Eesti nüüdiskirjandus
Tuulelohe (2003)
Uuel aastatuhandel võis märgata, et
kirjandusliku pöörde radikaalsemaid
tulemusi püüti sobitada traditsiooniliste
arusaamadega
Kirjandus muutus ühiskonnakriitilisemaks
ja sagenesid katsetused seostada
kirjandust ja kaasaegset tehnoloogiat
Murranguaastate luule
Rahvuspatriootlike luuletusi kirjutati vähe
Rahvuslikku identiteeti suhtuti mänglevalt
Murrangu käigus tegeldi eelkõige
keeleliste ja kirjanduslike otsingutega
Eesti luuleloost tõusid esile
kummalisemad kirjanikud (nt Uku Masing,
Ilmar Laaban)
Oluline oli kodumaise luule kokkusaamine
pagulasluulega
Kõige järjekindlamalt alustas väliseesti
luuletajatest kodumaaga koostööd Ilona
Laaman
Uued suunad noores luules hakkasid
endast märku andma 1986. aastal
Kasutati palju võõraid tekste (tsiteeriti,
töödeldi, kirjutati paroodiaid)
Segunesid kõrge ja madal stiil (kõrgesse
poeesiasse lisandus massikultuuri võtteid)