Tegelaskuju-üks põhilisi karakteriloome vahendeid, mis rajaneb sõnavaliku, lauseehituse, keelevigade jm. Eripäral. Uusromantism-19.sajandi lõpu ja 20.sajandi alguse kirjanduse ja kunstivoolude üldnimetus, Uusromantism elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, eitas naturalismi ja realismi. Teosoofia-müstiline õpetus, mis peab võimalikuks jumala tunnetamist üleloomulike jõududega vahetult ühendusse astumise kaudu. Panteism-filosoofiline õpetus, mis samastab jumala ja looduse. Luulegraafika - luuletused, milles stroofi kuju ning teksti paigutuse kaudu lehekülgedel taotletakse sisule vastavaid nägemuskujundeid. Poeem - pikem mitmeosaline jutustav värssteos. Poeemi iseloomustab süzee ja kangelaste kujutamine nende arengus. Oratoorium - dramaatilise süzeega heliteos. Novell - lühijutt, tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Novell lõpeb tavaliselt üllatava pöördega- puändiga.
(1946). konsonantriim irdriimi liik, mis põhineb konsonantide häälikulisel kokkukõlal. Näiteks: rindu : randa. kordus stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kordusega saab olulist mõtet, tunnet esile tõsta. Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään jt. kvintett viievärsiline stroof. Vt ka stroof. kõnekujund vt troop. libisev riim vt riim. liitriim vt riim. luulegraafika vt piktograafiline luule. lõik proosastroof, tekstiosa taandreast taandreani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid. Lõik on proosateksti põhiühik. lõppriim vt riim. läkitus pöördumise vormis kirjutatud luuletus. Näiteks: Lydia Koidula (18431886) "Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile 16. septembriks 1880"; Aleksander Puskini (17991837) "Delwigile". lüürika üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab elamuslikkus ja vahetus mõtete,
Kriminaalkirjandus - seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul. Kroonika - ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Kunstmuinasjutt - muinasjutt, millel on kindel autor. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Laulupidu - suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Luulegraafika - luuletused, milles stroofi kuju ning teksti paigutuse kaudu lehekülgedel taotletakse sisule vastavaid nägemuskujundeid. Lõppriim- lõpuhäälikute kordus värsis. Lüürika- üks kolmest kirjanduse põhiliigist, mida iseloomustavad elamuslikkus ja tunded, lüürika on enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Kujundi ja kõlaseoste loomisel on väga oluline sõnavalik. Lüürikazanrid on: ood, hümn, eleegia, sonett,
liturgia jumalateenistus. Keskaegne draama arenes välja kristlikust liturgiast. loits nõidumissõnad. Loitsud põhinevad usul sõna maagilisse jõusse, nende abil püütakse mõjutada inimesi, haigusi, loodusjõude jmt. Näiteks: Kõhuvalusõnad. Kiirmus, kaarmus, varesele valu harakale halu mustalinnule muu tõbi, lapse kõht terveks! loomamuinasjutt vt muinasjutt. lugulaul jutustav luuleteos, mõistet on kasutatud eepose, ballaadi ja poeemi tähenduses. luulegraafika vt piktograafiline luule. lõik proosastroof, tekstiosa taandreast taandreani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid. Lõik on proosateksti põhiühik. lõppriim vt riim. läkitus pöördumise vormis kirjutatud luuletus. Näiteks: Lydia Koidula (18431886) "Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile 16. septembriks 1880"; Aleksander Puskini (17991837) "Delwigile". lühipoeem vt poeem.
annaabi.ee 
