LUTSERNI SEGUKÜLVI BOTAANILISE KOOSSEISU MÕJU ROHUSÖÖDA KVALITEEDILE
sisestamisel (Kärt jt, 2002). Katseandmete statistilisel analüüsil kasutati dispersioon-
analüüsi, seoste tugevuse ja usutavuse hindamiseks regressioonanalüüsi.
Tulemused ja arutelu
Esimese kasutusaasta (2007) taimiku tihedus puhaskülvis oli hariliku lutsernil
suurem võrreldes hübriidlutserniga (taimede arv ruutmeetril vastavalt 144 ja 120 tk).
Segusse võetud kõrrelistest oli kõige tugevama konkurentsivõimega 2007. aastal põld-
raihein, mis vähendas lutsernitaimede arvu harilikul lutsernil 90-le ja hübriidlutsernil
73-le. Teised kõrrelised mõjutasid lutserni arvukust vähem ( taimi 108-123 tk m-2).
Kolme kasutusaasta (2007-2009) keskmisena olid lutsernisegude KA saagid
hariliku aruheina ja põld-raiheinaga lutserni puhaskülvist 5-8% suuremad. Kõige
rohkem ületasid segukülvide KA saagid puhaskülvi saake 2008 aastal, hariliku
lutserni-kõrreliste segud -12%, hübriidlutserni segud -20% (tabel 1).
Tabel 1