Luua tegemine vanal ajal
Oksad lõigati noorelt kaselt,
sest need on sitkemad ja sirgemad, kui vana kase omad. Luuda tehti üldjuhul kaks korda
aastas. Kevadel tehtud luud kulus suvega läbi ja talveks tuli uus teha. Suveks käidi luua oksi
lõikamas siis, kui puudel veel lehti küljes ei olnud. Nendest tehti siis suveks luud valmis ja
sügisel, kui puudelt lehed jälle maha olid läinud, lõigati uued oksad talve jaoks. Luua
tegemine oli omamoodi kunst, mis igaühel sugugi nii hästi välja ei tulnud. Luuaraod pidi
olema korralikult sätitud nii et lisaks ka ilus välja näeb. Ei tohtinud olla risti-rästi pusa, sest
selline luud ei pidanud kaua vastu ja pühkis halvasti. Luua tegemisel pandi keskele pikemaid
vitsasid, äärte peale lühemaid. Luua kand või tüvi lõigati samuti ümarikuks - keskelt kõrgem,
äärte poolt madalam. Luua kanna peale aeti paari tolliste vahedega pajuvitstest kaks või ka
rohkem võru, mis olid eelnevalt keerdu väänatud. Vitsad pidid kõvasti kinni olema, et luud