
annaabi.ee 
